Maffia

Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib kuritegelikest joukudest; seltskonnamangu kohta vaata artiklit Maffia (mang) ; arvutimangude kohta vaata artikleid Mafia: The City of Lost Heaven , Mafia II ja Mafia III

Maffia on sisemise astmestusega organiseeritud kuritegevuslike joukude uhendus, mille tegevuseks on varalise kasu saamine peamiselt ebaseadusliku ariga, kasutades selle teostamiseks voi soodustamiseks korrumpeerunud riigiametnikke.

Maffia liikmeid nimetatakse mafiooso deks.

Paritolu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sona "maffia" tekkelugusid on erinevaid.

  • Moned ajaloolased seostavad vennaskonna tekke Sitsiilia ohtu missaga . Tookord olevat Palermo elanikud tormanud oma piinajate kallale huudega: "Morte alla Francia, Italia anela" ? "Prantsusmaa surm, Itaalia sudamesoov". Selle parooli algustahtedest olevatki nimi kokku seatud;
  • Teistel andmetel nimetatakse asutamisajana 1670 . aastat, mil Palermos tekkis nn Beati Paoli , mis pakkus end valja "vabameelsete aadlike" uhinguna. Oma salajased koosviibimised peeti koik uhes koopas. Eelmisel sajandil olevat sona mafie ("mafia" mitmuses) andnud nime Trapani kaljudele. Seal peidus olevad koopad teeninud aga selle versiooni kohaselt Sitsiilia salauhingute koosoleku- ja pelgupaigana.
  • Ka keeleteadlased on uurinud sona "maffia" paritolu. Nad on tuletanud seda erinevatest keeltest, mis kahtlemata on tunginud sitsiilia keelde. Nii naiteks toskaana sonast moffa , mis tahendab hada voi onnetust; prantsuskeelsest sonast mauvais (halb); maafir’i- nimelisest hoimust , kes araablaste valitsemise ajal oli Palermosse elama asund; araabia sonadest mahias (bluffija).

Seni ei ole kellelgi onnestunud sona "maffia" paritolu ja tahendust rahuldavalt selgitada. Siiski on dokumentaalselt toestatud, et 1868. aastal ilmus see esmakordselt itaalia-sitsiilia sonaraamatusse.

Sitsiilia [ muuda | muuda lahteteksti ]

Algselt hakati sonaga "maffia" (itaalia mafia ) tahistama Itaalias Sitsiilia saarel 18. sajandi lopus Sitsiilias tekkinud terroristlikku salaorganisatsiooni, mis tekkis talupoegade omakaitseorganina, kujunedes hiljem organiseeritud kuritegevuse salauhingks .

Maffia salastatud tegevus tugines perekondlikele voi maffia sidemeile ning seda iseloomustas rivaalitsevate ruhmade omavaheline voitlus. Kehtisid veretasu ja vaikimiskohustus omerta , Sitsiilia saarelt joudis maffia kiirelt mandri Itaaliasse, kasutades oma mojuvoimu laiendamiseks araostmist ja ahvardamist. Algselt kandis Maffia nimetust Sitsiilia saarel tegutsenud Cosa Nostra kuritegelik uhendus , hiljem nimetati nii ka teisi sarnaseid organiseeritud kuritegevuslikke ruhmitusi.

Bourbonide valitsemisajast parinevates allikates teatakse maffia kohta, et ta oli detsentraliseeritud ulesehitusega. Ta jagunes niinimetatud coche ’deks ? maffiaperekondadeks, kelle eesotsas istus capofamiglia ? perekonnapea. Neid perekondi uhendas ja sidus nii tollal kui ka tanapaeval aukoodeks, mida iga mafioso pidi surmaahvardusel jargima. Maffiajuhid noudsid tingimusteta kuulekust. Iga "Auvaarse Uhingu" liikme vastu suunatud tegu hindasid nad kallaletungina kogu maffiale ning karistasid selle eest ka vastava rangusega.

Kogu maffia voim toetub eelkoige omerta le, mille abiga valitsetakse veel tanapaevalgi. Mafiosode silmis polnud midagi hullemat kui rikkuda omerta ’d ehk tingimatut vaikimiskohustust. Kirjutamata seadus kolab: kes suud ei pea, peab surema. Sitsiilias pidid vaikima mitte ainult mafiosod, vaid ka koik teisedki tsiviilelanikud.

Itaalia maffia Ameerikas [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maffia tegevus suudeti Sitsiilias 1920. aastatel fa?istliku re?iimiga ajutiselt vaigistada, ning paljud mafioosod laksid parast Benito Mussolini poolt suurema osa Sitsiilia maffia vahistamist Itaaliast USA-sse, rakendades seal itaalia emigrantide seas kodumaal juba tuttavat kuritegelikku skeemi ning peagi omandas peamiselt itaallaste juhitav maffia vaga suure mojuvoimu ka kiirelt arenevas suurriigis. Kuid parast liitlasvagede saabumist Sitsiiliasse Teise maailmasoja lopupaevil taastas maffia uuesti oma jou. Ameerikas sai toona alguse pitsarestoranide laine. Neid rajati ule riigi. Peale selle, et sealt sai osta itaallaste maitsvat pizza 't, oli need pigem loodud jaotuspunktideks. Nende kaudu aritseti narkootikumidega, mis tagasid grupeeringutele suure sissetuleku ning andis voimaluse soetada suurtes kogustes relvi. Seega pizza -restoranide peamine muugiartikkel oli kokaiin. Et seda ari rahus ajada, solmiti kokkuleppeid kohalikkude politseinikutega ning maksti neile vaikimise eest. Samal ajal suurenes kokaiinisoltlaste arv meeletu kiirusega ning riik puudis seda peatada, kuid suhteliselt tulutult. Kokaiini levik suurenes oluliselt tanu "kuivale seadusele", mille riik kehtestas.

Maffia NSV Liidus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Noukogude Liidus oli maffia, organiseeritud kuritegevus ja varimajandus 1970.?1980. aastatel suureks probleemiks. Maffiavastase voitlusega tegeles peamiselt NSV Liidu Siseministeeriumi ja Eesti NSV -s, Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond . (Vt ka Vene maffia , Vene kuritegevuse ajalugu , Seaduslik varas .)

Maffia versus organiseeritud kuritegevus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maffiat eristab tavalisest organiseeritud kuritegevuslikust grupeeringust tapselt paika pandud hierarhia ja nn kirjutamata seadused ja reeglid, mis on aja jooksul valja kujunenud ja mida jargitakse. Peamine reegel, millele maffia voim toetub, on absoluutne vaikimiskohustus ehk nn "omerta", mille voiks kokku votta sonadega: kes suud ei pea, peab surema. Siit ka pohjus, miks maffiavastastele kohtuprotsessidele on vaga raske leida tunnistajaid.

Maffia versus organiseeritud kuritegevus, maaratlus Itaalia seadustes [ muuda | muuda lahteteksti ]

Itaalia Kriminaalkoodeksi § 416 maaratleb organiseeritud grupi moiste .

?:Kui kolm voi enam isikut uhinevad eesmargiga panna toime kuritegusi,siis need, kes soodustavad voi loovad voi organiseerivad uhendust karistatakse ainult selle eest vabaduskaristusega 3 kuni 7 aastani.“

Kriminaaloiguslikust vaatenurgast vaadates seisneb kuriteokoosseisu erinevus selles, et kuriteost osavotu korral on eelnev kokkulepe isikute vahel kindlate kuritegude toime panemiseks, seejuures kuritegelik side loppeb parast antud tegude toime panemist. Kuritegeliku uhenduse korral aga side ei piirdu uhe voi monede kuritegude toime panemisega eesmark on toime panna piiramatu arv kuritegusid.

Itaalia Kriminaalkoodeksi §416-1 formuleerib mafioose grupi tunnused.

?:Uhendust loetakse mafioosseks, kui selles osalejad kasutavad vagivalda uhenduse poolt aga samuti soltuvust ja vaikimisvannet (omertat) teiste suhtes kuritegude toimepanemiseks, otsese voi kaudse kontrolli saavutamiseks majandustegevuse, kontsesioonide, lubaduste, toovottude ja uhiskondlike teenistuste ule voi ebaseaduslike tulude voi eeliste saamiseks enda voi teiste jaoks.“

Itaalia organiseeritud kuritegelik organisatsioon ja organisatsiooni liikmed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maffia perekonna ametiredel ning selle susteemi ulesehitus

Itaalia-tuupi maffiaperekonna eesotsas on don , keda noustab nounik (it. Consigliere ). Don maarab omale kas uhe voi mitu abilist (en. Underboss ), kes teda vajadusel aitaksid ning votaksid ajutiselt ule ohjad perekonna juhtimiseks, kui doniga peaks midagi juhtuma. Bossi abilistest aste allapoole jaavad kaptenid (en. Caporegime ), kelle kamanduses on keskmiselt 10 "tehtud meest (en. Made men )", kellele kapten kaske jagab. Perekonna liitlasi (en. Assosiates ) on perekonna heaks tootamas tavaliselt 10 korda rohkem kui tehtud mehi. Kuna liitlased ei kuulu perekonda, siis on neil ka keelatud vigastada/tappa kedagi kes kuuluks perekonda. Naiteks tehtud mehe loomine voib halvimal juhul loppeda liitlasest loojale surmaga.

Itaalias eristatakse nelja suurimat kuritegelikku maffiaorganisatsiooni: Sitsiilia Cosa Nostra, Napoli ja Campania Camorra, Calabria Ndrangheta ning Apuulia Sacra Corona Unita.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]