Heraldiline
maakrahvi kroon
Maakrahv
(saksa:
Landgraf
, hollandi:
landgraaf
, rootsi:
lantgreve
, prantsuse:
landgrave
; ladina:
comes magnus
,
comes patriae
,
comes provinciae
,
comes terrae
,
comes principalis
,
lantgravius
) oli
aadlitiitel
, mida kasutati
Saksa-Rooma riigis
ja hiljem selle endistel territooriumitel. Saksa tiitlid
Landgraf
,
Markgraf
("
markkrahv
") ja
Pfalzgraf
("
pfaltskrahv
") kuuluvad samasse auastmesse kui
Herzog
("
hertsog
") ja on korgemal astmel kui
Graf
("
krahv
").
Maakrahv
on sama mis saksakeelne
Landgraf
,
liitsona
sonadest
Land
ja
Graf
(krahv).
See tiitel viitas algselt
krahvile
, kes oli otse keisrile alluv ehk feodaalse kohustusega otse Saksa-Rooma keisri ees. Tema jurisdiktsioon ulatus monikord usna markimisvaarsele territooriumile, mis ei allunud vahepealsele voimule, nagu
hertsog
,
piiskop
voi
pfaltskrahv
. Tiitel on sailinud
Saksa-Rooma riigi
aegadest (esmakordselt kirja pandud
Alam-Lotringis
1086. aastal:
Henri III de Louvain
,
Brabanti
maakrahv). Maaratluse jargi kasutas maakrahv suveraanseid oigusi. Tema otsustusoigus oli vorreldav hertsogi omaga.
Maakrahvi
kasutati aeg-ajalt ka selliste aadlike korvaltiitlina nagu
Saksi-Weimari
suurhertsog, kes toimis 20. sajandi esimesel kumnendil
Tuuringi
maakrahvina
, kuid parast
Teist maailmasoda
langes tiitel kasutusest valja.
Maakrahvi jurisdiktsioon oli
maakrahvkond
(saksa:
Landgrafschaft
) ja maakrahvi naine voi naissoost maakrahv oli
maakrahvinna
(saksa keeles
Landgrafin
,
Grafin
on
Graf
naissoost vorm)
Moistet on brittide valitsemise ajal kasutatud ka
Carolinades
(mis on nuud Pohja- ja Louna-Carolina Ameerika Uhendriikides). "Maakrahv" oli "krahvkonna aadlik Briti eraomandis olevas Pohja-Ameerika Carolina koloonias, mis jai omandioigusest veidi allapoole (kuningliku vasalli privilegeeritud vaste)".
- maakrahvkond
? maakrahvi auaste, amet voi territoorium
- maakrahvinna
(saksa:
Landgrafin
) ? maakrahvi naine voi naissoost maakrahv.
