Marie Curie

Marie Curie
Marie Curie
	Marie Curie
Taisnimi	Marie Skłodowska Curie
Sunninimi	Maria Salomea Skłodowska
Sundinud	7. november 1867 ; Varssavi
Surnud	4. juuli 1934 (66-aastaselt)
Rahvus	poolakas
Teadlaskarjaar
Tegevusalad	fuusika ; keemia
Doktoritoo juhendaja	Gabriel Lippmann
Tunnustus	Nobeli fuusikaauhind (1903) ; Davy medal (1903) ; Matteucci medal (1904) ; Elliott Cressoni medal (1909) ; Alberti medal (1910) ; Nobeli keemiaauhind (1911) ; Willard Gibbsi auhind (1921)
Autogramm

Marie Skłodowska Curie [mar'ii skuod'oska kur'ii] (sunninimi Maria Salomea Skłodowska ; 7. november 1867 Varssavi ? 4. juuli 1934 Prantsusmaa , Savoia , Sallanches , Passy ( Sancellemoz ' sanatoorium)) oli poola paritolu Prantsuse fuusik ja keemik .

Koos abikaasa Pierre Curiega avastas ta 1898 radioaktiivsed elemendid polooniumi (nimetati nii Marie Curie sunnimaa Poola auks) ja raadiumi ning sai 1903 selle eest Nobeli fuusikaauhinna .

Parast Pierre Curie surma jatkas Marie Curie nende uhistood, millel oli pohjapanev tahtsus aatomifuusika kujunemises.

Puhta raadiumi eraldamise eest sai Marie Curie 1911 Nobeli keemiaauhinna .

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Noorus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maria Salomea Skłodowska sundis Varssavis perekonna viiest lapsest noorimana. ^[1] Kirjanduses esinevad ka eesnimekujud "Marya" ja "Salome".

Tema isa Władysław Skłodowski oli Varssavis matemaatika- ja fuusikaopetaja, ema juhatas tutarlaste pansionaati . ^[2] Lapsed said hea hariduse. Maria lopetas 1883 gumnaasiumi kuldmedaliga . ^[1] Isale tundus, et Maria on vaimselt ja fuusiliselt ule pingutanud, ning saatis ta sugulaste juurde maale. Samal aastal kaotas perekond ebaonnestunud investeeringute tottu peaaegu kogu varanduse.

1883 ? 1891 tootas Marie pedagoogina, et finantseerida oma vanema oe Bronisława (Bronia) meditsiiniopinguid Pariisis. Samal ajal luges ta tasuta Varssavi rahvusliku orientatsiooniga "Vabas Ulikoolis" toolisnaistega poola keeles kirjandust.

Opingud Pariisis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maria tahtis edasi oppida, kuid tol ajal naisi Poolas ulikooli ei lubatud, mistottu Maria jargnes Prantsusmaale oma oele, kes oli arstiga abiellunud. Nagu varem oli kokku lepitud, hakkas nuud ode teda rahaliselt toetama. Marie oppis Pariisis Sorbonne 'is keemiat ja fuusikat . 1893 . aastal sai ta lennu parimana diplomi fuusika alal ning 1894 . matemaatikadiplomi lennu teisena. Ta sai fuusikaprofessor Antoine Henri Becquereli doktorandiks ning kaitses doktoritoo juunis 1903 . 1896 . tegi ta veel riikliku eksami matemaatikas ja fuusikas, mis andis talle oiguse opetajana tootada.

Abielu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sorbonne'is tutvus ta oppejoud Pierre Curiega ning nad abiellusid 25. juulil 1895 . 1897 sundis neil esimene laps, tutar Irene , kes 1935 . aastal koos oma abikaasa Frederic Joliot-Curiega sai Nobeli keemiaauhinna . 1904 sundis tutar Eve . 19. aprillil 1906 sai abikaasa Pierre liiklusonnetuses surma.

Too radioaktiivsuse uurimisel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nad tootasid koos vaga viletsas laboratooriumis . Nad uurisid radioaktiivseid materjale, eriti uraanipigimaaki , mis oli kummalisel kombel radioaktiivsem kui sellest saadud uraan . Hiljemalt 1898 . aastaks tulid nad jareldusele, et uraanipigimaak sisaldab vahesel maaral mingit tundmatut radioaktiivset komponenti, mis on uraanist palju radioaktiivsem. 26. detsembril 1898 teatas Marie Curie selle uue aine olemasolust. Mitu aastat lakkamatult tootades rafineerisid nad mitu tonni uraanipigimaaki, aina suurendades radioaktiivsete komponentide kontsentratsiooni , ning eraldasid lopuks kaks uut keemilist elementi , algul kloriididena . Esimese nimetasid nad Marie sunnimaa Poola jargi polooniumiks ning teine nimetati intensiivse radioaktiivsuse parast raadiumiks . 1898 avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse.

Opetamine korgkoolis ja too teadusasutustes [ muuda | muuda lahteteksti ]

Alates 1902 . aastast opetas ta Pariisi lahedal Sevresis oppeasutuses Ecole normale superieure des jeunes filles fuusikat ja keemiat. Ta hakkas oppetoos kasutama katsedemonstratsiooni meetodit. 1906 sai temast esimene naine, kes Sorbonne'is opetas: ta alustas abikaasa asemel loenguid 13. mail 1906 ning 1908 sai ta korraliseks professoriks fuusika alal.

1914 sai ta Pariisi Ulikooli Raadiumiinstituudi juhatajaks. Parast soda, 1918 ? 1927 , tootas ta seal koos tutar Irene'iga. Instituudist arenes valja tuumafuusika keskus.

Curie pidas loenguid Brasiilias , Hispaanias , Belgias ja T?ehhoslovakkias .

Ta otsis radioaktiivsete ainete kasutamise voimalusi meditsiinis.

Suhe Paul Langeviniga [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast abikaasa surma oli Marie Curiel armulugu fuusik Paul Langeviniga , kes oli abielus. See pohjustas ajakirjanduses skandaali , milles oli ksenofoobia elemente.

Mobiilsed rontgenijaamad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Esimese maailmasoja ajal tootas Marie Curie koos tutar Irene'iga valja mobiilse rontgenuuringute jaama, et haavatud sodureid saaks kohapeal uurida. Ta juhtis ise uht niisugust jaama.

Ringsoit USA-s [ muuda | muuda lahteteksti ]

1921 tegi ta molema tutre saatel ringsoidu USA -s, kus ta kogus raha raadiumi uurimiseks. Ta voeti vaga hasti vastu. USA president Warren Harding andis talle sumboolse autasuna ule uhe grammi raadiumi, mille ostmist olid finantseerinud Ameerika naiste annetused.

Kiirituse moju [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hiljem oli Marie Curie nordinud sellest, et paljud arstid ja kosmeetikud kasutasid radioaktiivseid materjale ilma ettevaatusabinoudeta.

Ta suri 1934 Prantsusmaal Sallanchesis aplastilise aneemiasse, mis tekkis parast aastatepikkust kokkupuudet kiirgusega.

Tunnustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Nobeli auhinnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Koos Pierre Curie ja Henri Becquereliga sai ta 1903 Nobeli fuusikaauhinna "tunnustuseks erakordsete teenete eest oma uhiste uuringute eest professor Henri Becquereli poolt avastatud radiatsiooninahtuste alal".

Kaheksa aastat hiljem, 1911 , sai ta Nobeli keemiaauhinna "tunnustuseks oma teenete eest keemia arendamisel elementide raadiumi ja polooniumi avastamise, raadiumi eraldamise ning nende markimisvaarsete elementide loomuse ja uhendite uurimise naol". Ebahariliku sammuna jattis Curie meelega raadiumi eraldamise protseduurile patendi votmata, voimaldades teadlastel takistamatult uraani uurida.

Marie Curie oli esimene Nobeli auhinna saanud naine, esimene inimene ja siiani ainus naine, kes sai kaks Nobeli auhinda , ja ainus inimene, kes on saanud Nobeli auhinnad eri aladel. ^[3]^[4]

Muud tunnustusavaldused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Marie Curie valiti 1910 . aastal Ameerika Filosoofiaseltsi valisliikmeks.

Aastal 1922 sai temast Pariisi Meditsiiniakadeemia esimene naisliige.

Aastal 1927 valiti ta Uus-Meremaa Kuningliku Seltsi valisliikmeks.

Malestuse jaadvustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

1990. aastate huperinflatsiooni ajal oli Marie Curie portree Poola 20 000- zlotisel rahatahel .

Curie oli koos abikaasa Pierre'ga Prantsuse frangi 1994. aasta valjaande 500-frangisel rahatahel.

Aastal 1995 maeti Marie Curie esimese naisena oma teenete eest umber Pariisi Panteoni .

Teosed [ muuda | muuda lahteteksti ]

"Recherches sur les substances radioactives" ("Uurimused radioaktiivsetest ainetest"), vaitekiri, koos Pierre Curiega 1904
"Traite de radioactivite" ("Traktaat radioaktiivsusest"), 2 koidet, 1910
"La radiologie et la guerre" (" Radioloogia ja soda "), 1920
"L'Isotopie et les elements isotopes" ("Isotoopia ja isotoopsed elemendid"), 1924
"Les rayons α, β, γ des corps radioactifs en relation avec la structure nucleaire" ("Radioaktiivsete kehade α-, β', γ-kiired nende suhtes tuumastruktuuriga"), 1933
"Radioactivite" ("Radioaktiivsus"), 1935

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ ^1,0 ^1,1 Estreicher, Tadeusz (1938). "Curie, Maria ze Skłodowskich". Polski słownik biograficzny, vol. 4 (in Polish). p. 111.
↑ "Marie Curie ? Polish Girlhood (1867?1891) Part 1" . American Institute of Physics.
↑ "Marie Curie, Biographical" . Vaadatud 15.08.2023 .
↑ "Marie Curie" . Vaadatud 15.08.2023 .

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eve Curie . "Minu ema Marie Curie", prantsuse keelest tolkinud Alfred Suik , eesti keeles 1940 , 1941 , 1941 , 1994 .
Philip Steele . "Marie Curie. Naine, kes muutis teaduse kulgu". Eesti Entsuklopeediakirjastus , Tallinn 2006

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

[estreicher-1] 1,0 ^1,1 Estreicher, Tadeusz (1938). "Curie, Maria ze Skłodowskich". Polski słownik biograficzny, vol. 4 (in Polish). p. 111.

[QMsgw-2] "Marie Curie ? Polish Girlhood (1867?1891) Part 1" . American Institute of Physics.

[3] "Marie Curie, Biographical" . Vaadatud 15.08.2023 .

[4] "Marie Curie" . Vaadatud 15.08.2023 .

[1]

[2]

[3]

[4]

Nobeli fuusikaauhinna laureaadid
1901?1925	1901 Rontgen 1902 Lorentz , Zeeman 1903 Becquerel , P. Curie , M. Curie 1904 Rayleigh 1905 Lenard 1906 J. Thomson 1907 Michelson 1908 Lippmann 1909 Marconi , Braun 1910 Waals 1911 Wien 1912 Dalen 1913 Kamerlingh Onnes 1914 Laue 1915 W. H. Bragg , W. L. Bragg 1916 1917 Barkla 1918 Planck 1919 Stark 1920 Guillaume 1921 Einstein 1922 N. Bohr 1923 Millikan 1924 M. Siegbahn 1925 Franck , Hertz
1926?1950	1926 Perrin 1927 Compton , C. Wilson 1928 Richardson 1929 Broglie 1930 Raman 1931 1932 Heisenberg 1933 Schrodinger , Dirac 1934 1935 Chadwick 1936 Hess , Anderson 1937 Davisson , G. Thomson 1938 Fermi 1939 Lawrence 1940 1941 1942 1943 Stern 1944 Rabi 1945 Pauli 1946 Bridgman 1947 Appleton 1948 Blackett 1949 Yukawa 1950 Powell
1951?1975	1951 Cockcroft , Walton 1952 Bloch , Purcell 1953 Zernike 1954 Born , Bothe 1955 Lamb , Kusch 1956 Shockley , Bardeen , Brattain 1957 Yang , T. Lee 1958 T?erenkov , Frank , Tamm 1959 Segre , Chamberlain 1960 Glaser 1961 Hofstadter , Moßbauer 1962 Landau 1963 Wigner , Goeppert-Mayer , Jensen 1964 Townes , Bassov , Prohhorov 1965 Tomonaga , Schwinger , Feynman 1966 Kastler 1967 Bethe 1968 Alvarez 1969 Gell-Mann 1970 Alfven , Neel 1971 Gabor 1972 Bardeen , Cooper , Schrieffer 1973 Esaki , Giaever , Josephson 1974 Ryle , Hewish 1975 A. Bohr , Mottelson , Rainwater
1976?2000	1976 Richter , Ding 1977 Anderson , Mott , Vleck 1978 Kapitsa , Penzias , R. Wilson 1979 Glashow , Salam , Weinberg 1980 Cronin , Fitch 1981 Bloembergen , Schawlow , K. Siegbahn 1982 K. G. Wilson 1983 Chandrasekhar , Fowler 1984 Rubbia , Meer 1985 Klitzing 1986 Ruska , Binnig , Rohrer 1987 Bednorz , Muller 1988 Lederman , Schwartz , Jack Steinberger 1989 Ramsey , Dehmelt , Paul 1990 Friedman , Kendall , R.Taylor 1991 Gennes 1992 Charpak 1993 Hulse , J. Taylor 1994 Brockhouse , Shull 1995 Perl , Reines 1996 D. Lee , Osheroff , Richardson 1997 Chu , Cohen-Tannoudji , Phillips 1998 Laughlin , Stormer , Tsui 1999 't Hooft , Veltman 2000 Alfjorov , Kroemer , Kilby
2001?...	2001 Cornell , Ketterle , Wieman 2002 Davis , Koshiba , Giacconi 2003 Abrikossov , Ginzburg , Leggett 2004 Gross , Politzer , Wilczek 2005 Glauber , Hall , Hansch 2006 Mather , Smoot 2007 Fert , Grunberg 2008 Nambu , Kobayashi , Maskawa 2009 Kao , Boyle , Smith 2010 Geim , Novosjolov 2011 Perlmutter , Riess , Schmidt 2012 Haroche , Wineland 2013 Englert , Higgs 2014 Akasaki , Amano , Nakamura 2015 Kajita , McDonald 2016 Thouless , Haldane , Kosterlitz 2017 Weiss , Barish , Thorne 2018 Ashkin , Mourou , Strickland 2019 Peebles , Mayor , Queloz 2020 Penrose , Genzel , Ghez 2021 Manabe , Hasselmann , Parisi 2022 Aspect , Clauser , Zeilinger 2023 L'Huillier , Krausz , Agostini

Nobeli keemiaauhinna laureaadid
1901?1925	1901 Hoff • 1902 Fischer • 1903 Arrhenius • 1904 Ramsay • 1905 Baeyer • 1906 Moissan • 1907 Buchner • 1908 Rutherford • 1909 Ostwald • 1910 Wallach • 1911 M. Curie • 1912 Grignard , Sabatier • 1913 Werner • 1914 Richards • 1915 Willstatter • 1916 • 1917 • 1918 Haber • 1919 • 1920 Nernst • 1921 Soddy • 1922 Aston • 1923 Pregl • 1924 • 1925 Zsigmondy
1926?1950	1926 Svedberg • 1927 Wieland • 1928 Windaus • 1929 Harden , Euler-Chelpin • 1930 Fischer • 1931 Bosch , Bergius • 1932 Langmuir • 1933 • 1934 Urey • 1935 F. Joliot-Curie , I. Joliot-Curie • 1936 Debye • 1937 Haworth , Karrer • 1938 Kuhn • 1939 Butenandt , Ru?i?ka • 1940 • 1941 • 1942 • 1943 Hevesy • 1944 Hahn • 1945 Virtanen • 1946 Sumner , Northrop , Stanley • 1947 Robinson • 1948 Tiselius • 1949 Giauque • 1950 Diels , Alder
1951?1975	1951 McMillan , Seaborg • 1952 Martin , Synge • 1953 Staudinger • 1954 Pauling • 1955 Vigneaud • 1956 Hinshelwood , Semjonov • 1957 Todd • 1958 Sanger • 1959 Heyrovsky • 1960 Libby • 1961 Calvin • 1962 Perutz , Kendrew • 1963 Ziegler , Natta • 1964 Hodgkin • 1965 Woodward • 1966 Mulliken • 1967 Eigen , Norrish , Porter • 1968 Onsager • 1969 Barton , Hassel • 1970 Leloir • 1971 Herzberg • 1972 Anfinsen , Moore , Stein • 1973 Fischer , Wilkinson • 1974 Flory • 1975 Cornforth , Prelog
1976?2000	1976 Lipscomb • 1977 Prigogine • 1978 Mitchell • 1979 Brown , Wittig • 1980 Berg , Gilbert , Sanger • 1981 Fukui , Hoffmann • 1982 Klug • 1983 Taube • 1984 Merrifield • 1985 Hauptman , Karle • 1986 Herschbach , Lee , Polanyi • 1987 Cram , Lehn , Pedersen • 1988 Deisenhofer , Huber , Michel • 1989 Altman , Cech • 1990 Corey • 1991 Ernst • 1992 Marcus • 1993 Mullis , Smith • 1994 Olah • 1995 Crutzen , Molina , Rowland • 1996 Curl , Kroto , Smalley • 1997 Boyer , Walker , Skou • 1998 Kohn , Pople • 1999 Zewail • 2000 Heeger , MacDiarmid , Shirakawa
2001?...	2001 Knowles , Noyori , Sharpless • 2002 Fenn , Tanaka , Wuthrich • 2003 Agre , MacKinnon • 2004 Ciechanover , Hershko , Rose • 2005 Grubbs , Schrock , Chauvin • 2006 Kornberg • 2007 Ertl • 2008 Shimomura , Chalfie , Tsien • 2009 Ramakrishnan , Steitz , Yonath • 2010 Heck , Negishi , Suzuki • 2011 Shechtman • 2012 Lefkowitz , Kobilka • 2013 Karplus , Levitt , Warshel • 2014 Betzig , Hell , Moerner • 2015 Lindahl , Modrich , Sancar • 2016 Feringa , Sauvage , Stoddart • 2017 Dubochet , Frank , Henderson • 2018 Arnold , Smith , Winter • 2019 Goodenough , Whittingham , Yoshino • 2020 Charpentier , Doudna • 2021 List , MacMillan • 2022 Bertozzi , Sharpless , Meldal • 2023 Jekimov , Bawendi , Brus