See artikkel ootab keeletoimetamist . (Juuli 2018) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Marina Abramovi? ( serbia keeles Марина Абрамови?; sundinud 30. novembril 1946 Belgradis ) on Serbia paritolu tegevuskunstnik . Oma toodes keskendub ta peamiselt kunstniku ja publiku vahelisele suhtlusele ning inimkeha ja -moistuse piiride kompamisele ? nendes aspektides on ta olnud ka teerajaja tegevuskunsti vallas. ^[1]

Lapsepolv ja noorus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Marina Abramovi? sundis 1946. aastal sojajargses Jugoslaavias , kui kehtis veel kommunistlik re?iim diktaator Josip Broz Tito kae all. Marina isa Vojin Abramovi? oli Tito korge auastmega ihukaitsja. Tema ema Danica Abramovi? tootas instituudis, mis tegeles ajalooliste monumentide ja kunstiteoste jarelevalvega ning oli Serbias Kunsti- ja Revolutsioonimuuseumi direktor. Marina vanemad tutvusid teise maailmasoja ajal, millest nad molemad osa votsid. Vojin Abramovi? paastis Danica elu, aidates ta haavatuna rindelt tagalasse. Kuus kuud hiljem paastis Danica omakorda Vojini elu, kui ta loovutas vereulekandeks oma verd haavata saanud Vojinile.

Tanu joukatele vanematele ja nende prestii?setele ametitele kasvas Marina Abramovi? ules keskmisest paremates tingimustes, elades suures korteris Belgradi kesklinnas. Tanu Marina ema tookohale oli korter tais kunsti, mis oli mojutatud Cezanne’ist, Bonnardist ja Vuillardist. Terve korruse holmanud kaheksa toaga korteris elas neli inimest: Marina, tema ema, isa ja noorem vend Velimir Abramovi?. Korter oli saadud uhelt juudi perekonnalt Saksa okupatsiooni ajal.

Kuna molemad Marina vanemad olid vaga oma toole puhendunud, kasvas ta ules peamiselt oma vanaema Milica kae all. Vanemad kaisid teda aastaid kulastamas vaid nadalavahetustel.

Huvi kunsti vastu tekkis Marinal juba noores eas, kui ta naiteks oma 14. sunnipaevaks palus isalt kingiks olivarvide komplekti. Isa korraldas talle ka maalitunni kunstnik Filo Filipovi?iga. Uks esimesi teoseid, mis ta tegi, havis tules ning sellest hetkest ta moistis, et tema jaoks ongi kunstis olulisem loomise protsess, mitte lopptulemus. Moned aastad hiljem avastas ta enda jaoks ka uhe Yves Kleini tsitaadi: ?Mu maalid pole muud, kui allesjaanud tuhk mu kunstist“. ^[2]

Haridus ja karjaar [ muuda | muuda lahteteksti ]

Marina Abramovi? hakkas kunstikooli astumiseks valmistuma 17-aastaselt. Ta vottis kursusi ohtukoolis ning valmistas ette oma portfoolio. 1960. aastatel oppis ta Belgradi Kunstiakadeemias . Seal oppimise ajal sai ta ka juba oma esimesed tellimustood (peamiselt sugulastelt), mis seisnesid portreedes ja natuurmortides. Kuid nende toode ule ta uhke ei ole, kuna utleb, et need on tehtud ainult raha parast ning ta ei pannud sinna sisse uhtegi emotsiooni.

Opingute ajal hakkas ta ka katsetama muude stiilide ja elementidega, kui ainult akadeemiline kunst. Naiteks sai ta palju inspiratsiooni liiklusonnetustest, puudes maalides kujutada seda hirmu ja vagivalda.

Oma kaastudengitega asutas ta ka ruhmituse Group 70 , kuhu kuulusid lisaks temale endale veel Ra?a Todosijevi?, Zoran Popovi?, Gera Urkom, Era Milivojevi? ja Ne?a Paripovi?. Nad said inspiratsiooni 1960ndate revolutsioonidest Laanes, nii poliitikas kui kunstis. Eeskujudeks olid naiteks Ameerika Uhendriikidest Lawrence Weiner ja Joseph Kosuth ning Arte Povera liikumine Itaalias ja Fluxus Saksamaal ning grupp nimega OHO Sloveeniast.

Sellest koigest inspireerituna tegi Marina oma esimese performance 'i ettepaneku Belgradi noortekeskusele, et korraldada etendus ?Tule pese koos minuga“. Idee seisnes uhiskondlikult kasutavate kraanikausside paigaldamises ning kulastajad, kes kohale tulevad, votavad endalt riided seljast ja pesevad need, kuivatavad, triigivad ning panevad uuesti selga ja lahkuvad. Noortekeskus lukkas selle ettepaneku tagasi.

Marina Abramovi? lopetas Belgradi Kunstiakadeemia 1970. aasta kevadel keskmise hindega 9,25 10st. Parast kooli lopetamist kolis ta Zagrebi , Horvaatiasse. Seal ta jatkas oppimist kunstnik Krsto Hegedu?i?i kae all. ^[2]

Aastatel 1975?1988 tegeles Marina performance 'ite loomisega koos oma elukaaslase, saksa kunstnik Ulayga (Uwe Lapysiepen). Temaga koos keskendus ta kahe inimkeha vahelistele suhetele ja mojudele. 1989. aastal naasis ta sooloprojektide juurde. Oma toodes on ta kasutanud inimkeha, heli, fotograafiat, maalimist, videot, skulptuure, olmeesemeid ja palju muud.

Tal on olnud suurejoonelisi esinemisi ja naitusi tuntud kunstiinstitutsioonides nagu Stedelijk Van Abbemuseum Eindhovenis (1985), Musee National d’Art Moderne Pariisis (1990), Neue National Galerie Berliinis (1993), Museum of Modern Art Oxfordis (1995), Kunstverein Hannoveris (2000), The Marugame Museum of Contemporary Art ja Kumamoto Museum of Contemporary Art Jaapanis (2004), The Guggenheim Museum New Yorgis (2005) ning New Yorgi moodsa kunsti muuseumis (2010).

Marina Abramovi? on ka opetanud mitmes kunstikoolis, naiteks Hochschule fur Bildende Kunst Hamburgis, Ecole des Beaux Arts Pariisis, Hochschule fur Bildende Kunst Braunschweigis, Art Institute Chicagos.

Teda on tunnustatud ka mitme korge auhinnaga, naiteks videoinstallatsiooni eest parima kunstniku auhinnaga Veneetsia biennaalil (1997), Bessie auhinnaga 12-paevase performance 'i eest New Yorgis (2003), Austria Commander Cross panuse eest kunstiajalukku (2009), audoktori kraadiga Plymouthi Ulikoolilt (2009) ja Williams College’ilt Massachusettsis. (1) Aastast 2012 on ta Rootsi Kuninglik Kaunite Kunstide Akadeemia liige ^[3] .

Inspireerituna positiivsest tagasisidest ja laialdasest huvist tema too vastu oma esimesel suurejoonelisel retrospektiivil New Yorgi moodsa kunsti muuseumis 2010. aastal asutas Marina Abramovi? omanimelise kunstiinstituudi MAI, mille eesmargiks sai tegevuskunstnikele uhise platvormi, uute voimaluste ja koostoo voimaldamine. ^[4]

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Allpool on ulevaade Marina Abramovi?i loodud performance 'itest. ^[1]

Varajased teosed

• Vabastuse seeria
  • Haale vabastamine ? lamab selili porandal, pea kallutatud taha. Karjub, kuni kaotab haale.
  • Keha vabastamine ? nagu massituna musta salli, tantsib alasti Aafrika rutmide taustal, kuni kukub kurnatusest.
• Rutmide seeria
  • Rythm 10 ? paneb diktofoni lindistama. Asetab kae valgele paberile, sormed laiali. Asetab kae korvale 20 nuga. Votab uhe noa ning hakkab voimalikult kiiresti torkama nappude vahele. Iga kord, kui endale sisse loikab, vahetab nuga. Kui koik noad on labi kaidud, votab diktofoni ja kuulab lindistust. Siis kordab kogu protsessi uuesti.
  • Rythm 2 ? seisab keset ruumi, korval laud 72 erineva esemega. Kulastajad voivad neid tema peal kasutada, kuidas soovivad. Tema votab kogu vastutuse, olles kui ese.

Paaristood Ulayga

• Suhete seeria
  • “Suhe ruumiga” ? kaks keha (Marina ja Ulay) korduvalt mooduvad uksteisest, porkudes. Tempo pidevalt kasvab, kuni lopuks toimub taielik kokkuporge.
  • “Suhe ajaga” ? istutakse 16 tundi seljad vastakuti, juuksed punutud uhte patsi. Siis siseneb publik. Istutakse 1 tund veel.
  • “Jalutus Hiina Muuril” ? kahest eri otsast Hiina muuri uletamine. Konniti, kuni kohtuti (kulus 90 paeva). Performance sumboliseeris nende uhise loomingu ja kooselu loppu.

Individuaalprojektid

• “Draakonipead” ? Marina istub liikumatult toolil, 5 puutonit asetatuna tema peale. Puutoneid pole 2 nadalat toidetud. Teda umbritseb jaast ring.
• “Sibul” ? soob ara suure toore sibula, samal ajal kurtes oma elu ule.
• “Kunstnik on kohal” ? 3 kuud jarjest veedab muuseumi kulastustunnid istudes laua taga liikumatult ning jagades silmsidet iga kulastajaga, kes tema ette istub.

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]