Moogavendade ordu
Moogavendade ordu vapp ja ordumeistri pitser
Tegev	1202 ? 1237 (35 aastat)
Liik	sojaline ordu
Garnison/staap	Riia
Sojad	Liivimaa ristisoda Eestlaste muistne vabadusvoitlus Ristisojad Venemaal
Ulemad
Ordumeister	Venno (1204?1209) Wolquin (1209?1236)
Maamarssal	Arnold (1205?1211) Rutger (1211?1236)

Moogavendade ordu (saksa keeles Schwertbruderorden , ametliku nimega Kristuse Sojateenistuse Vennad Liivimaal , ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae ) ^[1] oli katoliiklik sojaline ruutliordu , mille asutas 1202. aastal preester Theoderich voi Riia piiskop Albert .

Liivimaa ristisoja kaigus voitles ordu Vana-Liivimaa aladel elanud balti ja soome-ugri hoimudega . 1236. aasta septembris praeguse Lati ja Leedu piirialadel toimunud Saule lahingus sai orduvagi ?emaitidelt ja semgalitelt havitavalt luua ? teiste hulgas langes mitukummend ruutelvenda ja vaejuhist ordumeister Wolquin . Jargnenud aastal liideti ordu riismed Saksa orduga , moodustades selle Liivimaa haru ehk Liivi ordu .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Asutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

1202. aastal asutas preester Theoderich (moningatel andmetel hoopis Riia piiskop Albert ) Palestiinas tegutseva Templiordu eeskujul Riias vaimuliku ruutliordu , et kaitsta Riia piiskopkonda ja selle kristlasi, kuid reaalselt hakati seda kasutama ka Liivimaal elanud balti ja soome-ugri hoimude alistamiseks, mis tavaliste ristisodijate hooajaliste tulekute ja minekute tottu oli olnud kullaltki vaevaline. Paavst Innocentius III kinnitas ordu reeglid 1204 . aastal ja ordu allutati piiskop Albertile. ^[2]

Ametlikult oli ordu nimeks Kristuse Sojateenistuse Vennad Liivimaal ( ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae ), kuid ordu vapil ja orduvendade mantlil oleva mooga kujutise jargi hakati seda kutsuma Moogavendade orduks (saksa keeles Schwertbruderorden ).

Osalus Liivimaa ristisojas [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Liivimaa ristisoda

Eestimaa vallutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Eestlaste muistne vabadusvoitlus

Vastavalt 1207 . aastal piiskop Albertiga solmitud lepingule sai ordu 1/3 vallutatud maadest. ^[3] Olles sojaliselt tugevaim joud regioonis, muutus ordu aga sisuliselt soltumatuks ning hakkas ajama iseseisvat poliitikat, alustades 1208 . aastal liidus latgalitega eestlaste vastu soda.

Eestlaste muistse vabadusvoitluse lopul, aastal 1226 , kuulus ordule Sakala , Alempois , Nurmekund , Mohu ja Pohja- Vaiga . 1227 . aastal saadi Taanilt juurde Revala , Harju- , Jarva- ja Virumaa ; 1233 . aastal Riia piiskopilt ja linnalt osa Saaremaad . Ordu valduste kaitseks ehitati mitut tuupi kindlustusi ja 6 suurt konvendilinnust: Aizkraukle , Vonnu , Riia , Sigulda , Tallinn , Viljandi . Ordu valdused jagati komtuur- ja foogtkondadeks.

Sojad vene vurstiriikidega [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Ristisojad Venemaal

Parast Liivimaa vallutamist said Moogavendade ordu maavalduste piiriks idas Ingerimaa , Peipsi jarv ning Pihkva ja Novgorodi vurstiriigid.

Esimene konflikt ordu ning Novgorodi ja Pihkva vahel vois tekkida 1212 . aastal, mil pihkvalased ajasid ara oma saksasobraliku vursti Vladimir Mstislavit?i . Sellega voib seotud olla samal aastal Novgorodi vursti Mstislav Mstislavit?i poolt Eestimaale korraldatud sojakaik. See loppes kull harjulaste Varbola linnuse piiramisega, aga kuna Henriku Liivimaa kroonika kohaselt algatati see reaktsioonina Riia piiskopi ja ordu sojaretkele Jarvamaale ning Harjusse suunduti parast seda, kui sakslasi eest ei leitud, siis on voimalikuks peetud, et algselt oli kavas piiskopi ja ordu vae rundamine. Mstislavi retkega on monikord samastatud Vene kroonikates kirjeldatud sojakaiku, kus osalesid lisaks novgorodlastele ka Pihkvas parast Vladimirit voimule saanud vurst Vsevolod Mstislavit? ja Toropetsi vurst David Mstislavit? . Vene kroonikad mainivad Varbola piiramist ja mereni valja tungimist. ^{[4] [5] [6]}

Otsene sojategevus ordu ja Vene vurstide vahel algas parast ugalaste alistumist Riia piiskopi ja ordu voimule 1216. aastal. Ugandit oma mojusfaari kuuluvaks lugenud Vene vurstides tekitas see sundmus pahameelt. Esimese vastukaiguna hoivas taas Pihkvas vurstiks saanud Vladimir Mstislavit? moneks ajaks Otepaa linnuse ja ruustas maakonnas. Ordu liitlaste T?lava latgalite juurde saadeti maksukogujad, kes algselt ordu poolt vangistati, kuid peagi vabastati ja "auga" tagasi saadeti. 1217. aasta jaanuaris tegi ordu, piiskopi ja ugalaste vagi ruusteretke Novgorodi maadele. Veebruaris-martsis alistasid novgorodlased ja pihkvalased koos saarlaste , harjulaste ja sakalastega end Otepaa linnuses kindlustanud orduvennad, piiskopimehed ja ugalased. ^[7]

1218 . aastal tungisid Novgorodi vaed uuesti Liivimaale, pidasid Vaikese Emajoe lahistel piiskopi ja ordu vagedega lahingu ning piirasid edutult Vonnu linnust , mida vondlaste korval kaitsesid ka orduvaed. ^[8]

1221 . aastal tungisid Novgorodi ja Vladimiri-Suzdali vurstiriigi suurvursti Juri II Vsevolodovit?i vaed koos 600 leedulasega jallegi Liivimaale, kuid uhtegi linnust vallutada ei suudetud ja piirduti ruustamisega. Ordu koos oma liitlaste ja alamatega vastas sellele mitmete ruusteretkedega Novgorodi aladele. ^[9]

1223. aasta alguses tousid ugalased ja sakalased ordu voimu vastu ules ning kutsusid oma linnustesse Novgorodi ja Pihkva abivaed. Augustis alistas ordu ja piiskopi sojavagi Viljandi ja Leole linnused ning taaskehtestas Sakalas oma ulemvoimu. Sugisel kavandas Pihkva ja Novgorodi 20 000-meheline vagi vurst Jaroslav Vsesolodi (Suzdali vursti vend) juhtimisel sojakaiku Liivimaale. Saarlaste soovitusel otsustati koos eestlastega runnata aga hoopis Taani tugipunkti Tallinnas, kuid Toompea linnust vallutada ei suudetud. Sojakaiku on mainitud ka Novgorodi leetopissis , kus on seda kujutatud aga t?uudide rundamisena. Selle andmetel Tallinna alistada ei suudetud, aga "vallutati kogu t?uudide maa" ( ≪повоевало всю землю Чюдскую≫ ). ^[10]

1223. aasta lopu poole tugevdas Novgorod oma sojajoude Ugandis eesmargiga luua seal endale alluv vurstiriik . Tartusse saadeti endine Koknese vurst Vjat?ko koos 200-mehelise kaaskonnaga ja lubati talle anda voim koigi maade ule, mida ta suudab endale alistada. 1224. aasta augustis vallutasid Tartu ordu ja piiskopi vaed ning Ugandi territooriumist moodustati Tartu piiskopkond . ^[11] Piiskopkonna rajamisel kujunes valja piir Pihkva vurstiriigi ja piiskopkonna vahel, mis asus 30 kilomeetri kaugusel Pihkva linnast.

1228 asus Rooma paavst Gregorius IX vahendama Novgorodi ja vene vurstiriikide voimsust majandussanktsioonidega, keelates oma bullaga Lubecki , Riia , Gotlandi ja Dunamunde ning ka Rootsi Linkopingi linnal Venemaaga kaubanduse. Vaatamata paavsti keelule sailitasid Riia ja Gotland siiski kaubanduslepingud Smolenski vursti Mstislav Davodovit?iga .

1232 . aastal Pihkvas ja Novgorodis toimunud voimuvoitluse tulemusena pogenesid Vladimiri vursti Jaroslav Vsevolodovit?i vastased koos Mstislav Udaloi oe/vennapoja Jaroslav Vladimirovit?iga , kes oli paar aastat enne seda olnud vurstiks Pihkvas. Osa pogenikke suundus T?ernigovisse ja osa Moogavendade ordu valdustesse.

1233 . aastal poordusid Moogavendade ordu kaitse alla pogenenud koos orduvagedega tagasi ning vallutasid Irboska (Izborski), kuid mone aja parast vallutasid Pihkva ja Perejaslavli vaed linna tagasi. Jaroslav Vladimirovit? vangistati ja saadeti Perejaslavli, kust ta aga varsti ordu juurde tagasi pogenes.

1234 . aastal tegi Vladimiri ja Novgorodi vurst Jaroslav Vsevolodovit? koos 14-aastase poja Aleksandr Jaroslavit?i , Pihkva ja Perejaslavli ning Novgorodi vagedega sojakaigu Dorpatu piirkonda. Emajoe lahedal toimunud lahingus orduvaed alistati ja solmiti rahulepingu ordumeistri Wolquiniga , mis kestis neli aastat. Vene ajalootolgenduse jargi tekkis selle rahulepingu jargi Tartul kohustus maksta Novgorodile tribuuti .

Maaisandate omavahelised suhted [ muuda | muuda lahteteksti ]

Parast eestlaste vastupanu murdmist kujunes valja Vana-Liivimaal sumbioos ilmalike (Moogavendade ordu ja Taani kuningale kuulunud Eestimaa hertsogkond ) ja otseste Rooma paavstile alluvate vaimulike (Tartu, Saare-Laane ja Riia piiskopkonnad) riigivalitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud vallutatavate maa-alade jaotus, ei jargitud seda siiski reaalselt ja voimalusel vallutati norgematelt naabritelt valdusi kohaliku tahtsusega konfliktide raames.

1223 . aastal vottis Schwerini krahv Taani kuninga Valdemar II vangi ning kasutades ara Taani kuninga norkust, hoivasid sakslased 1225 . aastal kuninga vasallidelt Virumaa ja Jarvamaa . Samal aastal oli Lubecki linn tulis Taaniga ja poordus kirja teel abipalvega saarlaste poole. "Kirja kasutamine iseloomustab saarlaste diplomaatilise suhtlemise taset. Saarlastel pidi olema mingi voimukeskus, millega valisriik sai suhelda. Ja see keskus pidi olema uleeuroopalisel kultuuritasemel, suhtlemisvoimeline: tundma kirja ja rahvusvahelise suhtlemise keeli," (ajaloolane Enn Tarvel) ^[12]

Taani kuninga vasallide ja sakslaste vahelise jargmise konflikti arahoidmiseks moodustas paavsti Eestimaale saadetud legaat Modena Wilhelm Viru- ja Jarvamaast talle alluva haldusuksuse. Modena Wilhelm lahkus ise Eestimaalt 1226. aastal Rooma, jattes enda asemikuks asevalitseja Magister Johannese .

1227. aastal sai Valdemar II sojas Pohja-Saksamaa vurstiriikidega Bornhovedi lahingus luua ja kohe alustasid pealetungi Taani kuninga aladele ka Moogavendade ordu vaed, vallutades loplikult kogu Pohja-Eesti, vallutades ka Tallinna linnuse seal asunud Taani kuninga vasallidelt ning muutes linnuse oma tugipunktiks.

1230 . aastal saabus Eestisse paavsti Gregorius IX viitse-legaat Alna Balduin , kes saavutas paavstile allunud Pohja-Eesti maade (Virumaa ja Jarvamaa ) tagastamise, kuid parast lahkumist hoivasid sakslased maakonnad uuesti ning 1232 . aastal, kui Balduin Alnast saabus Eestisse juba kui Paavsti legaat , saavutas ta uute labiraakimiste tulemusena maakondade ja kolmandiku Tallinna kindluse paavsti voimu alla andmise. Seejarel maaras paavst Balduini Pohja-Eesti, Zemgale ja Kuramaa piiskopiks . Paavstile allusid veel ka Tartu piiskopkond , Saare-Laane piiskopkond ja Riia piiskopkond .

1233 . aastal tungisid paavsti legaadiga jarjekordselt tulli lainud orduvaed kallale legaadi valdustes olevatele Rooma paavsti vasallidele (arvatavalt Taani valitsemisajast paikseks jaanud Taani paritolu vasallid) ning vallutasid nende valdused ja votsid tagasi ka ajutiselt Rooma paavstile kuulunud Tallinna kindluse osa, hukates seal olnud paavsti sojasalga liikmed.

1233 . aastal lopul alustas Taani kuningas Valdemar II mereblokaadi Lubecki sadamale. Liivi ordu sai oma pohilise toetuse Pohja-Saksamaa linnadest ( Lubeck , Vestfaal , Reinimaa ) nii ristisodijate kui ka sojavarustusena. Blokaad lopetati alles parast Liivi ordu poolset abipalvet Rooma paavstile, Gregorius IX suutis lopetada blokaadi alles siis, kui ahvardas Taani kuninga Valdemar II kirikuvande alla panna.

Ordu lopp [ muuda | muuda lahteteksti ]

1236 . aasta septembris toimus praeguse Lati ja Leedu piirialadel ruusteretkel olnud orduvae ning vurst Vykintase juhitud kohalike ?emaitide ja semgalide uhismaleva vahel Saule lahing . Ordu sai lahingus havitavalt luua: teiste hulgas langes mitukummend orduvenda ja lisaks ka vage juhtinud ordumeister Wolquin.

Paavst Gregorius IX kinnitas samal aastal Viterbos Moogavendade ordu riismete liitmise Teutooni ehk Saksa orduga , mis viidi ellu 1237 . aasta 12. mail , moodustades Saksa ordu Liivimaa haru Jeruusalemma Saksa Maja Puha Maarja hospidal Liivimaal ehk Liivi ordu . Selle juhiks maarati Preisi ja Liivimaa ordu maameister Hermann von Balk . ^{[ viide? ]}

Liitumisega lootsid moogavennad oma juhtivat positsiooni Liivimaal tugevdada ? mojukas Saksa ordu aitaks neid paavsti ja keisri juures Riia piiskopiga konkureerimisel. See pidi aitama ka inimeste ja rahapuudusest ule saada. Moogavendade ordul endal oli raske uusi liikmeid varvata, kuna potentsiaalsed vennad eelistasid Preisimaale minekut. Uhinemist taotleti juba 1230.?1231. aastal. ^[13]

Ordu struktuur Vana-Liivimaal [ muuda | muuda lahteteksti ]

Moogavendade ordu liikmeskond koosnes vendadest ? fratres . Peale tavaliste vendade olid ordul veel vaimulikud vennad ? preestrid . Ordu korgem esindaja ja juht oli ordumeister . Tahtsamate kusimuste otsustajaks oli ordu kapiitel , millest votsid osa ka koik orduvennad. Hiljem kogunesid otsustamiseks ainult korgemad voimukandjad, kes moodustasid uldkapiitli .

1228 . aastal sai ordu enda valdusse Pohja-Eesti alad. Maa-alad jaotati foogtkondadesse , mille eesotsas oli advocatus ordinis , foogt. Foogti asukohaks oli tavaliselt senised linnad, mida hiljem hakati umber ehitama kivi lossideks .

Liikmeskond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Saksa ordu Liivimaa haru komplekteerimine toimus enamasti Saksamaa elavjou arvelt ning ordu ridadesse ei voetud kohalike Vana-Liivimaa vasallisuguvosade ega linnakodanike poegi. ^[14]

1207. aasta paiku kuulus ordusse maksimaalselt 80?100 voitlejat, ^[15] 1235 . aastal oli ordus 110?180 ruutlit , 30?45 preestervenda , kuni 500 teenervenda , umbes 700 palgasulast. Orduvendade tahtsaima osa moodustasid ruutelvennad, elukutselised sojamehed, kelle vormiroivaks oli valge mantel punase risti ja moogamargiga.

Moogavendade ordul oli ajaloo jooksul kaks ordumeistrit : ^{[ viide? ]}

• Venno ( Vinno ; ametis 1204? 1209 )
• Wolquin ( Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwinn : 1209? 1236 )

Samuti oli neil kaks maamarssalit : ^{[ viide? ]}

• Arnold (ametis 1205?1211)
• Rutger (1211?1236)

Orduvasallid [ muuda | muuda lahteteksti ]

13. sajandil Liivimaale asunud Saksa sisserandajad, said Moogavendade, hiljem Saksa Ordu Liivimaa orduharu ja piiskoppide vasallideks, said maaisanda kaest moisad laenuks kohustusega tema teenistuses maakaitseks valmis olla . Neid nimetati siis vasallus , Mann jne. Et vasalliks saada, selleks oli nondanimetatud laani - ehk laenuoiguse jarele tarvis investituuri ehk vasalli oigustesse kinnitamist. Esialgu kordus isiklik investituur iga valitsuse, samuti ka iga vasalli isiku vahetuse puhul. Hiljemini astus selle asemele uldine ruutelkondade truualamliste tunnete avaldamine ja sellele vastuseks nende eesoiguste maksvaks tunnistamine ^[16] .

  Pikemalt artiklites vasall , vasalliteet  ja vasallilinnus

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Benninghoven, Friedrich (1965). Der Orden der Schwertbruder: fratres milicie Christi de Livonia . Koln ; Graz : Bohlau,
• Eelmae, Urmas (tolk. & kommentaarid); Tarvel, Enn (toim.) (2003). Liivimaa vanem riimkroonika . Argo . ISBN 9985-9407-4-1 .
• Feldh?ns, ?. (tolk.); Mugur?vi?a, ?. (kommentaarid). (1993). Indri?a hronika . R?ga: Zin?tne.
• Kasekamp, Andres (2017). A History of the Baltic States . Mcmillan International Higher Education. ISBN 9781137573667 .
• Kleis, Richard (tolk.); Tarvel, Enn (toim. & kommentaarid) (1982). Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae . Eesti Raamat .
• Vahtre, Sulev (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvoitlus 1208?1227 . Tallinn: Olion .