Metallid
(naiteks
kuld
,
raud
ja
alumiinium
) on
keemilised elemendid
, millel on
metallivore
tottu nn metallilised omadused (iseloomulik laige, hea
elektri-
ja
soojusjuhtivus
jmt).
Poolmetallide
ja
mittemetallide
korval on metallid uks kolmest suurest elementide ruhmast, mis erinevad
ionisatsiooni
ja
keemilise sidemega
uhendatud omaduste poolest. Metallid moodustavad keemiliste elementide suurima ruhma.
Perioodilisussusteemis
eristab metalle ja mittemetalle
diagonaal
, mis kulgeb
boorist
(B)
polooniumini
(Po). Diagonaali peale jaavad elemendid on
poolmetallid
ehk metalloidid; ules paremale jaavad mittemetallid.
Suhteliselt vabalt liikuvad elektronid annavad metallidele voime juhtida hasti nii elektrit kui ka soojust. Kasutuses olevaist metallidest on parimad elektri- ja soojusjuhid
hobe
ja
vask
, head on ka
kuld
ja
alumiinium
. Suurema
elektritakistusega
metallid soojenevad
elektrivoolu
toimel. Uks tuntumaid suure elektritakistusega
sulameid
on
nikroom
(
nikli
ja
kroomi
sulam).
Pikemalt artiklis
Metalliline side
Metalliline side on keemilise sideme tuup, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikuse tombumise tulemusena metallis. Vabad elektronid pohjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust.
Metallide pingerida on metallide (ja vesiniku) jarjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvoime) jargi vesilahustes kulgevates reaktsioonides.
Metallilised omadused olenevalt keemilise elemendi voimest loovutada oma valiskihi elektrone, st kaituda
redutseerijana
.
Tahked metallid on kristalsed ained. Metalli kristallvores ehk
metallivores
paiknevad
aatomid
uksteisele voimalikult lahedal, nii et nende valiskihi
elektronorbitaalid
osaliselt kattuvad. Metalli aatomites on valiskihi elektronid suhteliselt norgalt seotud. Seetottu saavad elektronid kergesti liikuda uhe aatomi orbitaalilt teise aatomi orbitaalile (uhe aatomi juurest teise aatomi juurde) ule kogu metallikristalli. Valiskihi elektronid muutuvad seega aatomitele uhiseks, sidudes omavahel koiki aatomeid metallikristallis. Uhiste valiskihi elektronide abil moodustunud keemiline side metallides kannab nimetust metalliline side.
Enamik metallide fuusikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest.
Metallidel kui
lihtainetel
on teatud
fuusikalised omadused
. Metallid on tavaliselt laikivad, suure
tihedusega
,
venitatavad
,
sepistatavad
, korge
sulamistemperatuuriga
ja
kovad
ning juhivad hasti
elektrit
ja
soojust
. Need omadused tulenevad eelkoige sellest, et metalli
aatomi
valiskihi
elektronid
(
valentselektronid
) ei ole aatomiga tugevalt seotud. Seda pohjustab nende vaike ionisatsioonienergia.
Enamik metalle on
keemiliselt aktiivsed
ja torjuvad lahjendatud hapetest
vesinikku
valja. Eriti aktiivsed on
leelismetallid
ja
leelismuldmetallid
, mis kuuluvad
perioodilisussusteemi
kahte vasakpoolsesse ruhma. Keemilise inertsuse tottu on omamoodi
erand
vaarismetallid
. Metallide keemilist aktiivsust valjendab nn pingerida (tapsemalt
metallide elektrokeemiline pingerida
).
Vaheseid metalle (eelkoige vaarismetalle) leidub looduses ehedana, st
lihtainena
. Enamik metalle esineb looduses uhenditena (
mineraalidena
) mitmesugustes maakides. Maak koosneb enamasti mitmest ainest, sisaldades peale vajaliku metalliuhendi ka korvalaineid.
Metallilise elemendi looduses esinemine soltub tema omadustest. Pikka aega kestnud looduslikes protsessides on elemendid moodustanud vaga pusivaid uhendeid.
Koige aktiivsemad metallid esinevad looduses eelkoige mitmesuguste
sooladena
. Leelismetalle leidub sageli kloriididena, leelismuldmetallid ja magneesiumkarbonaatide voi sulfaatidena, mis on vahem lahustuvad kui kloriidid. Vahem aktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid. Looduses koige levinumad metallilised elemendid (alumiinium ja raud) moodustavad oksiidseid mineraale. Rauda leidub looduses nii raud(III)oksiidina kui ka raud(II)oksiidi- ja raud(III)-segaoksiidina. Osa metallilisi elemente esineb looduses sulfiididena, naiteks PbS (pliilaik) ja ZnS (tsinklaik).
- Oksiidid
: Al₂O₃ (
korund
), Fe₂O₃ (
hematiit
), MnO₂ (purolusiit), SnO₂ (
kassiteriit
)
- Sulfiidid
: PbS (
galeniit
), ZnS, ?Cu₂S (kalkosiin), HgS (
kinaver
)
- Kloriidid
: NaCl (
haliit
), KCl (
sulviin
)
- Karbonaadid
,
sulfaadid
: MgCO₃ (magnesiit), CaCO₃ (
kaltsiit
), CaSO₄ (
anhudriit
), BaSO₄ (
baruut
)
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides:
Metall
|