Ludvik Svoboda ( 25. november 1895 Hroznatin ? 20. september 1979 Praha ) oli T?ehhoslovakkia sojavaelane ja riigitegelane.

Esimeses maailmasojas mobiliseeriti Ludvik Svoboda Austria-Ungari armeesse. 1916 . aasta septembris laks ta Idarindel Venemaa poole ule ja astus T?ehhoslovakkia korpuse koosseisu. ^[1] Kodumaale tagasi poordus 1921 . aastal. 1921. aasta oktoobris astus Ludvik Svoboda T?ehhoslovakkia armee teenistusse. 1923 ? 1931 teenis U?gorodis algul rooduulemana ja hiljem polguulema asetaitjana. 1934 . aastal sai ta alampolkovniku auastme.

T?ehhoslovakkia okupeerimise jarel osales porandaaluses vastupanuliikumises . 5. juunil 1939 pogenes ta Poolasse . 3. septembril 1939 maarati Poolas asuvate T?ehhoslovakkia vaeosade juhatajaks. Langes 1939. aasta septembris Poolasse tunginud Punaarmee katte vangi, interneeriti ja viidi Noukogude Liitu . 1942 . aastast asus Svoboda Buzulukis korraldama T?ehhoslovakkia armeekorpust , mille juhatajaks ta sai. ^[2]

1945 ? 1950 oli Ludvik Svoboda T?ehhoslovakkia rahvusliku kaitse minister. 1948 . aasta veebruaris astus ta T?ehhoslovakkia Kommunistlikku Parteisse . 1950? 1951 oli Svoboda T?ehhoslovakkia valitsuse esimehe asetaitja. 1951. aasta lopus sattus Ludvik Svoboda ebasoosingusse, ta vabastati valitsuse esimehe asetaitja kohalt ja heideti parteist valja. Luhikest aega viibis ta vangistuses. 1954 . aastal voeti ta parteisse tagasi. Aastatel 1954? 1964 oli ta T?ehhoslovakkia Rahvakogu juhatuse liige. ^[3] 1955 ? 1958 oli ta Sojavaeakadeemia ulem. ^[4]

30. martsist 1968 kuni 29. maini 1975 oli Ludvik Svoboda T?ehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi president. ^[5]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]