|
See artikkel raagib Briti krooni soltkonnast; teiste tahenduste kohta vaata lehekulge
Man (tapsustus)
.
|
Man
|
---|
|
inglise
Isle of Man
|
manksi
Mannin, Ellan Vannin
|
|
|
Pindala: 572 km²
![Muuda Vikiandmetes](//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/73/Blue_pencil.svg/10px-Blue_pencil.svg.png) |
Elanikke: 83 314
(2016)
[1]
![Muuda Vikiandmetes](//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/73/Blue_pencil.svg/10px-Blue_pencil.svg.png) |
Rahvastikutihedus: 146 in/km²
|
Pealinn
:
Douglas
|
![](//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/32/Isle_of_Man_in_its_region.svg/250px-Isle_of_Man_in_its_region.svg.png) |
Man
on
saar
Iiri meres
, mis moodustab
Briti krooni soltkonna
.
Saare kaugus
?otimaa
rannikust 29 km,
Inglismaa
rannikust 48 km ja
Iirimaa
rannikust 52 km. Saare ulatus edelast kirdesse 52 km ja loodest kagusse 22 km. Mani ranniku lahedal on vaikseid laidusid, millest suurima,
Calf of Mani
, pindala on 250 ha.
Saar on magine, korgeim tipp on
Snaefell
(621 meetrit).
Kliima on mereline.
Mani riigipea on Suurbritannia kuningas
Charles III
, kelle tiitel on
Lord of Mann
. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament
Tynwald
(manksi Tinvaal), mis tegutseb vahemalt
979
. aastast alates ja on vanim jarjepidevalt tegutsev seadusandlik kogu maailmas. Alamkoda
House of Keys
valitakse uldistel otsevalimistel. Ulemkoda
Legislative Council
(Seadusandlik Noukogu) koosneb kaudselt valitud ja
ex-officio
liikmetest. Taidesaatvat voimu teostab Tynwaldi liikmetest koosnev ministrite noukogu, mida juhib peaminister (Chief Minister), kelleks
2006
. aastast on
Tony Brown
.
Man ei ole Suurbritannia osa. Man ei kuulu ka
Euroopa Liitu
, kuid saarel on vabakaubandusleping Euroopa Liiduga. Saare kaitse- ja valispoliitika eest vastutab Suurbritannia, kes esindab saart rahvusvahelistes organisatsioonides.
Mani kodanikud on uhtlasi ka Suurbritannia kodanikud, kuid neile ei laiene Euroopa Liidu liikmesusest tulenevad Suurbritannia kodanike oigused.
Mani elanikkond koosneb keldi hoimu mankside jareltulijatest. Saarel raagitakse
inglise keelt
.
Keldi keelte
hulka kuuluv
manksi keel
hakkas haabuma 19. sajandil. Selle viimane koneleja
Ned Maddrell
suri
1974
. aastal, kuid keelt on hiljem puutud elustada. Alates
1993
. aastast opetatakse saare koolides manksi keelt. Saarel on ka paarkummend last, kelle emakeel on manksi keel. 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oskas saare 76 315 elanikust 1689 ehk 2,2% manksi keelt.
Suuremad asulad on
Douglas
(Doolish) 25 000 elanikuga,
Onchan
(Kione Droghad) ja
Ramsey
(Rhumsaa).
Peamised majandusharud on turism ja rahandus. Saarel on oma raha ?
Mani naelsterling
, mis on 1:1 seotud
Suurbritannia naelsterlingiga
.
Saarel on umbes 800 km maanteid, 68,5 km raudteid ja rahvusvaheline lennujaam. Douglase rannapromenaadil tegutseb tanini ajalooline hobutramm.