Artiklid teemal
Maoism
Pohimoisted Antagonistlik kontradiktsioon Antiimperialism Antirevisionism Kultuurirevolutsioon Marksism-leninism Massiliin Uus demokraatia Rahvasoda Revolutsiooniline baasala Enesekriitika Sotsiaalne imperialism
Variandid Deng Xiaopingi teooria Gonzalo teooria Maoism-Kolmas Maailm Mao-spontex Marksism?leninism?maoism Marxism?leninism?maoism?Prachanda tee Sendero Luminoso
Inimesed Mao Zedong Lin Biao Harry Haywood Charu Majumdar Chen Boda Pierre Mulele Jiang Qing Ted Hill Afzal Bangash Akram Yari Siraj Sikder Charles Bettelheim Zhang Chunqiao ?brahim Kaypakkaya Pol Pot Huey P. Newton Faiz Ahmad Yao Wenyuan Chin Peng Samir Amin Norm Gallagher Abimael Guzman Jose Maria Sison Bob Avakian Pushpa Kamal Dahal Bo Xilai Li Minqi Mohan Baidya Xi Jinping
Tood " Hunani Talupoegade Liikumise juurdluse raport " " Kontradiktsioonist " " Praktikast " " Sissisojast " " Pikaajalisest sojast " " Noukogude majanduse kriitika " " Esimees Mao utlused " " Ajaloolised kaheksa dokumenti "
Ajalugu Hiina revolutsioon Hiina ( 1949?1976 1976?1989 1989?2002 2002?2010ndad ) Korea soda Hiina-Noukogude Liidu lahknemine Suur hupe Musta jou liikumine Kultuurirevolutsioon Uus kommunistlik liikumine Naksaliitide-maoistide ulestous CPP?NPA?NDFi ulestous Hiina-Albaania lahknemine Maoistide ulestous Turgis Peruu sisekonflikt Nepali kodusoda
Seotud teemad Hiina Kommunistlik Partei Nepali Kommunistlik Partei Filipiinide Kommunistlik Partei Guevarism Rahvuslik Demokraatlik Liikumine Filipiinide Rahvuslik Demokraatlik Rinne Naksaliidid Nepali Kommunistlik Partei Uus Rahvaarmee Punased Valvurid Revolutsiooniline Kommunistlik Partei, USA Hiina ideereform
v r

Maoism on marksistliku kommunismi revisionismivastane vorm, mis pohineb Hiina Rahvavabariigi poliitilise juhi Mao Zedongi (1893?1976) opetusel. 1950.?1960. aastail kujunenud teooria oli Hiina Kommunistliku Partei poliitiline ja sojaline ideoloogia alates Mao voimule tousmisest kuni Deng Xiaopingi voimuletulekuni, kes alustas 1978 . aastal oma teooria pohjal majandusreforme .

Ehkki Hiina Rahvavabariigi valitsus reformide tottu maoismi enam taielikult ei jargi, on maailmas endiselt palju maoistlikke parteisid ja ruhmitusi. Silmapaistvamad neist on Peruu Hiilgav Tee , India Maoistlik Kommunistlik Partei ning Nepali Maoistlik Kommunistlik Partei , mis voitis 2008 . aastal Nepali parlamendivalimised .

Pohialused [ muuda | muuda lahteteksti ]

1. Rahva soda : partei relvastatud haru ei tohi lahkneda massidest. Onnestumiseks peab revolutsioon jalgima masside vajadusi ja noudmisi.
2. Uus demokraatia : alaarenenud riikides ei saa sotsialismi arendada enne, kui riik on labinud elatustaseme paranemise perioodi. Seda ei saa juhtida kodanlus , kuna selle progressiivne loomus asendub varakult regressiivse loomusega.
3. Vastuolud on uhiskonna tahtsaim omadus: uhiskonda valitsevad mitmesugused vastuolud. Kuna nende loomus erineb, tuleb neid ka kasitleda eri moel. Koige tahtsam erinevus on uhelt poolt massidesiseste vastuolude ning teiselt poolt masside ja nende vaenlaste vaheliste vastuolude vahel. Ka sotsialistlikke institutsioone kimbutavad vastuolud, kuid neid ei tohi alla suruda, nagu seda tehti Stalini ajal.
4. Kultuurirevolutsioon : revolutsioon ei kaota kodanlikku ideoloogiat. Sotsialismis klassivoitlus jatkub ja isegi tugevneb. Seeparast tuleb jatkata voitlust vaenuliku ideoloogia ja selle uhiskondlike juurte vastu.
5. Kolme maailma teooria : kulma soja ajal moodustasid kaks imperialistlikku riiki, USA ja NSV Liit , "esimese maailma". Teine maailm koosnes ulejaanud imperialistlikest riikidest ja nende mojusfaaridest. Kolmas maailm koosnes mitteimperialistlikest maadest. Nii esimene kui ka teine maailm ekspluateerisid kolmandat, kuid esimene oli koige agressiivsem. Imperialism on esimese ja teise maailma toolised ara ostnud, et revolutsiooni ara hoida. Kolmanda maailma inimestel pole aga isegi luhiajalist huvi senist olukorda sailitada. Seeparast on revolutsioonil koige kergem alata kolmanda maailma maades, norgendades omakorda imperialismi ka teistes riikides tekkivate revolutsioonide suhtes.