Maria Vladimirovna Karamzina
(sundinud
Maria Maksimova
;
19. jaanuar
1900
[1]
Peterburi
?
17. mai
1942
[1]
Novoi Vasjugan
) oli vene ja Eesti luuletaja, proosakirjanik, kirjanduskriitik ja tolkija.
Parast 1917. aasta revolutsioone kolis tema pere
Prahasse
. Seal abiellus tollane Maria Maksimova
Praha ulikooli
vene oigusteaduskonna privaatdotsendi Ivan Davidovit? Grimmiga, kelle isa
David Grimm
oli 1910?1911 olnud
Peterburi ulikooli
rektor. 1927. aastal asusid molemad elama
Tartusse
.
Eestis kohtus Maria Grimm Vassili Aleksandrovit? Karamziniga
[2]
, ajaloolase
Nikolai Karamzini
venna pojapojaga. Abiellunud, kolisid Karamzinid
Kiviolisse
, kus
Vene kodusoja
jarel elas ruhm vene valgeid emigrante. Maria Karamzinal oli kolm poega: uks esimesest, kaks teisest abielust.
Parast
Eesti liitmist NSV Liiduga
1940. aastal arreteeriti aadlik ja endine
rittmeister
Vassili Karamzin 17.martsil 1941, 1941. aasta 30. juunil lasti ta maha. Tema naine ja alaealised lapsed kuuditati 14. juunil 1941 Volkovo asulasse
Naromi krais
Siberis
.
[3]
[4]
Maria Karamzina suri 1942. aasta mais nalja ja haiguste katte
haiglabarakis
Tomski oblastis
,
Novoi Vasjugani
asulas.
[5]
Hiljem vottis uks Maria Karamzina kunagisi Kivioli naabreid lastekodust enda juurde uhe tema poja, Mihhaili.
[6]
Maria Karamzina luulekogu "Ковчег" ilmus
Narvas
1939
. aastal
[7]
vene kirjaniku ja
Nobeli laureaadi
(1933)
Ivan Bunini
soovitusel, kellega Maria Karamzina oli kohtunud 1938. aastal Tallinnas. Karamzina pidas kirjavahetust ka
Vladislav Hodasevit?i
,
Ivan ?meljovi
ja peapiiskop
Joann ?ahhovskoiga
. Tema luuletused ilmusid ka kogumikus "Поэзия узников ГУЛАГа" 2005. aastal
[8]
[9]
.
2008. aastal ilmus Tallinnas raamat "Ковчег: стихотворения, судьба, памятные встречи, письма И. А. Бунина к М. В. Карамзиной".
[10]
[11]
[12]