Litograafia

See artikkel raagib graafikatehnikast. Mikrokiipide lulitusskeemide koostamise kohta vaata Litograafia (tehnoloogia) .

Litograafia ehk kivitrukk ( kreeka keeles lithos 'kivi' + graph? 'kirjutan') on lametrukitehnika , mis pohineb rasva ja vee vastastikuse toukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trukkimiseks kiviplaati .

Trukkimiseks voetakse 8?12 cm paksune lihvitud lubjakiviplaat ehk litokivi ja millele kantakse litokriidi, -tu?i voi -pliiatsi abil kujutis, motiiv tagurpidi. Seejarel soovitatakse kiviplaadi pinda norga lammastikhappe lahusega , mille toimel varvis sisalduv rasv uhineb keemiliselt kiviga. Joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna aga vastuvotlikuks vee toimele. Plaat kaetakse joonisele kaitsekihi saamiseks kummiaraabikuga . Tommist tehes kantakse trukivarv niisutatud kivile ? varv jaab pusima joonistusele , kuna joonistuseta pinnad ei vota vee tottu varvi vastu. Trukitakse korgtrukipaberile spetsiaalse litopressiga (vanasti koos meistriga kasitsi, nuud juba elektrimootori abil).

Varasemate graafikatehnikatega vorreldes oli litograafia eeliseks lihtsam ja kiirem tulemuse saavutamine, lisaks piiramatu tommiste arv.

Litograafiaga kaudselt sarnanevaid meetodeid on tanapaeval kasutusele voetud ka mikrokiipide tootmisel. Naiteks nanoelektroonika valdkonnas rakendatakse nanolitograafiat .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

18. sajandi lopus leiutas Alois Senefelder ( 1771 ? 1834 ) kiviplaadilt tommiste trukkimise menetluse ? kivitruki ehk litograafia. Litograafia tekkis arvatavasti 1796 . aastal. Alois Senefelder ei olnud tegelikult graafik , vaid naitleja , muusik ja luuletaja , aga ta otsis lihtsamat vahendit reprodutseerimiseks (valdavalt noodikirjade paljundamiseks), kui olid olnud senised. 1796 . aastal trukkis Senefelder esimesed noodivihikud , seejarel koolilaulikud .

1799 . aastal avas Senefelder Munchenis oma trukikoja .

Baieri oukonnaraamatukogu direktor C. v. Aretin ( 1773 ? 1824 ) otsustas 1807 . aastal toetada litograafiatookoja rajamist. Ta palkas joonistajad (naiteks Johann Nepomuk Strixneri ja Ferdinand Piloty ) ja peatselt uhines ka Alois Senefelder. Muncheni kunstikogud sisaldasid rohkesti kuulsate meistrite teoseid , mida laiemale publikule voimaldas nuud tutvustada uudne litograafiatehnika. Litograafia kui graafikaliigi ja konesoleva litograafiatookoja kuulsus kasvas kiiresti.

1810 . aastal alustati Baieri kuninglikes kunstikogudes leiduvate 15. ? 18. sajandi meistrite joonistuste populariseerimist ulatusliku sarja "Litograafiad" kaudu, mis ilmus kuueleheliste vihikutena kuni 1816 . aastani, kokku 72 vihikut. 1817 . aastal hakkas ilmuma teine kunstiteoseid reprodutseeriv sari "Baieri maalisaal" ("Bayerischer Gemalde-Saal"), millest 1821 . aastani oli valja tulnud 108 lehte.

Kunstiteoste reprodutseerimise korval hakati kiviplaati kasutama ka maastiku - ja arhitektuurivaadete vahetuks edasiandmiseks.

1818 . aastal andis Alois Senefelder valja litograafiaopiku "Vollstandiges Lehrbuch der Steindruckerey", mis osutus vaga oluliseks litograafiatehnika kuulsuse kasvu edendajaks. See litograafiaopik sisaldas ka naidislehti koigist kiviplaadilt trukkimise votetest.

Uue tehnika levik oli kiire ja seda kasutati 19. sajandil suuretiraa?iliste valjaannete trukkimisel.

Tanapaeval kasutatakse litograafiat pohiliselt kunstis , trukitoostusliku litograafia asemel on kasutusel ofsettrukk .

Litograafia ajalugu Eestis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Eesti esimese litotookoja asutas kunstnik Carl Sigismund Walther 1818 . aastal Tallinnas . 1832 . aastal rajas Georg Friedrich Schlater Tartusse litograafiameetodil tootava trukikoja. Sama sajandi teisel poolel voeti litograafia kasutusele ka mitmes varem asutatud trukikojas ning sajandi lopul loodi suur hulk uusi trukikodasid. ^[1]

Litograafia pusis trukikodades kasutusel kuni 1970. aastateni, mil selle vahetas valja ofsettrukk. 1970. aastatel harrastati Eestis ka fotolitot, kus kivile kanti valgustundlik kiht, millele projitseeriti foto. Teise maailmasoja eelsest ajast oli levinud ka moiste ?autolito“: see tahendas seda, et kivile kandis kujutise ja selle trukkis ka paberile autor ise, mitte meister. ^[2]

Kui varvilise litograafiaga vaeva ei tahetud naha, voidi teoseid koloreerida akvarelli voi pliiatsiga. Suurem osa 1920. ja 1930. aastate lasteraamatute illustratsioonidest on trukitud litograafiatehnikas.

Litograafia liike [ muuda | muuda lahteteksti ]

Autolitograafia puhul kantakse kujutis litokivile vahetult ja seda tehakse kas rasva sisaldava tu?iga (tu?imaneer) voi karestatud litokivile pliiatsi voi kriidiga (kriidimaneer).
Fotolitograafia puhul kantakse kujutis litokivile fotograafiliselt .
Kromolitograafia voimaldab mitmevarvilise kujutise trukkimist.