Manguasi ehk lelu ehk mangukann on ese, mida kasutatakse mangimiseks .

Manguasju valmistatakse nii lastele , lemmikloomadele kui ka taiskasvanutele , kuid manguasjaks voib olla ka moni lihtne looduslik objekt voi mis tahes muu ese.

Labi aegade on populaarsete manguasjade hulgas olnud nukud , loomad ja sodurid, hilisemal ajal ka autod ja lennukid .

Enamiku imetajaliikide noorloomi on taheldatud mangimas. Manguasjadeks kolbab neile koik, mida nad leiavad, naiteks kabid , kivid ja toit . Loomad voivad manguasjadega maadelda, neid hammustada, taga ajada, visata ja kanda. Loomi saab opetada mangima ja manguasju kasutama, naiteks delfiinid , keda on opetatud palli labi ohus oleva ronga viskama, voivad seda teha ka siis, kui neil seda ei paluta teha.

Manguasjad aitavad nii loomadel kui inimestel sotsialiseeruda . Noored ?impansid voivad kasutada nukkudena keppe , kandes neid nii, nagu emad lapsi kannavad, ja votavad neid ooseks oma pessa. Niisugust kaitumist taheldatakse ?impansitudrukutel sagedamini kui ?impansipoistel ja sedasi voivad kaituda ka noored emased, aga parast seda, kui nad ise on emadeks saanud, pole neil sellist kaitumist taheldatud.

Manguasju tundsid juba inimeste iidsed tsivilisatsioonid. Induse kultuuri leiukohtadest on valja kaevatud mangu kaarikuid , vilepille ja mangu ahve . Vana-Egiptuses tunti kivist, savist ja puidust nukke, millest monel olid parukad ja liikuvad jasemed.

Juba antiikaja lastemangud ja manguasjad sarnanevad tanapaevastega. Muuhulgas voib seda jareldada Pompeist leitud kunstiteoste pohjal, millel neid kujutatud oli. Lastel oli mitut liiki kovu ja pehmeid palle , mille taiteks olid naiteks hobusejohvid , suled , vill ja karvad , neil oli ka nukke, savinoukesi , taringuid ja lauamange . Imikud mangisid koristitega , suuremad lapsed nii elusate kui puust loomadega. Tunti ka vilepille ja plaksupiitsu . ^[1]

Koik manguasjad ei sobi koigile lastele. Harilikult soltub see, missuguste manguasjadega laps mangib, suuresti tema vanusest.

Vaikelastele moeldud manguasjadele kehtivad eriti ranged reeglid. Vaikelastel ei ole veel valja kujunenud teadmist, mis on ohtlik ja mis ohutu, ning nad kalduvad manguasju suhu panema. Ebasobiv manguasi tekitab lambumis- voi murgistusohu. Selleparast on kehtestatud ranged reeglid ka materjalidele, millest manguasjad on valmistatud.

Manguasjade tootmine on tanapaeval laialdane toostusharu. Kulude vahendamiseks on paljud suurtootjad viinud osa manguasjade tootmisest odavama toojou ja odavamate tootmiskuludega riikidesse, naiteks kolmveerand USA -s valmistatud manguasjadest on toodetud Hiinas . Alati pole selge, missugused tingimused valitsevad alltoovotja juures ning see tekitab tervise- ja ohutuseriske.

Moningaid manguasju toodetakse kollektsioneerimiseks . Nende manguasjadega palju ei mangita.

Alates 1994 . aastast tegutseb Tartus Tartu Manguasjamuuseum . Manguasjamuuseume asub aga ka teistes maailma linnades.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tsitaadid Vikitsitaatides: Manguasi

• Eesti vigur
• Kartulipuss
• Nukumaja
• Napurula

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Manguasi