See artikkel raagib maadeuurijast; 1965 ehitatud laeva kohta vaata artiklit Marco Polo (1965)

Marco Polo ( 15. september 1254 ? 8. jaanuar 1324 ) oli itaalia randur ja maadeuurija. Oma esimesele (ja uhtlasi ka viimasele) suurele avastusretkele suundus ta juba 16-aastaselt. Euroopasse naastes oli paljunainud mees aga juba ule 40.

Paritolu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Marco Polo tapne sunniaeg ja -koht on teadmata. ^{[1] [2]} Uhe versiooni jargi sundis Marco Polo rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas, kes toona elas Kor?ula saarel Dalmaatsia rannikul , ^{[3] [4]} mis siis veel Veneetsia riigile ei kuulunud. Tanapaeval kulastab suure ilmaranduri sunnikodu Kor?ula linnakeses Horvaatias tuhandeid turiste, kuigi tema ilmaletulekut just seal ei kinnita dokumentaalselt ukski fakt. Muude sunnikohtade hulka on ajaloolased pakkunud veel Veneetsiat ^{[2] [5]} ja Konstantinoopolit ^{[6] [2]} .

Reis Aasiasse [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastatel 1271 ? 1274 reisis ta koos onu Matteo ja isa Niccologa mooda Siiditeed Hiinasse , kus viibis kokku 17 aastat. Selle aja valtel kulastas ja uuris ta paljusid Sise-Aasia ja Hiina piirkondi. Tagasi purjetas Polo umber Kagu- ja Louna- Aasia , kaies paljudes kohtades maal eluoluga tutvumas ja kauplemas ning tuli viimaks Parsia kaudu kodumaale. Ta saabus Veneetsiasse umbes 1295 , seega 24 aastat hiljem. Mitme sajandi jooksul olid tema tahelepanekud neist reisidest aluseks kartograafia ja meresoidu arengule Vaikse ja India ookeani meredel.

Reisil kogutud varanduse eest omandasid Polod Veneetsia kesklinnas maid ja hooneid ning Marco Polo alustas oma aritegevust. Varsti sai ta oige rikkaks. 1300 abiellus ta kaupmehe Vitale Badoeri tutre Donata Badoeriga. Nad said kolm tutart: Fantina, Bellela ja Moreta.

Oma pikal retkel tegi ta rohkeid ulestahendusi ja markmeid, mis olid kuni 19. sajandini uheks tahtsamaks allikaks Sise-Aasia kohta. Tema kogemusi kokkuvotva raamatu esmailmumise aeg pole teada, sest esimesed versioonid pole sailinud. Sailinud on hulk kaartskeeme, joonistusi ja kasikirju , mis uksteisest oluliselt erinevad. Tanapaeval ei peeta uhtegi sailinud kasikirja teistest autoriteetsemaks, vaid tema reisikirjelduse tanapaevased valjaanded ja tolked pohinevad mitme kasikirja loimimisel.

Eeltoodu kohta on levinud teinegi kindlalt toendamata versioon, mille kohaselt sattus Polo 1298. aastal parast merelahingus osalemist genovalaste katte vangi, kus jutustas kaasvangist Rusticianole (it. Rustichello ) oma reisidel nahtust ja kogetust. Viimane kirjutanudki siis ules "tema raamatu" pohitekstid, milles hiljem on tehtud parandusi ja taiendusi Polo vahetute sailinud markmete ja kaasatoodud esemete pohjal. Tanapaevaks "Marco Polo raamatuna" paljudes maailma keeltes ilmunud kroonika voi ka traktaadi autorsus on seega usna vaieldav.

Polo reisikirjelduse kriitika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Frances Wood avaldas 1995 . aastal raamatu "Did Marco Polo Go to China" ("Kas Marco Polo kais Hiinas?", milles vaidab, et Polo reisikirjeldus on uksnes valjamoeldis. Peamine argument selle vaite kasuks on asjaolu, et uheski Hiina arhiivis pole ainsatki marget tema kohta, kuigi Hiina ametnikud koostasid arvukaid dokumente teiste Hiinasse sattunud eurooplaste kohta. Kui Polo olnuks toesti Kubilai-khaani eriesindaja, nagu ta vaidab, siis oleks ulimalt ebatavaline, et sellest kroonikatesse jalge pole jaanud. ^[7]

Teiseks ei maini Polo oma reisikirjelduses paljusid uksikasju hiina kultuurist , mis peaaegu koigile hilisematele eurooplastest randuritele vaga tahtsad tundusid. Naiteks ei maini Polo ainsatki hiina ega mongoli kohanime oma 17-aastase sealviibimise jooksul. Ta ei margi hiina kirjastiili, hoolimata rabavast erinevusest hiina hierogluufide ja ladina tahestiku vahel. Ta ei maini puuloikeid , mis sel ajal olid Euroopas tundmatud. Kordagi ei nimeta ta hiinlaste tava juua teed , mida sel ajal Euroopas ei tuntud, ehkki ta tutvustab hiina veinisorte . Ta ei maini kordagi kommet hiina tudrukute jalalabasid kinnisidumise abil moonutada, kuigi see komme paelus koiki teisi eurooplasi Hiinas. Ta ei maini kordagi soogipulkade kasutamist ja lopuks ei nimeta ta kordagi Suurt Hiina muuri . ^[7]

Siiski nimetab Polo mitut olulist Hiina uhiskonna tunnust. Naiteks kirjeldab ta portselani , kivisoe kasutamist ja paberraha , mis koik olid Euroopas 13. sajandil tundmatud. ^[7]

Wood oletab, et Polo ei kainud kunagi kaugemal oma perekonna kaubajaamadest Musta mere aares, aga tal oli juurdepaas parsia ja/voi araabia reisikirjeldustele, millest ta oma teadmised hankis. Polo olevat kirjutanud oma reisiraamatu, kuna seda tuupi reisikirjeldused hakkasid Itaalias 13. sajandi lopus populaarseks saama. ^[7]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• "Marco Polo reisid", inglise keelest tolkinud Hillar Tali ja Kalju Uibo, Olion 2004
• Frances Wood. " Did Marco Polo Go to China? ". Westview Press 1995 (inglise keeles)
• Bergreen, Laurence (2007). Marco Polo: From Venice to Xanadu . Knopf Doubleday Publishing Group. ISBN   9780307267696 . {{ cite book }} : CS1 hooldus: viide duplitseerib teist ( link )
• Burgan, Michael (2002). Marco Polo: Marco Polo and the silk road to China . Mankato: Compass Point Books. ISBN   978-0-7565-0180-8 . {{ cite book }} : CS1 hooldus: viide duplitseerib teist ( link )

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Marco Polo