Maffia
on sisemise
astmestusega
organiseeritud
kuritegevuslike
joukude uhendus, mille tegevuseks on varalise kasu saamine peamiselt ebaseadusliku ariga, kasutades selle teostamiseks voi soodustamiseks
korrumpeerunud
riigiametnikke.
Maffia liikmeid nimetatakse
mafiooso
deks.
Sona "maffia" tekkelugusid on erinevaid.
- Moned ajaloolased seostavad vennaskonna tekke Sitsiilia ohtu
missaga
. Tookord olevat
Palermo
elanikud tormanud oma piinajate kallale huudega:
"Morte alla Francia, Italia anela"
? "Prantsusmaa surm, Itaalia sudamesoov". Selle parooli algustahtedest olevatki nimi kokku seatud;
- Teistel andmetel nimetatakse asutamisajana
1670
. aastat, mil Palermos tekkis nn
Beati Paoli
, mis pakkus end valja "vabameelsete aadlike" uhinguna. Oma salajased koosviibimised peeti koik uhes koopas. Eelmisel sajandil olevat sona
mafie
("mafia" mitmuses) andnud nime Trapani kaljudele. Seal peidus olevad koopad teeninud aga selle versiooni kohaselt Sitsiilia salauhingute koosoleku- ja pelgupaigana.
- Ka keeleteadlased on uurinud sona "maffia" paritolu. Nad on tuletanud seda erinevatest keeltest, mis kahtlemata on tunginud sitsiilia keelde. Nii naiteks
toskaana
sonast
moffa
, mis tahendab hada voi onnetust;
prantsuskeelsest
sonast
mauvais
(halb);
maafir’i-
nimelisest
hoimust
, kes araablaste valitsemise ajal oli Palermosse elama asund;
araabia
sonadest
mahias
(bluffija).
Seni ei ole kellelgi onnestunud sona "maffia" paritolu ja tahendust rahuldavalt selgitada. Siiski on dokumentaalselt toestatud, et 1868. aastal ilmus see esmakordselt itaalia-sitsiilia sonaraamatusse.
Algselt hakati sonaga "maffia" (itaalia
mafia
) tahistama
Itaalias
Sitsiilia
saarel 18. sajandi lopus Sitsiilias tekkinud terroristlikku salaorganisatsiooni, mis tekkis talupoegade omakaitseorganina, kujunedes hiljem organiseeritud kuritegevuse
salauhingks
.
- Maffia salastatud tegevus tugines perekondlikele voi maffia sidemeile ning seda iseloomustas rivaalitsevate ruhmade omavaheline voitlus. Kehtisid veretasu ja vaikimiskohustus
omerta
, Sitsiilia saarelt joudis maffia kiirelt mandri Itaaliasse, kasutades oma mojuvoimu laiendamiseks araostmist ja ahvardamist. Algselt kandis
Maffia
nimetust Sitsiilia saarel tegutsenud
Cosa Nostra
kuritegelik uhendus
, hiljem nimetati nii ka teisi sarnaseid organiseeritud kuritegevuslikke ruhmitusi.
Bourbonide valitsemisajast parinevates allikates teatakse maffia kohta, et ta oli detsentraliseeritud ulesehitusega. Ta jagunes niinimetatud
coche
’deks ? maffiaperekondadeks, kelle eesotsas istus
capofamiglia
? perekonnapea. Neid perekondi uhendas ja sidus nii tollal kui ka tanapaeval aukoodeks, mida iga mafioso pidi surmaahvardusel jargima. Maffiajuhid noudsid tingimusteta kuulekust. Iga "Auvaarse Uhingu" liikme vastu suunatud tegu hindasid nad kallaletungina kogu maffiale ning karistasid selle eest ka vastava rangusega.
Kogu maffia voim toetub eelkoige
omerta
le, mille abiga valitsetakse veel tanapaevalgi. Mafiosode silmis polnud midagi hullemat kui rikkuda
omerta
’d ehk tingimatut vaikimiskohustust. Kirjutamata seadus kolab: kes suud ei pea, peab surema. Sitsiilias pidid vaikima mitte ainult mafiosod, vaid ka koik teisedki tsiviilelanikud.
Maffia tegevus suudeti Sitsiilias 1920. aastatel fa?istliku re?iimiga ajutiselt vaigistada, ning paljud mafioosod laksid parast
Benito Mussolini
poolt suurema osa Sitsiilia maffia vahistamist Itaaliast USA-sse, rakendades seal itaalia emigrantide seas kodumaal juba tuttavat kuritegelikku skeemi ning peagi omandas peamiselt itaallaste juhitav maffia vaga suure mojuvoimu ka kiirelt arenevas suurriigis. Kuid parast liitlasvagede saabumist Sitsiiliasse Teise maailmasoja lopupaevil taastas maffia uuesti oma jou.
Ameerikas sai toona alguse pitsarestoranide laine. Neid rajati ule riigi. Peale selle, et sealt sai osta itaallaste maitsvat
pizza
't, oli need pigem loodud jaotuspunktideks. Nende kaudu aritseti narkootikumidega, mis tagasid grupeeringutele suure sissetuleku ning andis voimaluse soetada suurtes kogustes relvi. Seega
pizza
-restoranide peamine muugiartikkel oli kokaiin. Et seda ari rahus ajada, solmiti kokkuleppeid kohalikkude politseinikutega ning maksti neile vaikimise eest. Samal ajal suurenes kokaiinisoltlaste arv meeletu kiirusega ning riik puudis seda peatada, kuid suhteliselt tulutult. Kokaiini levik suurenes oluliselt tanu "kuivale seadusele", mille riik kehtestas.
Noukogude Liidus oli maffia, organiseeritud kuritegevus ja
varimajandus
1970.?1980. aastatel suureks probleemiks. Maffiavastase voitlusega tegeles peamiselt
NSV Liidu Siseministeeriumi
ja
Eesti NSV
-s,
Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond
. (Vt ka
Vene maffia
,
Vene kuritegevuse ajalugu
,
Seaduslik varas
.)
Maffia
versus
organiseeritud kuritegevus
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Maffiat eristab tavalisest
organiseeritud kuritegevuslikust
grupeeringust tapselt paika pandud
hierarhia
ja nn kirjutamata seadused ja reeglid, mis on aja jooksul valja kujunenud ja mida jargitakse. Peamine reegel, millele maffia voim toetub, on absoluutne vaikimiskohustus ehk nn "omerta", mille voiks kokku votta sonadega: kes suud ei pea, peab surema. Siit ka pohjus, miks maffiavastastele kohtuprotsessidele on vaga raske leida tunnistajaid.
Maffia
versus
organiseeritud kuritegevus, maaratlus Itaalia seadustes
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Itaalia Kriminaalkoodeksi § 416 maaratleb
organiseeritud grupi moiste
.
?:Kui kolm voi enam isikut uhinevad eesmargiga panna toime kuritegusi,siis need, kes soodustavad voi loovad voi organiseerivad uhendust karistatakse ainult selle eest vabaduskaristusega 3 kuni 7 aastani.“
Kriminaaloiguslikust vaatenurgast vaadates seisneb
kuriteokoosseisu
erinevus selles, et kuriteost osavotu korral on eelnev kokkulepe isikute vahel kindlate kuritegude toime panemiseks, seejuures kuritegelik side loppeb parast antud tegude toime panemist. Kuritegeliku uhenduse korral aga side ei piirdu uhe voi monede kuritegude toime panemisega eesmark on toime panna piiramatu arv kuritegusid.
Itaalia Kriminaalkoodeksi §416-1 formuleerib mafioose grupi tunnused.
?:Uhendust loetakse mafioosseks, kui selles osalejad kasutavad vagivalda uhenduse poolt aga samuti soltuvust ja vaikimisvannet (omertat) teiste suhtes kuritegude toimepanemiseks, otsese voi kaudse kontrolli saavutamiseks majandustegevuse, kontsesioonide, lubaduste, toovottude ja uhiskondlike teenistuste ule voi ebaseaduslike tulude voi eeliste saamiseks enda voi teiste jaoks.“
Itaalia organiseeritud kuritegelik organisatsioon ja organisatsiooni liikmed
[
muuda
|
muuda lahteteksti
]
Itaalia-tuupi maffiaperekonna eesotsas on
don
, keda noustab nounik (it.
Consigliere
). Don maarab omale kas uhe voi mitu abilist (en.
Underboss
), kes teda vajadusel aitaksid ning votaksid ajutiselt ule ohjad perekonna juhtimiseks, kui doniga peaks midagi juhtuma. Bossi abilistest aste allapoole jaavad kaptenid (en.
Caporegime
), kelle kamanduses on keskmiselt 10 "tehtud meest (en.
Made men
)", kellele kapten kaske jagab. Perekonna liitlasi (en.
Assosiates
) on perekonna heaks tootamas tavaliselt 10 korda rohkem kui tehtud mehi. Kuna liitlased ei kuulu perekonda, siis on neil ka keelatud vigastada/tappa kedagi kes kuuluks perekonda. Naiteks tehtud mehe loomine voib halvimal juhul loppeda liitlasest loojale surmaga.
Itaalias eristatakse nelja suurimat kuritegelikku maffiaorganisatsiooni: Sitsiilia Cosa Nostra, Napoli ja Campania Camorra, Calabria Ndrangheta ning
Apuulia
Sacra Corona Unita.
- Camorra
, keskus
Napoli
linn,
Campania
maakonna ja
Napoli provintsi
piirkond (
Nuevo Camorra Organizzata
, Raffaelo Cutulo; Nuova Famiglia, Carmine Alfieri ja Antonio Bardellino, Antonio Iovine
[1]
,
L'Onorata Society
,
The Honoured Society
, nn Spartacuse kohtuprotsess)
[2]
,
[3]
, kuulsaim esindaja
Alphonse Capone
, kus sundis 1899. aastal Napolis, kuid veidi hiljem randas ta koos vanematega Ameerikasse;
[4]
,
[5]
,
[6]
- 'Ndrangheta
, keskus
Calabria
maakond Louna-
Itaalias
Napolist
louna pool (
Giovanni Tegano
[7]
,
Giuseppe Bellocco
[8]
. ( Girolamo Piromalli juhitud osa Gioia Tauros, Calabrias 'Ndrina Piromalli / Piromalli 'ndrina )
- Cosa Nostra
, keskus
Sitsiilia
saarel
- Sacra Corona Unita
, keskus
Apuulia
maakond,
Franco Li Bergolis
[9]
- Giovanni Falcone
,
Carla Del Ponte
- ↑
Itaalias saadi parast 14 aastat kinni kuulus maffiaboss
, Postimees, 18. november 2010
- ↑
Roberto Saviano
,
Gomorra
, Kirjastus Varrak 2009,
ISBN 978-9985-3-1766-2
- ↑
Itaalia maffia plaanib enne joule menukirjaniku morva
, Publik.ee, 15. oktoober 2008
- ↑
Itaalia politsei tabas mojuvoimsad maffiaoed, Camorra maffia endise juhi Vincenzo Aprea oed
, Postimees, 21.10.2010
- ↑
Itaalia minister: maffia kuulutas riigile soja
, err.ee, 25.09.2008
- ↑
Itaalias tabati taas 30 arvatavat mafioosot
, err.ee, 18.03.2009
- ↑
Itaalia politsei nabis kinni maffiaboss Tegano
, Ohtuleht, 27.04.2010
- ↑
Itaalias vahistati kurikuulus mafiooso
, Ohtuleht, 17.07.2007
- ↑
Itaalia politsei nabis kinni uhe tagaotsituma maffiabossi
, Postimees, 26.09.2010
- ↑
[1]
- ↑
Itaalia maffia suhtleb omavahel telesaate kaudu!
, www.FORTE.ee, 27. august 2010
- ↑
Itaalia maffia teeb 50 kuritegu tunnis
, Elu24.ee, 25.10.2007
- ↑
Jaapanis vahistati riigi tahtsuselt teine yakuza
, Delfi, 18. november 2010
|
Tsitaadid Vikitsitaatides:
Maffia
|