See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

See artikkel raagib loomade perekonnast; ajakirja kohta vaata artiklit Mesilane (ajakiri) ; perekonnanime kohta vaata Mesilane (perekonnanimi) ; Meelis Friedenthali romaani kohta vaata Mesilased (romaan) .

Mesilane
Meemesilane
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hoimkond	Lulijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Kiletiivalised Hymenoptera
Alamselts	Rippkehalised Apocrita
Sugukond	Mesilaslased Apidae
Perekond	Mesilane Apis

Mesilane ( Apis ) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond .

Liigid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mesilasi on neli liiki :

• hiidmesilane ( Apis dorsata ) elab Aasia troopilistes metsades
• kaabusmesilane ( Apis florea ) elab samuti Aasia troopilistes metsades
• india mesilane ( Apis indiaca ehk Apis cerana ) on suurema levilaga
• meemesilane ehk kodumesilane ( Apis mellifera ) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse

Meemesilane on uks vahestest kodustatud putukatest. Mesilaste kasvatamist nimetatakse mesinduseks . Kodustatuna peetakse meemesilast ja india mesilast. Neid kasvatatakse mee saamiseks. Mesilastelt saadakse ka mesilasvaha ja mesilasmurki .

Mesilased on koige olulisemad oistaimede tolmeldajad . Nad toituvad nektarist ja oietolmust ning ronivad neid otsides oitesse , kus oietolm neile kulge jaab. Selle oietolmu kannavad nad ule jargmistesse oitesse, toimetades sel viisil risttolmlemist . ^[1] Inimene on osi mesilasliike opetanud taimeoitesse kandma kahjurite biotorjevahendeid eesmargiga suurendada saaki ning kaitsta vilju ja mesilasi murgistuse eest. ^[2]

Mesilased kaaluvad 120?300 milligrammi . Mesilaste tootlikkuse tostmiseks varustatakse tarusid suhkruvee ja siirupiga ning aretatakse suurema tootlikkusega touge. ^[3]

Uhismesilastest on tuntuim kodumesilane , keda kasvatatakse tarudes. Mesilased ehitavad sinna karjed . Karjekannudesse varuvad nad mett ja toodeldud oietolmu suira . Seal kasvab ka haue : munad , vastsed ja nukud . Peres on harilikult uks mesilasema , 15?17 tuhat toomesilast ja ajuti 200?2000 isamesilast ehk leske .

Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest. Vastseid toidavad toomesilased peanaarmenorega, mida nimetatakse mesilaspiimaks , ning mee, vee ja suira seguga. Mesilasema vastne saab piima kogu vastsejargu kestel, isa- ja toomesilasevastsed ainult kolmel esimesel paeval.

Toomesilane kasvab valmikuks 21 paevaga. Toomesilased teevad koiki peres vajalikke toid: uhed soodavad vastseid ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kargi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga karjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalohesid, neljandad koguvad oietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kargedesse. Toomesilane elab suvel keskmiselt 4?5 nadalat, talvel kauem.

Minevikus arvati, et mesilased teevad parast nukust valjumist kogu valmikuperioodi jooksul kindlat tood, kuid see osutus ekslikuks. Mesilasi margistades selgus, et mesilastel esineb ealine poluetism . Valmikuelu esimestel paevadel puhastab mesilane vanu karjekanne ja silub neid laikima. 4 paeva vanuselt hakkab ta suiraga toitma taiskasvanud vastseid. 8 paeva vanuselt on tal arenenud toitepiima eritavad naarmed ja ta hakkab toitma ema, noori vastseid voi emavastseid. Hiljem hakkab ta sooda vastuvotjaks. Uhed votavad toitu vastu korjemesilastelt lendla juures, teised kannavad seda karjekannudesse hoiule. Vastuvotjana tootab mesilane nadal aega. Parast seda hakkab ta prahikoristajaks voi teiste mesilaste puhastajaks. 12?18 paeva vanuselt saavutavad tooliste vahanaarmed suurima arengu ja sel ajal tegelevad nad kargede ehitamisega sedamooda, kuidas neil vaha eritub ja koguneb. Parast seda, kui neil arenevad murginaarmed, hakkavad nad lendla juures valvuriteks. Ja alles elu lopul hakkavad nad lendama. Siiski algab ettevalmistus selleks varem. Noored mesilased lendavad aeg-ajalt taru lahedale ja pusivad ohus paigal, hoides alati pead taru suunas. Korjemesilasena tootab mesilane uksnes vaikese osa oma elust: suvistel meemesilastel on see 6 nadalast vaid monikummend tundi. Liigiti on mesilaste eluperioodide kestus pisut erinev, aga uldine seaduspara ja tooulesannete taitmise jarjestus on neil koigil uhesugune. ^[4]

Mesilasema paaritub kord elus, pulmalennu ajal, ja muneb seejarel 4?5 aastat pesast lahkumata. Toost ema osa ei vota. Leskede ainus ulesanne on emaga paarituda. Nad elavad luhikest aega, sugisel toomesilased havitavad nad.

"Tants" [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rikkaliku korjepaiga leidnud mesilane teatab sellest teistele "tantsuga". Tantsud jagunevad kaheks: ringtants ja vibav tants . Ringtants teatab tarulahedase korjemaa olemasolust. ^[5] Vibava tantsuga naitab mesilane, millise nurga all paikese suhtes peab tarust valja lendama, tagakeha vibreerimine signaliseerib korjetaimede kaugust tarust. ^[6] Mesilaste kommunikatsiooni on uurinud naiteks Austria teadlane Karl von Frisch . ^[7]

Korjetaimed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hariliku sibulataime oiesarika oitsemise ajal voivad taimi kulastada mesilased, kes koguvad oma jarglaste kasvatamiseks sibulanektarit .

Monedel sibulasortidelt , naiteks 'Bessonovi' kogutud nektar voib mesilastel seedehaireid pohjustada. ^[8]

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• mesi
• mesindus

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Mesilased, lk 93?95
• Palavik

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mesilane