Saastev areng ehk jatkusuutlik areng (vahel ka kestlik areng voi tasakaalustatud areng) ( inglise keeles sustainable development ) on moiste, mida tavaliselt maaratletakse kui arenguteed, mis rahuldab praeguse polvkonna vajadusi ja puudlusi, seadmata seejuures ohtu tulevaste polvkondade samalaadseid huve. ^[1]

Enamasti peetakse moiste sustainable development kasutuselevotjaks Brundtlandi komisjoni , kelle 1987 . aasta aruandes " Meie uhine tulevik " ("Our Common Future") see moiste esines. ^[2] Siiski on ka vaidetud, et Briti keskkonnategelane Barbara Ward oli seda moistet kasutanud juba 1968 . aastal.

Ulemaailmse kolapinna sai see moiste aga 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud URO keskkonna- ja arengukonverentsil ja sellele jargnenud tegevustega. ^[3]

Jatkusuutlikkus on voimalik vaid siis, kui taidetakse okosusteemi tasakaalutingimusi .

Jatkusuutlikkuse ja saastva arengu moiste [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saastva ehk jatkusuutliku arengu all moistetakse sihiparast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti kooskolas loodusvarade ja keskkonna talumisvoimega. Jatkusuutliku arengu eesmark on saavutada tasakaal sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna vahel ning tagada taisvaartuslik uhiskonnaelu praeguste ja jareltulevate polvede jaoks. Jatkusuutlik areng holmab enamikku eluvaldkondadest. ^[4]

Jatkusuutlikkuse kontseptsioon [ muuda | muuda lahteteksti ]

Jatkusuutlikkuse  kontseptsioonile pandi alus juba 1960.?1970. aastatel, kui otsiti voimalusi okoloogiliste probleemide lahendamiseks, et sailitada kvaliteetne looduskeskkond ka tulevaste polvede jaoks. Polvkondadevahelise vastutuse probleem ei puuduta aga ainult okoloogiat , vaid koiki eluvaldkondi. Jatkusuutlik areng seab eesmargiks leida tasakaal majanduse, sotsiaalsfaari, looduskeskkonna ja muude eluvaldkondade vahel ning otsib voimalusi, mis tagaksid taisvaartusliku uhiskonnaelu jatkumise ka tulevikus.

Bruntlandi aruanne [ muuda | muuda lahteteksti ]

URO-le esitatud nn Brundtlandi aruandes ?Meie uhine tulevik“ ("Our Common Future") rohutatakse jatkusuutliku arengu kolme pohikomponenti:

• keskkonnakaitset ;
• majanduslikku arengut;
• sotsiaalset vordsust.

Seejuures lahtutakse nii ratsionaalse arengu (ehk ?moistliku kasutamise“) pohimottest kui ka vajadusest tagada ressursside oiglane jaotus.

Edasistes uurimustes on eelnimetatud kolmele komponendile lisandunud ka neljas ? institutsionaalne jatkusuutlikkus, mis sisaldab muu hulgas avalikkuse teadlikkust ja informeeritust, rahvusvahelist koostood, institutsionaalset ja seadusandlikku raamistikku ning tsiviiluhiskonna kaasamist.

Uhiskonna jatkusuutlikku arengut tuleb vaadelda inimkesksena ehk sihiparaselt suunatud arenguna, mis tagaks sotsiaalse oigluse ja inimeste elukvaliteedi paranemise kooskolas loodusvarade olemi ja okosusteemide taluvusvoimega.

Jatkusuutlik areng taotleb seega majandus -, sotsiaal- ja keskkonnaalast tasakaalu, jatkusuutlikku institutsionaalset susteemi ning taisvaartuslikku uhiskonnaelu.

Jatkusuutlikkusel on neli moodet:

• sotsiaalne,
• majanduslik,
• okoloogiline,
• institutsionaalne.

Eelnevast lahtudes on valja pakutud ka tugeva ja norga jatkusuutlikkuse kontseptsioon. ^[5]

Tugeva ehk okoloogilise kriteeriumi  taitmiseks on vaja tagada olemasoleva kapitali (looduskapitali ja inimese loodud kapitali) sama kogus ka tulevikus.

Norga ehk majandusliku kriteeriumi  pooldajad peavad aga oluliseks uksnes kapitali koguhulga samaks jaamist inimese kohta, s.t looduskapital voib vaheneda, kui inimese loodud kapitali kasv seda kompenseerib.

Jatkusuutlikkus taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arengu vahel ning eeldab uldsuse osalemist, saastvale arengule orienteeritud majandushoobade, nt okomaksureformi rakendamist ning vajalike hoiakute, eeskatt keskkonnahoidliku noudlus- ja tarbimiskultuuri kujundamist. ^[6]

Majanduslik areng [ muuda | muuda lahteteksti ]

Majanduslik areng on protsess, mille kaigus vaikse sissetulekuga riigid muudetakse modernseteks industrialiseeritud riikideks. Tihtipeale kasutatakse majanduslikku arengut termini majanduslik kasv sunonuumina, kuigi majandusliku kasvu all moeldakse pigem riigi majandusliku seisu kvalitatiivset ja kvantitatiivset muutust. ^[7] Majanduslik areng peegeldub mitmete uhiskonda iseloomustavate naitajate kaudu, nagu lugemus, eeldatav eluiga ja vaesuspiir. Majanduslik kasv osutab aga kasvule SKP-s , reaalses sissetulekus ja/voi keskmises sissetulekus. ^[8]

SKP definitsioon

SKP ehk sisemajanduse koguprodukt on vaartus, mis on vordne kogu tootmises vajalike uhiskondlike komponentide summaga. ^[9] SKP arvutamiseks on olemas kolm viisi, mis vigade puudumisel annavad sama tulemuse. Arvutada on voimalik tootmise, tulu voi kulu jargi.

Eesmargid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Saastva arengu eesmargid

Saastva arengu eesmargid aastaks 2030

2015. aasta URO jatkusuutliku arengu tippkohtumisel New Yorgis allkirjastasid osalenud riikide liidrid esindusprotokolli, mis holmas seitsetteist jatkusuutliku arengu eesmarki ( Sustainable Development Goals ). Need olid suunatud vaesuse ja ebaoigluse lopetamisele ning kliimamuutuse aeglustamisele aastaks 2030. Kinnitatud eesmargid ^[10] on universaalsed ja kehtivad koikidele riikidele, mitte ainult vaestele. Eesmarkide saavutamiseks peavad koostood tegema nii valitsused, ettevotted kui ka kogu uhiskond, sest igal inimesel on jatkusuutlikus arengus oma osa. Alltoodud eesmargid ^[11] ning nende alapunktid on ametlikult URO formuleeritud ja kinnitatud.

1. Kaotada koikjal vaesus mis tahes kujul.
2. Kaotada nalg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada saastvat pollumajandust.
3. Tagada koikidele vanuseruhmadele hea tervis ja heaolu.
4. Tagada koikidele kaasav ja oiglane kvaliteetne haridus ning elukestva oppe voimalused.
5. Saavutada sooline vordoiguslikkus ning suurendada naiste ja tutarlaste mojuvoimu.
6. Tagada koikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude saastev majandamine.
7. Tagada taskukohane, usaldusvaarne, saastev ja kaasaegne energia koikidele.
8. Toetada jatkusuutlikku, kaasavat ja saastvat majandusarengut ning tagada koikidele inimestele inimvaarne too.
9. Ehitada vastupidav taristu , toetada kaasavat ja saastvat industrialiseerimist ning innovatsiooni.
10. Vahendada ebavordsust nii riikide sees kui ka nende vahel.
11. Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, kohanevaks ja saastvaks.
12. Tagada saastev tarbimine ja tootmine.
13. Votta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mojuga voitlemiseks.
14. Kaitsta ja kasutada saastvalt ookeane , meresid ja mere elusressursse, et saavutada saastev areng.
15. Kaitsta ja taastada maismaa okosusteeme ning propageerida nende saastvat kasutamist; majandada metsi saastvalt, voidelda korbestumisega ning peatada ja poorata umber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse havimine.
16. Toetada rahumeelseid ja kaasavaid uhiskondi, et saavutada saastev areng; tagada oiguskaitse koikidele ning luua koikidel tasanditel tohusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid.
17. Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada saastva arengu alane ulemaailmne partnerlus.

Eesmargid hakkasid kehtima 2016. aasta jaanuarist ning nende tahtajaks on aasta 2030.

Eesmarkide alapunktid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Igal eesmargil on alapunktid, mis peavad olema aastaks 2030 taidetud. Jargnevalt on esitatud luhendatud versioon seitsme esimese eesmargi alapunktidest.

Kaotada koikjal vaesus mis tahes kujul ^[12]

1.1. Aastaks 2030 korvaldada aarmuslik vaesus, eelkoige nende inimeste seas, kes peavad ara elama 1,25 USA dollariga paevas.

1.2. Aastaks 2030 vahendada vahemalt poole vorra nende inimeste osakaalu, kes elavad vaesuses.

1.3. Aastaks 2030 luua iga riigi jaoks sobivad sotsiaalkaitsesusteemid, mis holmaksid ka vaesuses elavaid inimesi.

1.4. Aastaks 2030 tagada, et meestel ja naistel, eelkoige vaestel ja ebasoodsas olukorras olevatel inimestel, oleksid uhesugused oigused majanduslikele ressurssidele, kaasa arvatud juurdepaas teenindusele, vara omamisele, parandustele, loodusressurssidele, uuele tehnoloogiale ning finantsteenustele.

1.5. Aastaks 2030 vahendada ebasoodsas olukorras olevate inimeste vastuvotlikkust aarmuslikele ilmastikuoludele, samuti majanduslikele ja sotsiaalsetele katastroofidele.

Kaotada nalg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada saastvat pollumajandust ^[13]

1.1. Aastaks 2030 kaotada nalg ja tagada toitainerikas toit aasta ringi koigile.

1.2. Aastaks 2030 kaotada igasugune alatoitumus.

1.3. Aastaks 2030 kahekordistada pollumajanduslikku produktiivsust ja vaiketootjate, eelkoige naiste, polisrahvaste, perefarmide, karjakasvatajate ja kalurite sissetulekuid.

1.4. Aastaks 2030 tagada saastev toidutootmissusteem ja rakendada pollumajanduslikke meetodeid, mis suurendaksid produktiivsust ja produktsiooni, kahjustamata seejuures okosusteemi.

1.5. Aastaks 2020 sailitada seemnete, haritavate taimede ja kasvatatavate loomade ning nende koigi looduslike sugulasliikide geneetiline mitmekesisus.

Tagada koikidele vanuseruhmadele hea tervis ja heaolu ^[14]

1.1. Aastaks 2030 viia sunnitavate naiste suremus alla 70 juhtumini 100 000 sunnituse kohta.

1.2. Aastaks 2030 kaotada imikute ning alla 5-aastaste laste ennetatavad surmad.

1.3. Aastaks 2030 lopetada AIDSi, tuberkuloosi, malaaria ja muude troopiliste haiguste epideemiad ning voidelda hepatiidi ja veereostusest tulenevate haiguste vastu.

1.4. Aastaks 2030 vahendada ennetamise kaudu uhe kolmandiku vorra enneaegseid surmasid.

1.5. Tugevdada kahjulike soltuvuste, sealhulgas narkootikumide kuritarvitamise ja suitsetamise ennetamist ja ravi.

1.6. Aastaks 2020 vahendada poole vorra liiklusonnetustes hukkunute ja vigastatute arvu.

1.7. Aastaks 2030 tagada juurdepaas seksuaal- ja reproduktiivtervise teenustele.

1.8. Saavutada universaalne tervisekindlustus.

1.9. Aastaks 2030 margatavalt vahendada ohtlikest kemikaalidest ning saastunud ohust, veest ja pinnasest pohjustatud surmade ja haigestumiste arvu.

Tagada koikidele kaasav ja oiglane kvaliteetne haridus ning elukestva oppe voimalused ^[15]

1.1. Aastaks 2030 tagada koikidele tudrukutele ja poistele tasuta ning kvaliteetne alg- ja keskharidus, mis tagaks efektiivsed opitulemused.

1.2. Aastaks 2030 tagada, et koikidel tudrukutel ja poistel oleks juurdepaas kvaliteetsele koolieelsele haridusele ja hoiule, et nad oleksid valmis alustama alghariduse omandamist.

1.3. Aastaks 2030 tagada koikidele naistele ja meestele vordne ligipaas taskukohasele ja kvaliteetsele haridusele, kaasa arvatud ulikooliharidusele.

1.4. Aastaks 2030 margatavalt suurendada nende noorte ja taiskasvanute arvu, kellel on asjakohased tehnilised ja kutseoskused.

1.5. Aastaks 2030 elimineerida soolised erinevused hariduses ning tagada juurdepaas igale haridusastmele koigi inimeste, kaasa arvatud puuetega inimeste, poliselanike ja ebasoodsas olukorras olevate laste seas.

1.6. Aastaks 2030 tagada, et koik noored ja valdav osa taiskasvanuid omandaksid lugemisoskuse.

1.7. Aastaks 2030 tagada, et koik oppijad omandaksid vajalikud teadmised ja oskused jatkusuutliku majanduse, saastlike eluviiside, inimoiguste ning soolise vordoiguslikkuse edendamiseks.

Saavutada sooline vordoiguslikkus ning suurendada naiste ja tutarlaste mojuvoimu ^[16]

1.1. Lopetada igasugune naiste ja tudrukute diskrimineerimine.

1.2. Elimineerida igasugune vagivald naiste ja tudrukute vastu nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas inimkaubandus ja seksuaalvagivald.

1.3. Elimineerida kahjulikud tavad, nagu laste abielud, sundabielud ning naiste suguelundite moonutamine.

1.4. Tunnustada ja vaartustada tasustamata hooldamist ja kodutoid avalike teenuste ja infrastruktuuri kaudu.

1.5. Tagada naistele vordsed voimalused otsuste tegemiseks nii poliitilistes, majanduslikes kui ka sotsiaalvaldkondades.

Tagada koikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude saastev majandamine ^[17]

1.1. Aastaks 2030 tagada koikidele puhas ja taskukohane joogivesi.

1.2. Aastaks 2030 tagada oiglane juurdepaas sobivatele sanitaartingimustele, lopetada avalik roojamine ning poorata seejuures erilist tahelepanu naiste, tudrukute ja ebasoodsas olukorras olevate inimeste vajadustele.

1.3. Aastaks 2030 parandada vee kvaliteeti, vahendades keskkonnareostust, ohtlike kemikaalide ja materjalide keskkonda sattumist ning puhastamata reovee hulka ning suurendades margatavalt taaskasutust.

1.4. Aastaks 2030 suurendada oluliselt veekasutuse tohusust ning tagada magevee saastlik ammutamine ja kasutamine, et lahendada veepuuduse probleem ja vahendada veepuuduse all kannatavate inimeste arvu.

1.5. Aastaks 2030 rakendada integreeritud veeressursside haldamist.

1.6. Aastaks 2020 kaitsta ning taastada veega seotud okosusteeme, sealhulgas magesid, metsi, margalasid, jogesid, pohjaveekihte ja jarvi.

Tagada taskukohane, usaldusvaarne, saastev ja kaasaegne energia koikidele ^[18]

1.1. Aastaks 2030 tagada juurdepaas taskukohasele, usaldusvaarsele ja kaasaegsele energiale.

1.2. Aastaks 2030 margatavalt suurendada taastuvenergia osakaalu globaalses tarbimises.

1.3. Aastaks 2030 kahekordistada energiatohususe maara.

Jatkusuutlik areng Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Strateegiline raamistik [ muuda | muuda lahteteksti ]

2005. aastal vottis riigikogu vastu jatkusuutliku arengu strateegia "Saastev Eesti 21", milles pustitati neli peamist arengueesmarki: kultuuriruumi elujoulisus, heaolu kasv, sidus uhiskond ning okoloogiline tasakaal. Edaspidi lahtutakse arengukavade koostamisel saastva arengu printsiipidest, et integreerida jatkusuutlikkust eri valdkondade tegevusplaanidesse ja arengukavadesse.

Institutsionaalne raamistik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keskvalitsuse tasandil koordineerib Eesti jatkusuutlikku arengut Riigikantselei . Peale selle juhib Riigikantselei ka Eesti konkurentsivoime kava "Eesti 2020" ^[19] tegevusprogrammi koostamist ning korraldab selle taitmise seiret. Jatkusuutliku arengu koordinatsioonimehhanism holmab nii ministeeriume kui ka vabauhendusi. Eesti jatkusuutliku arengu komisjon loodi 1996. aastal ning selle ulesanne oli noustada Vabariigi Valitsust saastva arengu valdkondades, milleks on keskkonnakaitse, ettevotlus, kohalikud omavalitsused, teadusasutused, muinsuskaitse, energeetika, lastekaitse jne.

Koostoo teiste riikidega [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti arengukoostoo prioriteedid on:

1. hariduse kvaliteedi toetamine;
2. tervishoiu arengu toetamine;
3. rahu ja stabiilsuse tagamine;
4. demokraatia ja hea valitsemistava edendamine ning inimoiguste tagamine;
5. majandusarengu edendamine;
6. keskkonnahoidliku arengu toetamine;
7. Eesti kodanike teadlikkuse suurendamine arengukoostoost ja humanitaarabist ning globaalsetest arenguprobleemidest.

Tegevuskava 2030 elluviimine ^[20] [ muuda | muuda lahteteksti ]

2016. aasta teisel poolel hakati uuendama Eesti saastva arengu naitajate nimekirja, et seal oleksid kajastatud ka URO tegevuskava eesmargid ja naitajad. Analuusi pohjal tehakse ettepanekuid, et jatkusuutliku arengu strateegiat ja selle rakendusmehhanisme uuendada. See on oluline, sest see voimaldab suurendada uldsuse teadlikkust jatkusuutlike eesmarkide tegevuskavast ning panustada rahvusvahelise koostoo kaudu nende eesmarkide saavutamisesse. Seetottu peab Eesti edaspidi panustama nende uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste loomisesse, mis aitaksid seatud eesmarke ellu viia.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Saastev areng

• roheline elamisviis
• jatkusuutlik ettevotlus
• jatkusuutlikkuse teadus
• mittekasv
• mahemetsandus
• mahepollumajandus
• mahetehnoloogia

mittekasv

• saastev energeetika
• saastev inimareng
• saastev kalandus
• saastev kasutus
• saastev linnaplaneerimine
• saastev metsamajandamine
• saastev tehnoloogia
• saastev transport
• saastev turism
• saastev toostus
• saastva arengu haridus
• saastva arengu indikaator
• okosusteemne kasitlus
• uleminekujuhtimine
• Eesti Maaulikooli mahekeskus
• jatkusuutlik majandus

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]