Meeterkeere on maailmas tavakasutuses levinuim keermesusteem . ^[1] See oli uks esimestest 1947. aastal loodud Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni standarditest .

Meetermoodus poltide M-tahis naitab poldi nominaalset valisdiameetrit millimeetrites (naiteks M6-poldi valismoot on 6 mm).

Profiil [ muuda | muuda lahteteksti ]

ISO tavakasutuse keermeprofiilide disainipohimotted ("M" seeria keermed) on defineeritud ISO 68-1 rahvusvahelises standardis. ^[2] Keermeid kirjeldatakse valisdiameetri D (joonisel D _maj ) ja keerme sammu P kaudu. Meeterkeere koosneb summeetrilisest V-kujulisest keermest. Keerme teljes on V-kulgede nurk uksteisest 60°. Keerme sugavus on samm × 0,614. Valimised ¹ ⁄ ₈ ja sisemised ¹ ⁄ ₄ keerme korgusest H on profiilist maha loigatud.

Suhete korguse H ja sammu P vahel leiab vorrandist, kus ${\displaystyle \theta }$ on pool keerme nurgast (antud juhul 30°): ^[3]

${\displaystyle H={\frac {1}{2\tan \theta }}\cdot P={\frac {\sqrt {3}}{2}}\cdot P\approx 0,866\cdot P}$

voi

${\displaystyle P=2\tan \theta \cdot H={\frac {2}{\sqrt {3}}}\cdot H\approx 1,155\cdot H}$

Valiskeerme puhul labimoodud D _maj ja D _min defineerivad poldi suurima lubatud moodu. See tahendab, et valiskeere peab olema sama suur voi vaiksem kui D _maj , aga voib olla vaiksem kui D _min . Sisekeermete, naiteks mutrite puhul kehtib vastupidine.

Tahistus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Meeterkeeret tahistatakse tahega M, millele jargneb keerme nominaalne valisdiameeter D (teoreetiline maksimaalne valiskeerme labimoot voi teoreetiline minimaalse sisekeerme labimoot) ja samm P . Molemat numbrit esitatakse millimeetrites ja eraldatakse korrutusmargiga x (naiteks M8x1.25). Sammu tahistuse voib ara jatta, kui keere kasutab ISO 261 voi ISO 262 loetletud normaalsammu. Sellele tahistusele voib vajadusel lisada ISO 965-1 defineeritud tolerantsiklassi .

ISO 262 soovitatud moodud [ muuda | muuda lahteteksti ]

ISO 261 standard naeb ette meeterkeerme soovituslikud valise labimoodu D ja sammu P kombinatsioonid. Esimese valiku tulp naitab umbkaudu standardi R10 jada ja teise valiku tulp umardatud R20 jada. ^[4]

ISO 262 maaratleb ISO 261st luhema nimekirja soovituslike keermeid. ^[5]

Normaalkeere on tavalisim samm antud labimoodu korral. Lisaks on defineeritud uks voi kaks peenkeeret kasutamiseks rakendustes, kus normaalkeere on sobimatu (keermed ohukeste torude seintel). Sonad "normaal" ja "peen" ei viita keerme kvaliteedile voi kasutusele.

Lisaks on olemas veel eriti peen keere, mida kasutatakse monikord autotoostuses ja lennunduses . Seda kasutatakse, sest eriti vaikese sammuga keermed pusivad vibratsioonitingimustes paremini koos. ^[6]

Mutrivotmete moodud [ muuda | muuda lahteteksti ]

All olevas tabelis on tavalised meetermoodus poltide jaoks moeldud mutrivotmete moodud. Kaalu ja hinna vahendamise eesmarkidel esineb ka tabelis esitatud mootudest erinevate (enamasti vaiksemate) peadega polte.

	Votme suurus (mm)
Keere	Kuuskantmutter ja -polt		Sisekuuskantpolt	• Nupppea  • Peitpea	Seadekruvi
	ISO 4014	DIN 934
M1	?	2.5	?	?	?
M1.2	?	3	?	?	?
M1.4	?	3	1.25	?	0.7
M1.6	3.2	3.2	1.5	?	0.7
M2	4	4	1.5	1.25	0.9
M2.5	5	5	2	1.5	1.3
M3	5.5	5.5	2.5	2	1.5
M3.5	6	6	?	?	?
M4	7	7	3	2.5	2
M5	8	8	4	3	2.5
M6	10	10	5	4	3
M7	11	11	?	?	?
M8	13	13	6	5	4
M10	16	17	8	6	5
M12	18	19	10	8	6
M14	21	22	10	?	?
M16	24	24	14	10	8
M18	27	27	14	12	?
M20	30	30	17	12	10
M22	34	32	17	14	?
M24	36	36	19	14	12
M27	41	41	19	17	14
M30	46	46	22	17	14
M33	50	50	24	?	?
M36	55	55	27	?	?
M39	60	60	?	?	?
M42	65	65	32	?	?
M45	70	70	?	?	?
M48	75	75	36	?	?
M52	80	80	36	?	?
M56	85	85	41	?	?
M60	90	90	?	?	?
M64	95	95	46	?	?

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Keere
• Nimimoode

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]