Merevaik

See artikkel on mineraloidist ; muude tahenduste kohta vaata Merevaik (tapsustus) .

Merevaik on taimse paritolu ja polumeerse ehitusega amorfne mineraloid .

Merevaik on mitmesuguste paleogeeni ja neogeeni okaspuude kovastunud vaik . Vahel on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile , need merevaigutukid on eriti vaartuslikud.

Merevaik koosneb peamiselt susinikust (79%), vesinikust (11%) ja hapnikust (10%). Lisandina esineb vaavlit ja rauda .

Merevaik on tundlik hapete ja korge temperatuuri suhtes. Seda tuleb kaitsta higi ja paikesevalguse eest.

Merevaiku on lihtne ara tunda, sest teisi sarnaseid mineraale ei ole.

Nimetused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Olenevalt leiukohast kannab merevaik erinevaid nimetusi, naiteks birmiit ( Myanmar ), retiniit ( Hiina ), sedariit ( Kanada ), sfauriit ( Groonimaa ), ajkaiit ( Ungari ) ja rumeniit ( Rumeenia ). ^[1]

Laanemere merevaiku nimetatakse ka suktsiniidiks helmesmanni ( Pinus succinifera ) jargi.

Leidumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Merevaiku leidub koigil mandritel. ^[2]

Maailma koige rikkalikumad merevaiguleiukohad asuvad Kaliningradi oblastis . Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul . Sinna kannvad merevaiku tormilained, mis merevaigu tukke meresetetest valja toovad. Enamik maailma merevaigust on Laanemere ja Dnepri joe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses voondis.

Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult , kuid need leiud on vaga haruldased.

Omadused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Merevaik on tavaliselt meekollane, oran?, kollakasvalge, kollakaspunane, harva sinine, rohekas voi must. Enamasti on ta labipaistev voi labikumav. See laigib matilt voi rasvaselt, monikord oeldakse selle kohta ka: vaigulaige.

Merevaigu kovadus on Mohsi skaalal 2?2,5, tihedus 1050?1100 kg/m³. Merevaik pehmeneb 150 °C ja sulab 350?375 °C juures.

Murdepind on karpjas voi tasane. Lohenevus puudub. Kriipsu varvus on valge. Murdumisnaitaja on 1,537?1,545. Kaksikmurdumine puudub.

Iseloomulik on elektriseerumine naiteks villase riidega hoorumisel. Merevaik ( ladina keeles electrum , vanakreeka keeles ?λεκτρον ?lektron ) on andnud nime elektronile ja elektrile .

Kasutus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Inimesed tundsid merevaiku juba paleoliitikumis . Teda kasutati ehtekivina ja isegi rahana. Merevaik oli vaga hinnatud Vana-Kreekas . Talle omistati raviomadusi ja kasutati lohnasegude koostisosana, sest poletamisel eraldab merevaik meeldivat lohna .

Eestis hakkas merevaigu kasutamine levima koos kammkeraamika kultuuriga ja selle kasutamist jatkati kuni kiviaja lopuni. Pohiliselt rakendati merevaiku ripatsite tegemisel ^[3], natuke on leitud ka pisiplastikat ^[4]. Pronksiaegsed merevaikehete leiud on haruldased ^[5].

Peeter I merevaigutuba [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tuntud on Peterburi lahedal Tsarskoje Selos asunud merevaigutuba , mis valmistati aastatel 1701 ? 1709 Preisimaal Preisi kuninga Friedrich Wilhelm I jaoks ning kingiti Vene tsaarile Peeter I -le. Peeter I lasi paigutada merevaigutoa algul 1717 . aastal Talvepaleesse , 1755 . aastal viidi merevaigutuba ule Tsarskoje Selosse Venemaa keisrikoja suveresidentsi. 1917. aastal langes merevaigutuba bol?evike katte, kes tapsid viimase keisri Nikolai II . Teise maailmasoja ajal leidsid sakslased merevaigutoa Tsarskoje Selo vallutamise jarel ja viisid selle Konigsbergi . Kui Punaarmee lahenes, evakueerisid sakslased selle edasi. Oletatavasti laks merevaigutuba vedanud laev Laanemerel pohja. Tanapaeval saab naha merevaigutoa koopiat, mis on samuti merevaigust.