Jean-Baptiste Sabatier-Blot
. Louis Daguerre'i portree. Dagerrotuupia, 1844
Louis-Jacques-Mande Daguerre
(
18. november
1787
?
10. juuli
1851
) oli prantsuse
kunstnik
ja
keemik
, kes sai tuntuks
dagerrotuupia
kui esimese praktikas kasutuskolbliku fotografeerimisviisi leiutamisega.
Louis-Jacques-Mande Daguerre sundis
Cormeilles-en-Parisis
Val-d'Oise
'is
Prantsusmaal
. Ta hakkas toole kui arhitekti opipoisina ning juba 16. eluaastaks oli ta
Pariisi teatri
lavakujundaja assistent. Ta oli eriti leidlik valguse suunamise ja -efektidega ning abistas veel teisigi teatreid
Pariisis
.
[
viide?
]
Ta loi "muljetavaldavate illusioonide teatri", mille ta nimetas
Dioramaks
. See oli naitus suurtest piltidest, mis olid tehtud kuulsates kohtades koos muutuvate valgusefektidega.
[
viide?
]
Daguerre kasutas maalimisel abivahendina tavaliselt
camera obscura
't. 1826. aastal tutvus ta
Nicephore Niepce
'i tooga, keda peetakse esimese jaava foto loojaks. 4. jaanuaril 1829 uhendasid nad joud.
[
viide?
]
Nende koostoo jai luhikeseks, kuna
Niepce
suri 1833. aastal. Daguerre jatkas eksperimenteerimist uksi ning tegi oma suuravastuse taiesti kogemata. 1835. aastal pani ta
ilmutatud plaadi
oma keemiakappi ning moni paev hiljem markas ta ullatusega, et varjatud kujutis oli ilmunud. Daguerre jareldas, et see sai juhtuda katkisest kraadiklaasist eritunud
elavhobedaaurude
mojul. See avastus oli vaga tahtis, kuna nuud oli voimalik pilte ilmutada kaheksa tunni asemel vaid poole tunniga.
[
viide?
]
Kuigi ta teadis nuud, kuidas neid pilte teha, siis alles 1837 oli ta voimeline neid parandama. Uue protsessi nimeks sai
dagerrotuupia
.
[
viide?
]
Daguerre hakkas oma leiutisele otsima
sponsoreid
, kuid keegi ei olnud eriti huvitatud. Ta poordus
Prantsuse Teaduste Akadeemia
sekretari
Francois Arago
poole, kes nagi leiutises potentsiaali kunsti ja teaduse arenguks ning teatas sellest leiutisest
akadeemia
tookoosolekul juba 7. jaanuaril 1839.
Arago
pakkus, et
Prantsuse riik
ostab
leiutise
ja kingib selle oigused kogu
maailmale
; Daguerre’ile maarati eluaegne
pension
.
[
viide?
]
Avastus avalikustati laiemalt 19. augustil 1839, kui Prantsuse
valitsus
ostiski endale
dagerrotuupia
oigused, teadmata, et Daguerre oli patenteerinud protsessi
Inglismaal
ja
Walesis
14. augustil ? ainult viis paeva varem.
[
viide?
]
10. juulil 1851 suri Daguerre oma kodus
Bry-sur-Marne
'is (12 km kaugusel
Pariisist
)
sudamerabanduse
tagajarjel. Sinna on ta ka maetud.
[
viide?
]