| Louis-Ferdinand Celine
|
|---|
 Louis-Ferdinand Celine 1932. aastal
|
| Sunninimi
|
Louis Ferdinand Auguste Destouches
|
|---|
| Sunniaeg
|
27. mai
1894
Courbevoie
,
Prantsusmaa
|
|---|
| Surmaaeg
|
1. juuli 1961 (67-aastaselt)
Meudon
, Prantsusmaa
|
|---|
| Rahvus
|
prantslane
|
|---|
| Alma mater
|
Rennesi meditsiinikool
|
|---|
| Tegevusala
|
kirjandus, meditsiin
|
|---|
| Abikaasa
|
Edith Follet (1919?1926)
Lucette Destouches (1943?1961)
|
|---|
| Lapsed
|
Colette Destouches
|
|---|
| Autogramm
|
|---|
 |
Louis-Ferdinand Celine
(kodanikunimega
Louis Ferdinand Auguste Destouches
;
27. mai
1894
Courbevoie
,
Prantsusmaa
?
1. juuli
1961
Meudon
, Prantsusmaa) oli prantsuse romaanikirjanik,
pamfletist
ja
arst
. Kirjanikunimes oli Celine ta vanaema eesnimi.
Celine’i peetakse uheks 20. sajandi mojukamaks kirjanikuks. Ta moderniseeris oma ainulaadse stiiliga nii
prantsuse
kui ka mones mottes ka kogu maailma kirjandust. Celine’i tuntuim teos on "
Reis oo loppu
" (1932). Kodumaal on ta
antisemitismi
pooldamise ja
Teise maailmasoja
ajal tehtud valikute tottu vastuolulise kuulsusega.
[1]
Louis-Ferdinand Celine sundis 1894. aastal pere ainsa lapsena
Pariisi
eeslinnas Courbevoies. Tema perekond oli parit
Bretagne
’ist; isa Fernand Destouches tootas vaikeametnikuna kindlustusfirmas ja ema Marguerite-Louise-Celine Guilloux muujana pitsikaupluses.
Aastad
1908
?
1910
veetis Celine
Saksamaal
ja
Inglismaal
, kuhu vanemad olid saatnud ta voorkeeli oppima.
[2]
18. eluaastani tootas ta luhikest aega mitmesugustes ametites, sealhulgas mitmel korral juveliiri juures. Kuigi ta enam kooli ei lainud, ostis ta teenitud raha eest opikuid ja oppis iseseisvalt. Sel ajal tekkis tal mote saada arstiks.
1912
. aastal astus 18-aastane Celine sojavakke.
1914
. aastal sai ta
Esimese maailmasoja
lahingutes
Ieperi
piirkonnas sakslaste tule all haavata ning kuulutati veidi aega hiljem sojavaeteenistuseks kolbmatuks.
Aastatel
1920
?
1924
oppis Celine
Rennesi
meditsiinikoolis arstiks, mis sai voimalikuks eelkoige tanu tutvusele kooli direktoriga, kelle tutre, illustraator Edith Follet’ga ta
1919
. aastal oli abiellunud. 1920. aastal sundis neil tutar Colette Destouches.
1925
. aastal asus Celine toole vastloodud
Rahvasteliitu
. Ta kolis
Genovasse
ning reisis too tottu palju
Euroopas
,
Aafrikas
,
Kanadas
,
Ameerika Uhendriikides
ja
Kuubas
.
1926
. aastal lahutas abikaasa temast.
1927
. aastal lahkus ta Rahvasteliidust, kolis Pariisi ja pidas monda aega erakliinikut. Sel ajal kirjutas ta ka oma esimest romaani "Reis oo loppu" (
Voyage au bout de la nuit
), mille lopetas
1932
. aastal. Romaan voeti tuliselt vastu ning kui sama aasta
Goncourti auhinna
laureaadiks maarati hoopis
Guy Mazeline
’i romaan "Les Loups", tekitas see skandaali.
[3]
1935
. aastal tutvus Celine tantsija Lucette Destouches’iga ning abiellus temaga
1943
. aastal. Celine lahkus arstitoolt ja puhendus kirjutamisele.
1936
. aasta mais ilmus Celine’i teine laiemat vastukaja palvinud romaan, "Mort a credit". Kriitika oli vastuoluline, autorit suudistati liigses pessimismis ja jamedates valjautlemistes. Sellele jargnes
1937
. aastal "Bagatelles pour un massacre", milles Celine kasitles Prantsusmaa ja
Natsi-Saksamaa
liidu tugevusi, mille tulemusena oleks Prantsusmaa sojakahjude ja juutide voimu eest hoitud.
[4]
Teise maailmasoja ajal ei saanud Celine viletsa tervise tottu Prantsuse armeega liituda, kuid osales sojasundmustes meedikuna. Tema Natsi-Saksamaa lembus tekitas sojast rasitud prantslastes viha ning ta sai vaat et iga paev tapmisahvardusi. Kuigi ta ei olnud teadaolevalt kollaborant, lasi ta end meeleldi tsiteerida riigivaenulikes valjaannetes.
1944
. aasta juunis, kui
liitlasvaed
joudsid Prantsusmaale, pogenes Celine koos abikaasaga Saksamaale ja sealt Saksamaa okupeeritud
Taanisse
, kuhu ta jai
1951
. aastani.
Parast maailmasoda korjati Celine’i raamatud Prantsusmaal muugilettidelt, suudistati teda kollaboratsionismis ja arreteeriti ta mitu korda. Prantsusmaa moistis ta riigile kahjuliku tegevuse tottu 1951. aasta veebruaris aastaks vangi. Aprillis andis Prantsuse sojakohus talle amnestia kui endisele sojaveteranile ning juulis naasis ta Prantsusmaale.
[5]
Kodumaal solmis Celine lepingu kirjastusega
Gallimard
, et oma romaanid uuesti valja anda. Ta ostis Pariisi lahedal Meudonis villa, kus elas kogu ulejaanud elu. Ta esimene sojajargne romaan "Feerie pour une autre fois and Normance" voeti halvasti vastu.
1957
. aastal jargnenud romaan "D’un chateau l’autre", mis raakis pagulaselust
Sigmaringenis
, oli menukas.
1960
. aastal valja antud jarg "Nord" voeti veel soojemalt vastu.
Louis-Ferdinand Celine suri kodus Meudonis 1. juulil 1961
aneurusmi
tottu. Ta on maetud kohalikule Longs-Reages’i kalmistule.
- "Reis oo loppu" (
Voyage au bout de la nuit
, 1932). Tallinn:
Varrak
, 2010. Prantsuse keelest tolkinud (ja jarelsona kirjutanud)
Heli Allik
.
- "Vestlused professor Y-iga" (
Entretiens avec le professeur Y
, 1955). Loomingu Raamatukogu nr 31?32. Kultuurileht, 2013. Prantsuse keelest tolkinud (ja jarelsona kirjutanud) Heli Allik.
- "Surm jarelmaksuga" (
Mort a credit
, 1936). Tallinn: Varrak, 2019. Prantsuse keelest tolkinud Heli Allik.
- William K. Buckley (1989).
Critical Essays on Louis-Ferdinand Celine
. Boston: G. K. Hall.
ISBN 0816188416
.
(inglise keeles)
- Henri Godard (2020).
Celine et Cie
. Paris: Gallimard.
ISBN 9782072873355
.
(prantsuse keeles)
- Nicholas Hewitt (1987).
The Golden Age of Louis-Ferdinand Celine
. Berg Publishers.
ISBN 0854965246
.
(inglise keeles)
- Milton Hindus (1997).
Celine: The Crippled Giant
. Routledge.
ISBN 1560009527
.
(inglise keeles)
- Bettina Knapp (1974).
Celine: Man of Hate
. University of Alabama Press.
ISBN 0817376062
.
(inglise keeles)
- Patrick McCarthy (1976).
Celine
. New York: The Viking Press.
(inglise keeles)
- David O’Connell (1976).
Louis-Ferdinand Celine
. Twayne Publishers.
ISBN 9780805762563
.
(inglise keeles)
- Erica Ostrovsky (1967).
Celine and his Vision
. New York: New York University Press.
(inglise keeles)
- Merlin Thomas (1980
). Louis-Ferdinand Celine
. New York: New Directions.
ISBN 0811207544
.
(inglise keeles)