Martin Buber
(
8. veebruar
1878
Viin
?
13. juuni
1965
Jeruusalemm
) oli
Austrias
,
Saksamaal
ja
Iisraelis
elanud
juudi
filosoof, teoloog, kirjanik ja pedagoog.
Buberi
filosoofia
keskne idee on olemine kui dialoog
Jumala
ja inimese, inimese ja maailma vahel. Mina ja Sina on selles suhtlemises taiesti vordvaarsed. Dialoog jatab korvale
indiviidi
ja
kollektiivi
, keskendudes uhe inimese suhtele teisega.
Martin (heebrea nimi: Mordechai) Buber sundis 8. veebruaril 1878
Viinis
juudi
perekonnas. Buberi isa oli Karl Buber ja ema Elise Buber, sundinud Wurgast. Vanemad lahutasid, kui Martin oli kolmeaastane.
Tema vanaisa Salomon (Shlomo) Buber, kelle kodus
Lembergis
Martin veetis vanemate abielulahutuse tottu suure osa lapsepolvest, oli vaga tuntud juudi opetlane, kes uuris juudi parimust ja kirjandust. Salomon Buber oli suurmaaomanik ja pankur, kes andis teaduslikult valja
midra?ikirjandust
. Ta valdas
heebrea keelt
taiuslikult nii kirjas kui ka kones. Ta kuulus koolkonda, mida tuntakse "judaismi teaduse" nime all. See
teoloogiakoolkond
aitas
19. sajandi
teisel poolel kaasa kaasaegse Euroopa motteviisi juurdumisele Ida-Euroopa juutide seas.
Vanaema Adele Buber oli moisa valitseja. Ta armastas vaga lugeda saksa klassikat.
Kodus raagiti
jidi?it
ja
saksa keelt
.
Heebrea
ja
prantsuse
keele oppis Buber ara juba lapsepolves kodus ning
poola keele
gumnaasiumis
.
1892
laks Buber elama isa juurde. Isa oli uuesti abiellunud ja elas
Lembergis
. Buber elas labi usulise kriisi, mille tagajarjel ta loobus
judaistlikest
kommetest ning hakkas lugema
Kanti
ja
Nietzschet
.
1896
hakkas Buber
Viinis
oppima filosoofiat,
kunstiajalugu
ja
germanistikat
.
1897
hakkas ta oppima
Leipzigis
, tegeldes muuhulgas
renessansi
- ja
reformatsiooniaja
mustikaga
.
1898
asus Buber oppima
Berliini
(tema oppejoud olid
Georg Simmel
ja
Wilhelm Dilthey
) ning uhines
sionistliku
liikumisega. Tema ajendid sionistidega liitumisel olid rohkem usulised ja kultuurilised kui
poliitilised
. Buber asutas kohaliku sionistide ruhma ja juudi uliopilaste uhingu. Sionistina osales Buber kongressidel ning tegi organiseerimis- ja agitatsioonitood.
1899
asus Buber oppima
Zurichisse
, kus ta tutvus oma tulevase abikaasaga. Samal aastal osales ta kolmandal sionistide kongressil.
1901
hakkas Buber toimetama sionistliku liikumise haalekandjat nadalalehte Die Welt.
1902
asutas Buber koos
Berthold Feiweli
,
Ephraim Mose Lilieni
ja
David Trietschiga
Juudi kirjastuse (
Judischer Verlag
) ning tegeles kirjastusetooga.
Alates
1903
. aastast hakkas ta intensiivselt uurima
hassidismi
ja mustikat (
Meister Eckhart
ja
Jakob Bohme
).
1904
. aastal, kui
Herzl
suri, tombus ta sionistlikust organiseerimistoost korvale ning puhendus uurimistoole. Samal aastal promoveerus ta
Berliini Ulikoolis
oma vaitekirjaga Jakob Bohme ja
Nicolaus Cusanuse
kohta "Beitrage zur Geschichte des Individuationsproblems" ("Lisandusi individuatsiooniprobleemi ajaloole").
Mustika korval tundis Buber huvi ka
Søren Kierkegaardi
filosoofia vastu.
1905
?
1906
tootas Buber
Firenzes
kunstiajalooalase
habilitatsioonitoo
kallal, mis aga jaigi lopetamata. 1906 ilmus "Die Geschichten des Rabbi Nachman" ("Rabi Nakhmani lood"), mis kujutas endast tuntud
Breslau
hassiidi
rabi
rabi Nakhmani
jutustuste kogu Buberi tolgenduses ja Buberi poolt umber jutustatuna.
1908
ilmus "Die Legende des Baalschem" ("Baal Shemi legend"; hassidismi rajaja
Baal Shem Tovi
lood).
1909
?
1911
pidas ta
Prahas
juudi uliopilasorganisatsioonis "Bar Kokhba" kolm esimest "Konet juutlusest" ("Reden uber das Judentum").
1910
?
1914
uuris Buber
muute
ning andis valja muuditekste. Aastani
1916
tootas ta
Frankfurdi
kirjastuse Rutten&Loening kasikirjade lugejana.
1913
eemaldus Buber immanentsest enesesse suvenemise mustikast ning poordus inimkasituse poole, mis eeldab silmitsiolekut partneriga. Tal tekkis ka uuesti huvi sionismi vastu.
1916
kolis ta
Berliinist
Heppenheimi
.
Esimese maailmasoja
ajal aitas ta luua Juudi Rahvuskomisjoni, et aidata parandada Ida-Euroopa juutide elu. Sel ajal hakkas ta toimetama juudi kuukirja
Der Jude
ning jai selle toimetajaks aastani 1924. Aastal 1916 hakkas ta kavandama ka teost "
Mina ja sina
" ("Ich und Du"). Esimese variandi pani ta kirja
1919
.
1921
sai Buber lahemalt tuttavaks
Franz Rosenzweigiga
.
1922
tegid Buber ja Rosenzweig koostood Rosenzweigi Vabas Juudi Opetusmajas (
Freies Judisches Lehrhaus
).
1923
hakkas Buber haigestunud Rosenzweigi asemel
Frankfurdi
ulikoolis opetama juudi religiooniopetust ja juudi
eetikat
. Samal aastal ilmus Buberi meistriteos "Ich und Du" ("
Mina ja Sina
"). See too margistas poordumist mustilise uhinemise juurest Absoluudiga piibelliku dialoogi juurde inimese ja Jumala vahel. Inimene leiab enda uksnes kohtumise ja suhte labi Jumalaga. Seda kohtumist ei saa ratsionaalselt kirjeldada. Dialoogis Jumalaga leiab inimene paasemise, mitte tunnetuse ega lahenduse. Jumala ligiolu ei eemalda inimest elust, vaid puhitseb elu.
1925
hakkas ta tolkima saksa keelde
Tanahit
, tehes koostood
Franz Rosenzweigiga
. Tolkes sailitas ta originaali rutmi ja stiiliisearasused. Parast Rosenzweigi surma
1929
jatkas ta uksi ning lopetas alles
1958
. Asjatundjate uksmeelsel hinnangul onnestus
tolge
hiilgavalt.
1926
?
1928
vottis Buber osa kvartalivaljaande
Die Kreatur
valjaandmisest.
1930
sai Buberist
Frankfurdi ulikooli
auprofessor. Ta opetas selle ulikooli juures juudi religioonifilosoofiat aastast
1924
. Parast
Hitleri
voimuletulekut
1933
loobus ta protesti margiks oma
professoritiitlist
.
4. oktoobril
keelasid
natsistlikud
voimud tal loengute pidamise. Buber asutas siis Juudi Taiskasvanuhariduse Keskburoo, mille tahtsus aina kasvas, sest juutidel keelati avaliku hariduse saamine. Voimud takistasid uha rohkem selle organisatsiooni tood.
Aastal
1938
lahkus Buber
Saksamaalt
ning asus elama
Jeruusalemma
.
Ta sai
1938
Jeruusalemma Heebrea Ulikooli
professoriks, kelle eriala oli antropoloogia ja sissejuhatus sotsioloogiasse, jaades sellele kohale
1951
. aastani. Buber osales
Palestiina
juutide
probleemide ning
araablaste
kusimuse arutamises, tootades samal ajal puhakirja ja hassidismi uuringute ning filosoofiliste toode kallal. Ta kuulus moodukasse ruhmitusse
Ikhud
, mille eesmargiks oli kaherahvuseline Palestiina riik. "Iisrael kaitab end, kui ta asendab Siioni Palestiinaga." Seeparast asetavad Palestiina araablased seniajani Buberi hauale lilli, Iisraeli ametlikes ringkondades aga suhtutakse temasse varjatud vastumeelsusega.
1946
ilmus Buberi raamat "Utoopia rajad", milles on juttu ka
kibutsitest
kui katsest utoopiat realiseerida. Parast soda hakkas Buber kaima loengureisidel
Euroopas
ja
Ameerika Uhendriikides
.
1951
sai Buber
Hamburgi ulikooli
Goethe auhinna
ja
1953
Saksamaa raamatukaubanduse rahuauhinna
.
1958
sai Buber
Iisraeli auhinna
.
1963
anti talle
Amsterdamis
Erasmuse preemia
.
1960
?
1962
oli Buber
Iisraeli Teaduste Akadeemia
esimene president.
13. juunil 1965 suri Buber oma kodus
Jeruusalemmas
Talbiyeh's.
Laiemale avalikkusele sai Buber koigepealt tuttavaks
hassiidlike
kirjutiste valjaandja ja tolgendajana. Hassidismi naol, mis tekkis 18. sajandil
Ukraina
ja
Poola
juutide
seas, on tegemist massiliikumisega, mis vastandus Seaduse-usule,
kasuistikale
ja intellektuaalsusele ning oli kantud sugavast usulisest tundest ning Jumala-igatsusest. Hassidism rohutab vagadust ja alandlikkust, kuid ka roomu ja tegevat armastust. Lahtudes kindlusest selles, et Jumal peitub koiges, tostab hassidism esile kohtumise Jumalaga igapaevatoimetustes. Viie aasta jooksul oli Buber taielikult puhendunud hassidismi uurimisele. Hassidismil oli tema filosoofiale sugav moju.
Hermann Hesse
kirjutas Buberi hassiidi parimuste raamatu kohta: "Martin Buber ei ole minu meelest mitte uks vahestest tarkadest, kes praegu maa peal elab, ta on ka vaga korgetasemeline kirjanik, kirjanik, kes on rikastanud maailmakirjandust toelise aardega."
Buberi dialoogifilosoofia jargi on inimese elus nii Mina-See-suhted kui ka Mina-Sina-suhted. Mina-See-suhe on inimese tavaline suhe asjadega, mis teda umbritsevad. Inimene voib ka oma kaasinimestega astuda seda laadi suhtesse ? nagu ta enamasti teebki. Sel juhul votab ta inimest asjana, mis allub maailma
pohjuslikkussuhetele
.
Mina-Sina-suhetes (Buber kasutaski sona "suhe" (
Beziehung
) ainult selles seoses) seevastu osaleb inimene kogu oma sisima olemusega kui kohtumises, kui toelises koneluses. Kohtumine umbritseva maailmaga ja kaasinimesega on vaid kuma kohtumisest Jumalaga. Piibli religiooni olemust naeb Buber selles, et hoolimata inimese ja Jumala vahelisest loputust kuristikust on voimalik konelus inimese ja Jumala vahel.
Maailma-Sina on Jumal, ja ainult juhul, kui inimene suudan astuda Jumala Sina ette, suudab ta armastada loodud olendite Sina. Muidu degradeeruvad inimeste suhted Mina-See tasandini, millel inimene on manipuleeritav vahend, ning saavad Mina-Sina tasandini jouda vaid harvadel juhtudel, kui on tegemist tugeva armastuse voi ideaalse soprusega, milles inimese kohtamine inimesega haarab kogu nende olemuse.
Toeline Olemine ei ole esemeline, vaid isiksuslik. Loomulik suhe Olemusega on dialoog, isiksuslik suhtlemine. Inimese suhtele Olemisega on prototuubiks isiksuslik Suhe Jumalaga. Ilma sellise suhtlemuseta on voimatu olla isiksus, sest ainult selline suhtlemine viib inimese valja oma suletud, egoistlikust minast ning lohub vaheseina, mis objektiveeritud maailmas jaab tema ja teiste vahele.
Armastus koige laiemas mottes on uli-tegev labimurre teise juurde, olgu siis tegemist Jumala voi inimesega. Koik maailmas nurjub juba olemasolu loppevuse tottu, ja selleparast peab inimene oppima elama ja armastama, kogu aeg teadvustades koige selle haprust ja loppevust, mida ta armastab, ja armastuse enda kaitsetust.
Vabadus on inimese labimurre iseenda juurde, Jumalaga suhtlemise juurde. Mina-Sina-suhtes, mida iseloomustab tegev armastus Teise vastu, saabki teoks toeline labimurre iseendani, oma urgolemuseni.
Raamatus "Inimese probleem" tegeleb Buber
filosoofilise antropoloogiaga
. Ta eristab inimkonna ajaloos kindluse ja ebakindluse perioode
kosmoses
. Kreeklastele oli maailm kinnine ruum. Kui
Platonil
on inimene kulaline voorsil, siis
Aristotelesel
on inimesel juba oma elupaik maailma kojas. Et inimene ei ole kodutu, siis antropoloogilist probleemi ei tekigi. Aristotelesel raagib inimene endast kolmandas isikus, olles iseenda jaoks vaid "juhus". Esimeses isikus hakkas inimene raakima alles
Augustinusel
. Aristotelese uhtne maailm on lohestunud valguse ja pimeduse riigiks. Inimene on nende vahel jagatud, olles nii voitlusvali kui ka voitluse hind. Parast Augustinust ehitab uksildasele hingele uut kosmilist kodu
usk
.
"Selle maailmapildi skeemiks on
rist
, mille pikipuu, loplik ruum
taevariigist
porgusse
labib inimese sudame, poiktala aga sumboliseerib loplikku aega
maailma loomisest
aegade lopuni, kusjuures keskpaik, Kristuse surm, on tapselt ruumi keskel, vaese patuse sudames, kattes seda kinni ja lunastades." Inimene on jalle kaitsetu ja kodutu ning kusib jalle uksinduses
Blaise Pascali
suu labi. Pascalile vastab
Kant
: "See, millega sa kohtud maailmas ja mis sind kohutab, maailma ruumi ja maailma aja saladus, on sinu enda maailmataju ja sinu enda olemasolu saladus."
Hegel
puuab ehitada inimesele uue kodu ja anda talle uue kindluse. Hegel ehitab seda ajas, mis on koige oleva korgeim joud ja millele inimese reaalsus on vooras. Hegeli mojusfaaris tekib
Marxi
ajalooline opetus. Kuid "inimliku otsuse kui sundmuse ja saatuse, sealhulgas ka inimliku sundmuse ja saatuse probleemid siin uldse ei eksisteeri."
Nietzsche
naeb inimese mitte olemist, vaid saamist, katset, kobamist, eksimist, isegi mitte olendit, vaid olendi mustandit: inimene on midagi voolavat ja plastilist, temast saab teha mida tahes. Uksildasel inimesel ei jaa muud ule kui puuda intiimselt suhelda iseendaga.
Heidegger
pustitab kusimuse inimese olemasolust seoses olemisega. Kuid Heideggeri olemasolu on monoloogiline.
Scheler
vaidab, et meie ajal inimene enam, ei tea, mis ta on, kuid samal ajal ei tea ka seda, et ta ei tea. Kui Heidegger vaatleb reaalse inimese asemel matafuusilist
homunkulust
, siis Scheler puuab naidata inimese olemust filosoofi mustri jargi. Buberi jargi on inimeksistentsi fundamentaalseks tosiasjaks mitte uksik inimene kui niisugune, vaid uhisus kui niisugune. See fundamentaalne tosiasi on inimese side inimesega. Seal toimuvad reaalsed sundmused, dialoog ja oppetunnid. Pimedas saalis tekib kahe teineteisele voora kuulaja vahel, kes uhesuguses puhtuses ja uhesuguse intensiivsusega kuulavad
Mozarti
helisid, vaevalt tuntav ja sellegipoolest elementaarne dialoogiline side, mis kaob, niipea kui tuled suttivad.
Kurjus saab inimese tegudes tegevalt realiseeruda ainult juhul, kui ta "paadub kurjuses", puudmata seda uletada, poorates kogu oma olemuse headuse, Jumaluse poole. Kurjus inimeses on omamoodi alavaarsuskompleks, kadeda iseloomu, jouetu meeleheite produkt. Toeliselt oilis inimene elab maailmas alati oma sudametunnistusega, seega Jumalaga. Ta ei tunne kurjust, sest peab Jumalat meeles.
Jumal ootab inimeselt Tema too lopuleviimist ja maailma puhitsemist.
Buberi religioonifilosoofia juured ongi tema hassidismiuuringutes ja dialoogifilosoofias. Usu urgalus on inimese ja Jumala vaheline urgsuhe, mis ei noua mingit vahendajat. Buber jatab korvale dogmad ja
judaismi
Seaduse, et miski ei hairiks seda lihtsat ja tugevat Mina-Sina suhet Jumala ja inimese vahel.
Samal ajal poordub Buberil
teoloogia
naoga inimese poole, sest inimese dialoog Jumalaga paneb koik vaited Jumala kohta utlema midagi inimese kohta.
Piibli-lugu on Jumala ja inimese vahelise
dialoogi
lugu. Kogu
eksegees
taandub Buberi jaoks Jumala haale kuulamisele.
Jumala ja Iisraeli vahelises dialoogis poordub Jumal inimese poole ja inimene votab kuulda Jumala Sona. Dialoogilist suhet moistetakse Piiblis inimese ja Jumala vahelise eksistentsiaalse kohtamisena. Hiljem avastas Buber, et dialoogiprintsiipi on juba kasutanud hassiidi targad, kes rohutasid Jumalaga kohtumise vahenditust ja spontaansust, avatust Jumalale ja otsest kontakti Temaga.
Buber vaatleb Vana Testamendi religiooni arengut Jumalariigi idee jarkjargulise suvenemisena. Buber osutab teokraatliku printsiibi paradoksile: korbest tulnud kangekaelne rahvas alistub vabalt Issanda ulemvoimule. "Kuulekus Korgemale joule ei tunne loomu poolest sundust: selle olemasolu igal hetkel maarab selle inimese usu kindlus, kes valjendas kuulekust."
Raamatus "
Kaks usuviisi
" vastandab Вuber judaustliku usu kui ustavuse (
emuna
) kreeka usumoistele (
pistis
; usk kui veendumus), mis olevat omane kristlusele.
Emuna
on kogu kogukonna tahteakt,
pistis
aga on Buberi jargi isiklik maailmakaemus. Kristlikud teoloogid on vastanud, et apostel
Pauluse
teoloogias on isiklik usk uhtlasi Jumala rahva, Kiriku usk.
Paljud Buberi teesid on lahedased kristlusele ning neid on kasutanud eri konfessioonide teoloogid. Buber ise tunnistas Vana ja Uue Testamendi vahelist seost ja hindas korgelt
Jeesuse Kristuse
isiksust. "See tosiasi, et kristlus on nainud ja naeb temas Jumalat, on mulle alati tundunud ulimalt tosise faktina," kirjutab ta "Kahes usuviisis". Teisal valjendab ta veendumust, et ≪juudi kogukond oma taassunni protsessis hakkab hindama Jeesust mitte uksnes oma religiooniajaloo suure isiksusena, vaid ka selle sajandite jooksul aset leidnud messianismi arengu kontekstis, mille loppeesmargiks on lunastus."
Nikolai Berdjajev
nimetas Buberit ebatavaliselt heaks inimeseks.
"...Jumal loi maailma. Ta loi selle enda poolt, et te saaksite seda Temale lahendada. Votke maailm vastu kogu oma olemusega ja te votate vastu Tema. Selles on tema arm. Kui tahate uskuda, siis armastage."
Kirjast
Mahatma Gandhile
: "...Kask on jaanud meiega. Ja tana on selle nouded veel pakilisemad kui kunagi varem. Meil on tarvis oma maad, et seda kasku taita; meil on tarvis vabadust, et omaenda elu korraldada; mitte mingeid katseid ei saa ette votta vooral maal ja vooraste seaduste voimu all. Ei saa olla, et meid jaetakse ilma oigusest oma maale ja eneseteostuse vabadusele..."
"Kusimus: Meil on kastud armastada oma ligimest nagu iseennast. Kuidas ma saan seda taita, kui minu ligimene teeb mulle kurja? Vastus: Neid sonu tuleb oigesti moista. Armasta oma ligimest kui midagi, mis oled sina. Sest koik hinged on uks. Iga hing on sade uhest, algsest hingest, mis on seesmiselt omane koikidele hingedele, nagu sinu hing on kohal koikides sinu keha osades. Voib juhtuda nii, et sinu kasi eksikombel loob sind ennast. Kas see tahendab, et sa votad kepi ja hakkad oma katt moistmatuse eest peksma, tehes endale sellega veel rohkem valu? Nonda on lood ka ligimesega: tal on ju sinuga uks hing, ja kui sa hakkad teda ebamoistlikkuse eest karistama, teed sa haiget iseendale."
- 1904 "Beitrage zur Geschichte des Individuationsproblems" ("Lisandusi individuatsiooniprobleemi ajaloole";
doktoritoo
)
- 1906 "Die Geschichten des Rabbi Nachman" ("Rabi Makhmani lood")
- 1908 "Die Legende des Baalschem" ("Baal Shemi legend")
- 1909 "Ekstatische Konfessionen" ("Ekstaatilised pihtimused")
- 1910?1914 muuditekstide valjaanded: "Tschuang-Tse. Reden und Gleichnisse." ("Zhuangzi. Koned ja moistujutud"); "Chinesische Geister- und Liebesgeschichten" ("Hiina vaimude- ja armastuslood"); "Kalewala. Das Nationalepos der Finnen" ("Kalevala. Soomlaste rahvuseepos"); "Die vier Zweige des Mabinogi. Ein keltisches Sagenbuch" ("Mabinogi neli haru. Keldi saagaraamat")
- 1913 "Daniel. Gesprach von der Verwirklichung" ("Taaniel. Konelus teostamisest)
- 1916 "Die judische Bewegung ? Gesammelte Aufsatze und Ansprachen. Erste Folge 1900?1914" ("Juudi liikumine ? Kogutud kirjutised ja koned. Esimene seeria 1900?1914")
- 1921 "Die judische Bewegung ? Gesammelte Aufsatze und Ansprache. Zweite Folge 1916?1920" ("Juudi liikumine ? Kogutud kirjutised ja koned. Esimene seeria 1916?1920")
- 1924 "Ich und Du" ("
Mina ja Sina
")
- 1927 "Funf Bucher der Weisung" ("Viis juhatusraamatut; Moosese raamatute tolge)
- 1932 "Zwiesprache" ("
Kahekonelus
";
Berliin
; esmatrukk ajakirjas "Die Kreatur", 3.
aastakaik
, vihik 3, 1930; 2., taiendatud trukk
Berliin
1932)
- 1932 "Konigtum des Gottes" ("Jumalariik";
Berliin
)
- 1942 "Prohvetite opetus" ("Torat ha-nevi'im")
- 1945 "Mooses" ("Moshe")
- 1946 "Utoopia rajad" voi "Teed Utoopiasse" ("Netivot be-utopia")
- 1947 "Dialogisches Leben" ("Dialoogiline elu";
Zurich
)
- 1947 "Between man and man" (Inimese ja inimese vahel)
- 1948 "Das Problem des Menschen" ("Inimese probleem";
Heidelberg
; esmatrukk raamatus "Dialogisches Leben")
- 1948 "Moses" ("Mooses";
Zurich
)
- 1949 "Die Erzahlungen der Chassidim" ("
Hassiidide lood
";
Zurich
)
- 1950 "Der Glaube der Propheten" ("Prohvetite usk";
Zurich
)
- 1951 "Zwei Glaubensweisen" ("
Kaks usuviisi
";
Zurich
)
- 1952 "Bilder von Gut und Bose" ("
Hea ja kurja pildid
";
Koln
)
- 1952 "Gottesfinsternis: Betrachtungen zur Beziehung zwischem Religion und Philosophie" ("Jumala-varjutus: Vaatlusi religiooni ja filosoofia vahelisest suhtest;
inglise keeles
New York
1952;
saksa keeles
Zurich
1953)
1899. aastal sai Buber
Zurichis
tuttavaks oma tulevase abikaasa Paula Winkleriga, kes oli parit
Munchenist
. Paula oli germanistikauliopilane ja kirjutas Georg Munki varjunime all. 1900. aastal sundis poeg Rafael ja 1901. aastal tutar Eva. 1958. aastal Paula suri.