Malta keel

Malta keel ( il-Malti )
Koneldakse	Maltal (300 000), Kanadas , Austraalias , USAs ja Suurbritannias
Piirkonnad
Kokku konelejaid	372 000
Keelesugulus	afroaasia keeled ; semiidi keeled ; kesksemiidi keeled ; malta keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Malta , ; Euroopa Liit
Keelekoodid
ISO 639-1	mt
ISO 639-2	mlt

Malta keel on afroaasia keelkonna semiidi ruhma kuuluv keel .

Keelesugulus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Malta keel parineb uhest Magrebi araabia keele murdest ja on araabia keele lahedane sugulane .

Malta keel sarnaneb usna palju Tuneesia linnades koneldava araabia konekeelega ( fonoloogia ja suntaks on siiski teistsugused). Araabia keelest kaugendavad malta keelt arvukad laenud itaalia ( sitsiilia ) ja inglise keelest . Uksikud sonad (sealhulgas Malta ja Gozo nimi, arvatakse olevat araabiaeelset ( foiniikia-puunia ) paritolu. Pohistruktuur, eriti morfoloogia , on semiidiparane.

Konelejad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Malta keelt koneleb maailmas umbes 372 000 inimest.

Staatus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Malta keel on uks Malta ametikeeltest ning uks Euroopa Liidu ametlikest keeltest.

Ta sai Malta ametlikuks keeleks aastal 1936 koos inglise keelega . Enne seda oli Malta ametlik keel itaalia keel .

See on ainus semiidi keel, mis on kasutusel Euroopas .

Kiri [ muuda | muuda lahteteksti ]

Malta keel on ainus semiidi keel, mida kirjutatakse ladina kirjas .

Malta tahestik :

A,a; B,b; ?,?; D,d; E,e; F,f; ?,?; G,g; GĦ,għ; H,h; Ħ,ħ; I,i; IE,ie; J,j; K,k; L,l; M,m; N,n; O,o; P,p; Q,q; R,r; S,s; T,t; U,u; V,v; W,w; X,x; ?,?; Z,z.

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast Malta vallutamist ja uusasustamist araablaste poolt alates 870 . aastast kujunes Maltal valja omaette kohalik araabia konekeel. Elanikkonna ristiusustamise ja katoliiklikku kultuuriruumi ulemineku tottu kadus see keel araabia kirjakeele mojuvaljast ning sattus Euroopa keelte moju alla.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]