Klindijarsaku varing Eestis (15.03.2018 kl 00:10), mis tuvastati magnituudiga 0,9 seismilise sundmusena
Haiti
pealinn
Port-au-Prince
2010. aastal parast
maavarinat
magnituudiga 7
Magnituud
on
suurus
, millega kirjeldatakse
maavarina
voimsust. Naiteks
Richteri skaala
jargi on magnituud
maavarina
voimsuse kumnendsuurusjark etalonmaavarina voimsuse suhtes.
Maavarina magnituud Richteri skaala jargi ei ole seega mitte fuusikaline
mootuhik
(nagu meeter, kilogramm jms), vaid maavarina voimsuse suurusjark etalonmaavarina voimsuse suhtes.
[1]
Tegelikult moodetakse
seismogrammidelt
spetsiifiliste maavarina lainete tekitatud vongete amplituudi.
Maavarina magnituud on defineeritud jargmiselt:
Magnituud = LOG (maavarina energia / etalonmaavarina energia)
Energia on meetodi kasutuselevotmise aega (1935. aasta) arvesses vottes tihti esitatud ergides.
Etalonmaavarinaks on voetud sellise voimsusega maavarin, mis tekitab seismogrammil 1 μm suuruse vonke 100 km kaugusel maavarina epitsentrist standardse torsioonseismograafi puhul. Ettekujutuse saamiseks olgu oeldud, et see vastab 15 g TNT lohkemisele.
Seismograafi registreeritud seismogrammil tekkinud vonke amplituudi suhteline suurus kasvab ruutjuurseosega voimsuste suhtest (magnituudist). Samal ajal kehtib ka ruutseos kaugusest, mis tahendab, et kaks korda kaugemal (200 km) vaheneb amplituud neli korda.
Leides maavarina toimumise koha ning sugavuse, hinnatakse toimunud touke tugevust magnituudides, s.o suhtelist energia hulka, mis on vabanenud maavarina toimumisel.
Naide:
Maavarin magnituudiga 8,6 ≫ energiaga 10
26
ergi.
Sellele vastab 100 km kaugusel epitsentrist asuva seismograafi registreeritud seismogrammil vonkumine, mille amplituud on umbes 20 mm (20 000 μm).
Markus:
Varem kasutusel olnud suhtelisest uhikust "ball" on loobutud.