Loovkirjutamist
(
inglise keeles
creative writing
) vastandatakse laiemas tahenduses
teadustekstide
kirjutamisele, kitsamalt moistetakse loovkirjutamise all eri liiki
poeetiliste tekstide
loomist. Loovkirjutamise moistet defineeritaksegi seetottu tavaliselt olenevalt
kontekstist
.
[1]
Loovkirjutamise kontseptsioon sai alguse 1970. aastatel USA-s
psuhhoteraapia
valdkonnas, kust ideed kandusid kiirelt ka teistele aladele. Tanapaeval kasutatakse loovkirjutamise moistet nii
meditsiinis
,
psuhhoteraapias
kui ka
hariduses
.
[1]
Didaktikud ja keeleteadlased on vaielnud loovkirjutamise efektiivsuse ule
keeleoppes
. Uhel pool on analuutilis-interpreteeriva oppetoo pooldajad, teisel pool aga jarjekindlad loovate meetodite esindajad.
[2]
Tanapaeval on koolitunnis uldjuhul molemad oppimisviisid esindatud ning neid kombineeritakse omavahel.
Gabriele Pommerin
tostab esile neli loovkirjutamise aspekti.
- Loovkirjutamine on vajalik vastukaal uksnes normidele orienteeritud
kirjutamisoppele
.
- Loovkirjutamine voimaldab
voorkeeleoppijal
juba algajana kirjutada vaikseid terviklikke ja valjendusrikkaid tekste, kasutades nendes vaikest hulka
semantilisi
ning
suntaktilisi
vahendeid.
- Loovkirjutamist iseloomustab pingevaba atmosfaar, mis loob soodsad tingimused keeleliste voimaluste manguliseks proovimiseks.
- Loovkirjutamise tulem ei ole enam eelnenud suure vaeva kardetud lopptulemus, vaid
tekst
, mis motiveerib
lugema
,
arutlema
ja uusi tekste
kirjutama
.
[3]
Loovkirjutamise protsessis on esmatahtsad looja ise ja
loomeprotsess
. Oppijalt eemaldatakse kohustus olla veatu ja loogiline. Oppija eesmark on kirjutamise kaudu iseendale lahemale jouda, moista oma tugevusi ja norkusi, naha end toimimas erinevates rollides, oppida valikuid tegema. Samuti on eesmark sisestada oppijatesse usku, et koik nad on loovad ning head kirjutajad.
[1]
- ↑
1,0
1,1
1,2
Pille Leola (2012).
Loovkirjutamine mina-pildi kujundamise abivahendina. [Magistritoo]
. Tartu: Tartu Ulikooli Eesti ja uldkeeleteaduse instituut.
- ↑
Merle Jung (2006).
Keelemangulised tekstid kirjaliku tekstiloome impulssidena saksa keele opetamisel voorkeelena. [Analuutiline ulevaade]
. Tallinn: Tallinna Ulikool humanitaarteaduste dissertatsioonid.
- ↑
Gabriele Pommerin (1995).
Kreatives Schreiben im Bereich Deutsch als Fremdsprache. ? H. Popp (koost). Deutsch als Fremdsprache. An den Quellen eines Faches. Festschrift fur Gerhard Helbig zum 65. Geburtstag
. Munchen: iudicium. Lk 665?683.
