Kasari luht Kloostri silla juures
Kasari luht Kloostri lahistel
Luht
ehk
lamminiit
on
suurveega
uleujutatav niit joe oru
lammil
voi madalal jarverannal
[1]
.
Luhad on sageli
madalsood
voi soostunud
niidud
. Ained, mida veega uha peale kantakse (eriti
fosfor
), muudavad luha
mulla
viljakaks. Vorreldes teiste poollooduslike kooslustega on luhtade taimestik lopsakas, kuid liigivaene. Luhtasid kasutatakse peamiselt loodusliku
heinamaana
. Soodavaartus on seal harilikult vaike.
Luhad on kujunenud enamasti
lammimetsadest
. Tuntuimad luhad paiknevad suuremate jogede (
Emajogi
,
Parnu
,
Kasari
) aares. Enamasti on need luhad lagedad, puid ja poosaid esineb harva. Kui luhta ei niideta ega kasutata
karjamaana
, siis kasvab ta kiiresti kinni. Luhtade pindala on Eestis viimase 50 aasta jooksul tunduvalt vahenenud just karjatamise puudumise tottu. Enamasti on luhad tekkinud inimtegevuse mojul: niidukooslused on kujunenud jogede aares asunud (lammi)metsade maharaiumisele jargnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimmoju ja looduslike tingimuste (uleujutustega kaasnev
toitainete
ja
muda
juurdekanne ning liigniiskus) toimel on luhtadel valja kujunenud omaparased taime- ja loomakooslused.
Puurindes
kasvavad luhal
tamm
,
hall lepp
,
haab
,
toomingas
,
sanglepp
ja
paju
.
Poosarindes
voib kohata pajusid ja
harilikku sarapuud
.
Rohurindes
kasvab palju
aruniitude
taimi. Luhal kasvavad
lamba-aruhein
,
keskmine varihein
,
harilik kastehein
,
punane aruhein
,
kassikapp
,
magiristik
,
angerpist
,
keskmine teeleht
,
pikalehine mailane
,
tarnad
,
hanijalg
,
angervaks
ja paljud teised
rohttaimed
.
Kuigi luhtadel elab palju
kurvitsalisi
, erineb sealne linnustik
rannaniitude
ja
alvarite
omast. Luhtadele on iseloomulikud
tikutaja
,
kiivitaja
,
rukkirastas
,
suurkoovitaja
,
rohunepp
,
mustsaba-vigle
,
tutkas
,
soo-loorkull
,
roo-loorkull
ja paljud ujupardid, naiteks
sinikael
. Iseloomulikke pesitsejaid on kokku umbkaudu 30
liiki
.
Luht
Soomaal
juunikuu varahommikul.
1960. aastatel arvati luhad katvat Eestis 830 km². 1993?1996 toimunud inventuuri andmetel oli heas voi rahuldavas seisukorras sailinud luhtasid alles veel 125 km². Niitmise ja karjatamise loppemisel hakkab luhtadel vohama
vosa
. Kinnikasvamise tulemusena kaovad luhtadele iseloomulikud kooslused.
Luha hooldamiseks on vaja seda niita igal aastal, mitte enne 1. juulit ning hein riisuda ja ara vedada. Luhta tuleb niita nn keskelt lahku voi servast serva meetodil. Aarest keskele ei tohi niita, sest heina sees elab pisielukaid, kes pogenevad veel niitmata alale. Kui viimane niitmata ala on heinamaa keskel, on nad koik sinna kokku tulnud, ja kui seegi lopuks ara niidetakse, saavad nad hukka. Kui niidetakse keskelt lahku voi servast serva, annab see vaikeloomadele voimaluse heinamaalt ara pogeneda.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides:
Luht
|