한국   대만   중국   일본 
Linz ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Linz

Allikas: Vikipeedia
Linz
[ ?l?nts ]
saksa Linz
baieri Linz
t?ehhi Linec
Lipp
Vapp
Lipp
Vapp
Pindala: 96,0 km² (2018) [1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 210 165 (1.01.2023) [2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 48° 18′ N , 14° 17′ E
Linna asukoht Ulem-Austria liidumaal
Linz (Austria)
Linz
Linna asukoht Austrias
Jalakaijate ala kesklinnas
Landstraße
Altstadt

Linz on Ulem-Austria liidumaa pealinn ja suuruselt kolmas linn Austrias . Doonau joe aares asuv linn on Austria pohjaosas, T?ehhi piirist 30 km louna pool. Seisuga 1. jaanuar 2024 on linnas 212 538 elanikku ja see on suuruselt seitsmes linn Doonau joe aares.

Statistilised ringkonnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

2014. aasta jaanuarist on linn jaotatud 16 statistiliseks ringkonnaks:

Nr. Ringkond Elanikke Pindala, ha
1. Innere Stadt 24 785 278,9
2. Urfahr 23 581 426,8
3. Postlingberg 4527 851,1
4. St. Magdalena 11 890 655,3
5. Dornach-Auhof 7283 682,6
6. Kaplanhof 9753 243,2
7. Franckviertel 7216 120,7
8. Bulgariplatz 14 993 260,3
9. Froschberg 11 654 452,8
10. Bindermichl-Keferfeld 19 875 412,0
11. Spallerhof 12 021 297,1
12. Neue Heimat 13 095 413,2
13. Kleinmunchen-Auwiesen 22 209 645,1
14. Industriegebiet-Hafen 138 1277,4
15. Ebelsberg 10 763 1291,2
16. Pichling 7812 1290,0

Enne 2014. aastat oli Linz jaotatud 9 ringkonnaks ja 36 statistiliseks kvartaliks. Need olid:

  1. Ebelsberg
  2. Innenstadt: Altstadtviertel, Rathausviertel, Kaplanhofviertel, Neustadtviertel, Volksgartenviertel, Romerberg-Margarethen
  3. Kleinmunchen: Kleinmunchen, Neue Welt, Scharlinz, Bergern, Neue Heimat, Wegscheid, Schorgenhub
  4. Lustenau: Makartviertel, Franckviertel, Hafenviertel
  5. Postlingberg: Postlingberg, Bachl-Grundberg
  6. St. Magdalena: St. Magdalena, Katzbach, Elmberg
  7. St. Peter
  8. Urfahr: Alt-Urfahr, Heilham, Hartmayrsiedlung, Harbachsiedlung, Karlhofsiedlung, Auberg
  9. Waldegg: Freinberg, Froschberg, Keferfeld, Bindermichl, Spallerhof, Wankmullerhofviertel, Andreas-Hofer-Platz-Viertel

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linna kujutis 1594. aastal
Linna keskosa
Vaade Postlingbergilt

Linz sai alguse Rooma kindlusest nimega Lentia , mis rajati esimesel sajandil. Nimi peegeldab selle asukohta Doonau kaanakul ( keldi tuvi lentos = "painduv"). See strateegiline asukoht joel tegi sellest esimese Rooma kindluse Noricumi piirkonnas, kaitstes olulist transporditeed.

Nimi "Linz" praegusel kujul dokumenteeriti esmakordselt 799. aastal.

Linzi mainiti kindluslinnana 1236. aastal ja sai linnaoigused 1324. aastal.

Johannes Kepler veetis mitu aastat oma elust linnas matemaatikat opetades. 15. mail 1618 avastas ta Kepleri seadused . Tema jargi on nime saanud kohalik avalik-oiguslik ulikool Johannes Kepleri Linzi Ulikool .

Oeconomische Encyclopadie (tuntud ka kui Krunitz ), mille sissekanne Linzi kohta on kirjutatud umbes 1800. aastal, kirjeldab linna kui hasti ehitatud ja kindlustatud ning selle majandust kasvavat, osaliselt selle asukoha tottu Doonau aares ja uhendusest suunduvate marsruutidega Ungarisse ja Viini. Kui kirjutati, elas linnas 16-17 tuhat elanikku. Peamised toostusharud olid pussirohu-, raua-, terase-, soola-, kuttepuidu- ja valdavalt villatoostus:

1672. aastal asutatud villamanufaktuur oli tollase Austria, oigemini Austria liidumaade suurim. See natsionaliseeriti 1754. aastal. 1770. aastal tehtud plaan muua see kaupmehele tuhistati. Kuigi see jatkas tootmist, oli selle kuldaeg moodas.

Kui Krunitzi kanne kirjutati, oli manufaktuuri aastakaive 1,5 miljonit kuldnat ja see teenis sada tuhat kasumit ning andis tood umbes 30 tuhandele inimesele.

Anton Bruckner tootas aastatel 1855?1868 kohaliku helilooja ja organistina Linzi vanas toomkirikus . Tema jargi on nimetatud Brucknerhaus .

Adolf Hitler sundis Braunau am Innis (Austria linn Saksamaa piiri aares) ja kolis lapsepolves Linzi. Linzis veetis oma nooruse ka kurikuulus holokaustiburokraat Adolf Eichmann . Kuni oma elu lopuni pidas Hitler Linzi oma kodulinnaks. Hitler asutas Bruckneri sumfooniaorkestri, mis alustas kontsertide esitamist 1943. aasta sugisel. Tema plaan uhes Linzi kellatornis Bruckneri neljanda sumfoonia teemat mangida ei saanud kunagi teoks.

Teise maailmasoja ajal oli Linz hiiglaslik toostuskompleks, mis toetas natside sojategevust. Hermann Goring juhendas Voesti kompleksi ehitamist, mis oli lopuks orjatooga ehitatud hiiglaslik ehitusplats. Mauthauseni koonduslaager rajati Linzist ida poole, kuid kolm Mauthauseni all-laagrit asusid Voesti kompleksis.

Lisaks lahingumoonalaole oli Linzis bensoolitehas, mida pommitati Teise maailmasoja naftakampaania ajal. Linna vastasseis natsliku minevikuga toi kaasa paljude tanavate umbernimetamise. 1945. aastal, vahetult parast natsidiktatuuri loppu, nimetati Linzis umber 39 tanavat, kuid aastatel 1946-1987 nimetati umber vaid kaks tanavat. Alates 1988. aastast on aga natsionaalsotsialismi ohvrite voi vastupanuvoitlejate jargi nimetatud 17 uut liiklusala.

Majandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Konteineriterminal sadamas

Linz on uks Austria peamisi majanduskeskusi. Voestalpine on suur tehnoloogia- ja kapitalikaupade kontsern, mis asutati Teise maailmasoja ajal kui " Reichswerke Hermann Goring ". Nuud on see tuntud Linz-Donawitzi terasetootmise tehnika poolest. Endine "Chemie Linz" keemiakontsern on jagatud mitmeks ettevotteks.

Meeting Industry Report Austria (mira) loetleb Linzi tahtsuselt kolmandaks kongresside sihtkohaks Austrias, mille osakaal Austrias toimuvate kongresside, konverentside ja seminaride koguarvust on 7,4 %. Linzis on rohkem kui 60 kongressi- ja uritustekohta. Blue Meeting kontseptsiooniga on kohalik turismiliit valja tootanud konverentsiformaadi, mis keskendub osalejate individuaalsetele vajadustele ja kohandub roheliste koosolekute ideega, toetades seelabi jaatmetekke minimeerimist, energiatohusust , kliimaneutraalset reisimist ja piirkondlikku lisandvaartust.

Doonau-sadam [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lisaks sellele, kuna uks neljast Austria Doonau-sadamast (Donauhafen) asub Linzis, on see logistika- ja kaubandusettevotete jaoks atraktiivne asukoht. Tootmisettevotteid voib leida piki veepiiri. Linzi majanduslik tahtsus sai alguse sajandite jooksul kaubandusest. Linzis asuvad suured toostusettevotted ka tanapaeval. Olulised naited on Voestalpine AG.

Ostlemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Landstraße, Taubenmarkt

Linzis on 13 kaubanduskeskust, millest kolm asuvad kesklinnas. Kaubanduskeskuste hulka kuuluvad: Arkade, Atrium City Center, kaubanduskeskus Auwiesen, kaubanduskeskus Biesenfeld, kaubanduskeskus Industriezeile, kaubanduskeskus Kleinmunchen, kaubanduskeskus Muldenstraße, EuroCenter Oed, kaubanduskeskus Wegscheid, Infra Center, Lentia City, Passage ja PRO-Kaufland.

Infrapooli 2010. aasta oktoobris labi viidud uuringu kohaselt on Linzer Landstraße koige aktiivsem ostutanav valjaspool Viini. Iganadalane sagedus jaab vahemikku 240 500 (esmaspaev-laupaev, 8.00 kuni 19.00) kuni 228 400 (8.00 kuni 18.00) moodakaijat, mis on suuruselt teine vaartus ? alles 2005. aastal tuvastati rohkem moodakaijaid.

Turud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linzis on 11 taluturgu, uks iganadalane kirbuturg ja kaks jouluturgu. Uks neist turgudest, "Urfahraner Markt", toimub igal aastal kevadel ja sugisel. Lisaks toimuvad igal aastal joulu- ja uusaastaturud. Turuhalduse eesmark on pakkuda elanikkonnale laia valikut tooteid, samuti turgude saastlikult, sobivalt ja kliendile orienteeritud toimimist. Lisaks tostab iga-aastane turg nimega "Linzer Marktfruhling" esile taiendavaid aktsente ja meelitab uusi kliente atraktiivsete pakkumistega.

Transport [ muuda | muuda lahteteksti ]

Keskne Nibelungenbrucke
Postlingbergbahn , osa Linzi trammidest

Linzi lennujaam asub Horschingi vallas u. 14 km kesklinnast edelas. Lennujaama paaseb holpsasti liidumaanteede B139 ja B1 kaudu. Bussiliin 601 uhendab lennujaama Linzi kesklinnaga 20 minutiga. Saadaval on ka tasuta transporditeenus Horschingi raudteejaamast. Otselennud holmavad Frankfurti , Dusseldorfi ja Viini ning suve- ja talvekuudel lisanduvad hooajalised marsruudid, nagu naiteks Mallorca , Eivissa , Tenerife , mitmed Kreeka saared ( Kos , Rhodos , Kreeta voi Korfu ) voi Hurghada . Ryanair lendab ka Londoni Stanstedi lennujaama .

Linnal on ka keskraudteejaam (saksa: Hauptbahnhof ), mis asub Austria raudtee peateljel ehk Westbahnil , mis uhendab Viini Laane-Austria, Saksamaa ja ?veitsiga. Austria liiklusklubi on tunnustanud Linzi keskraudteejaama kaheksal korral (aastatel 2005-2011 ja 2014. aastal) kui Austria kauneimat raudteejaama.

Kohalik uhistransport holmab linna trammivorku, linna trollibussivorku ja linna linnaliinibussivorku, mida koiki haldab Linz AG osakond Linz Linien. Linna trammivork holmab Postlingbergbahni , jarsu kaldega trammiteed, mis ronib linna loodeservas vaikesele maele.

Elanikkond [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linnapiirkond holmab 13 muu omavalitsuse osi kokku 271 000 elanikuga. Linz on ka osa Ulem-Austria Linz-Wels-Steyri suurlinnapiirkonnast , kus elab umbes kolmandik liidumaa elanikkonnast (460 000 inimest) ja mis on Austria suuruselt teine linnapiirkond.

Suurimad valismaalaste ruhmad
Kodakondsus Rahvaarv (1. jaanuaril 2022)
  Rumeenia 6049
  Bosnia ja Hertsegoviina 5505
  Turgi 4072
  Saksamaa 3725
  Horvaatia 3634
  Afganistan 2746
  Suuria 2650
  Kosovo 2608
  Ungari 2581
  Serbia 2376
  Pohja-Makedoonia 1501
  Venemaa 1370

Kliima [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linzis on mereline kliima ( Koppeni kliimaklassifikatsioon : Cfb ), soojade suvede ja usna kulmade talvedega.

Turism [ muuda | muuda lahteteksti ]

2018. aastal olid teistest riikidest koige sagedasemad kulalised sakslased, jargnesid turistid Hiinast (sh Hongkongist ja Aomenist), mis paneb itaallased varasemate aastatega vorreldes 3. kohale ? paremusjarjestus on peaaegu vordne oobimiste edetabeliga, mis on loetletud jargnevalt. Moned restoranid ja kohvikud on puhapaeviti suletud.

Oobimine
Koht Riik Oobimiste arv
1.   Saksamaa 170 518
2.   Itaalia 24 534
3.   Hiina 23 256
4.   ?veits ,
  Liechtenstein 		17 063
5.   Ameerika Uhendriigid 13 800
6.   Suurbritannia 12 414
7.   Holland 11 409
8.   Prantsusmaa 10 984
9.   T?ehhi 10 749
10.   Ungari 9240

Huvipakkuvad sihtkohad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uus toomkirik
Lahivote uuest neogooti stiilis toomkirikust
Osa peavaljakust kolmainusambaga
Stseen vanast kvartalist

Peatanav "Landstraße" viib "Blumauerplatzilt" peavaljaku lahedal asuvasse "Taubenmarkti" (tuviturg). Peavaljak (ehitatud 1230. aastal), pindalaga 13 200 m², on uks suuremaid umberehitatud valjakuid Euroopas. Peavaljaku keskele ehitati korge "Pestsaule" (" Katkusammas ", tuntud ka kui "Dreifaltigkeitssaule" ( Dreifaltigkeit tahendab Puha Kolmainsust )) katkuepideemiates hukkunud inimeste malestuseks. Selle kujundas Antonio Beduzzi 1713. aastal ja see valmis 1723. aastal.

Peavaljaku umber on palju ajalooliselt olulisi ja arhitektuuriliselt huvitavaid maju, nagu vana raekoda, Feichtingeri maja oma kellamanguga, mis muudab meloodiat olenevalt aastaajast, Kirchmayri maja, Schmidtbergeri maja voi sillapeahooned, kus asub osa Linzi kunstiulikoolist.

Peavaljakust laane pool asub vana kvartal paljude teiste ajalooliste hoonetega, nagu renessanssmajad voi vanemad barokse naoga majad.

Lossi lahedal, mis on kunagine keiser Friedrich III residents, asub Austria vanim kirik: Puha Martini kirik. See ehitati Karolingide ajal.

  • Neitsi Maarja toomkirik (Maria-Empfangnis-Dom), roomakatoliku, uusgooti stiilis. Kogukorgusega 134,8 m on toomkirik Austria korgeim kirik. Ehitatud aastatel 1862 ja 1924, on see taielikult ehitatud liivakivist koos lopetamata esiosa detailidega.
  • Mozarthaus on maja, mis parineb 16. sajandi lopust, kus kuulus Austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart komponeeris 1783. aasta novembris oma kolmepaevase sealviibimise ajal "Linzi" sumfoonia ja "Linzi" sonaadi . Tana saab kulastada maja valis- ja sisehoovi, aga mitte sisemust.
  • Postlingberg-Kirche on palverannukirik Postlingbergi mael. Basiilika on linna maamark ja ehitati aastatel 1738-1774 ning asub 537 meetri korgusel merepinnast.
  • Postlingbergbahn on maailma jarseim magiraudtee, mis ehitati 1898. aastal ja tootab ilma hammasratasteta (funktsionaalne haardumine ratta ja roopa vahel: kalle 10,5%).
  • Linzer Grottenbahn on grotiraudtee, mis asub Postlingi mael.
  • Brucknerhaus : Donaulandes asuv kontserdi- ja kongressimaja avati esmakordselt 1973. aastal ja on Brucknerfesti toimumiskohaks alates 1974. aastast. See on oma nime saanud helilooja Anton Bruckneri jargi, kes sundis Linzi kulje all asuvas vaikelinnas Ansfeldenis . Tanapaevane kontserdisaal volgneb oma ainulaadse akustika tanu puitpaneelidele. Bruckneri maja suur saal, mida nimetatakse ka Brucknersaaliks, on arhitektuurijuveel, kus asub enam kui 4200 torust ja 51 registrist koosnev orel. Avar lava oli eelkoige moeldud 220 esinejale. 2017. aastal oli moto "Bruckner elementar" all peetud Bruckneri festivali fookuses Anton Bruckneri elu ja looming. Festivali fookuses olid Bruckneri teosed, mida esitasid rahvuslikud ja rahvusvahelised artistid.
  • Linzi staadion on koduks LASK -ile (Linzer Athletik Sport Klub), mis on vaidetavalt Austria vanuselt kolmas jalgpalliklubi.
  • Landestheater Linz .
  • Kremsmunsterer Haus : see asub Linzi siselinnas asuvas Alter Marktis, kus, nagu legendid raagivad, oli surnud keiser Friedrich III.
  • Landhaus : maamaja ehitati 16. sajandil ja see on kuberneri, Ulem-Austria parlamendi ja Ulem-Austria valitsuse peakorter. Johannes Kepler opetas siin enam kui 14 aastat.

Arhitektuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Endine Kremsmunsteri kloostri linnamaja
Ajalooline aarelinna villa Freinbergis
Vana raekoda

Nagu paljudele Kesk-Euroopa linnadele omane, iseloomustavad Linzi linnapilti vaikesed ja mitmed sakraalehitised. Maria Empfangnis Dom ehk uus toomkirik on suurim kirik Austrias, mitte korguse poolest (see on umbes 2 m luhem kui Puha Stefanuse toomkirik ( Stephansdom ) Viinis), vaid mahutavuse poolest.

Ajaloolist keskust iseloomustab keskaegne arhitektuuristiil, samas kui ajaloolise keskusega piirnevates linnaosades on arhitektuur uusklassikalise , uusbaroki ja uusrenessansi stiilis. Ajaloolisest keskusest veelgi kaugemal asuvad elupiirkonnad, nagu Franckviertel , Froschberg , Bindermichl ja Kleinmunchen Doonaust louna pool ning Alt-Urfahr Doonaust pohja pool. Nendes piirkondades voib leida elamuid, mida nimetatakse siiani " Hitlerbauten " voi "Hitleri hooned", sest need on ehitatud sodadevahelisel perioodil ja natside diktatuuri ajal. Gugli- nimelisest elamurajoonist sai 1900. aasta paiku joukate seas populaarne elurajoon, mistottu on seal arvukalt villasid tanaseni.

Uuemate hoonete hulgas on Linz Hauptbahnhof , mille kujundas Wilhelm Holzbauer ja millele lisati terminali torni pilvelohkuja osana segakasutusega kompleksist. Verkehrsclub Osterreich valis selle aastatel 2005-2011 seitse korda jarjest Austria kauneimaks raudteejaamaks. Umbes 63 m korgune Wissensturm ("Teadmiste torn") on avalik raamatukogu ja Volkshochschule , taiskasvanute koolituskeskus. Selle kujundasid Franz Kneidinger ja Heinz Stogmuller ning see avati 2007. aastal. 2003. aastal avatud Lentose kunstimuuseumi projekteerisid Zurichis tegutsevad arhitektid Weber & Hofer ning 2013. aastal avatud Musiktheater (muusikateater), kujundas Terry Pawson.

Kultuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linn on nuud koduks elavale muusika- ja kunstimaastikule, mida linn ja Ulem-Austria liidumaa hasti rahastavad. Lentose kunstimuuseumi ja "Brucknerhausi" vahel asub "Donaulande", mida nimetatakse ka "Kulturmeile" ("kultuurimiil"). Tegemist on joeaarse pargiga, mida kasutavad peamiselt noored suviti loogastumiseks ja kohtumisteks. Seda kasutavad ka Ars Electronica festival septembri alguses ja "Stream Festival", mis toimub igal aastal. Juunis, juulis ja augustis on pargis "Musikpavillon", kus neljapaeviti, reedeti, laupaeviti ja puhapaeviti esinevad tasuta erineva stiiliga muusikakollektiivid.

Linzis on ka teisi kultuuriasutusi, nagu Posthof , mis asub sadama lahedal, ja Stadtwerkstatt , mis asub Doonau joe aares. Pflasterspektakel , rahvusvaheline tanavakunsti festival, toimub igal aastal juulis Landstraße ja peavaljaku umbruskonnas. Linz oli 2009. aastal koos Leedu pealinna Vilniusega Euroopa kultuuripealinn .

Eesmark on hoida ja esindada kultuurilist mitmekesisust.

Ars Electronica keskust voib pidada meediakunsti keskuseks ja see meelitab igal aastal oma festivali ajal Linzi rahvuslikke ja rahvusvahelisi kulalisi.

Viimane Linzi poolt Meediakunsti linna projekti raames valja tootatud projekt on Valie Export Center , mis asub Tabakfabrikis (tubakavabrik) ja viiakse labi koostoos Linzi Kunsti- ja Disainiulikooliga. See toimib rahvusvahelise meedia- ja esituskunsti uurimiskeskusena. Peale selle holmab see Linzist parit tuntuima meediakunstniku Valie Exporti parandit ja arhiive, kes on saanud arvukalt riiklikke ja rahvusvahelisi auhindu. Linzis on koos Ars Electronica arhiividega kaks rahvusvaheliselt tuntud meediakunsti arhiivi.

Alates 2009. aastast on Open Commons Linzi algatus teinud kattesaadavaks suure hulga tasuta andmeid: geoandmeid ja statistilist teavet, mis on seotud linnaelu, kohaliku omavalitsuse, puhkuse ja turismiga. Seotud joupingutus on Hotspoti algatus, mis on installinud 202 leviala, mis pakuvad tasuta WLAN-i, ning avalik server, linnapilv, mis on saadaval koigile Linzis registreeritud kodanikele. Linz on seega avaandmetele universaalse juurdepaasu osas Euroopas esirinnas.

Linzis on 43 galeriid ja naituseruumi, 13 kultuurikeskust, uks klubikeskus ja neli oppeasutust.

Muuseumid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lentose kunstimuuseum
  • Lentose kunstimuuseum (ehitatud 2003. aastal) on moodsa kunsti galerii, mis esitleb 20. ja 21. sajandi kunsti. See asub Doonau joe lounakaldal. Hoone on plastkorpuse tottu oosel seestpoolt valgustatav sinise, roosa, punase ja violetse varviga.
  • Ars Electronica Center (AEC) (nimetatakse ka tulevikumuuseumiks ) on muuseum ja uurimisasutus Doonau pohjakaldal (Urfahri ringkonnas), Hauptplatzist (peavaljakust) ule joe. AEC on markimisvaarne uue meedia kunstide maailmakeskus, mis meelitab igal aastal Ars Electronica festivalile suure hulga tehnoloogilise suunitlusega kunstnikke. AEC muuseum on koduks Deep Space 8K-le, mis pakub ainulaadset virtuaalset maailma seina- ja porandaprojektsioonidega (igauks 16 x 9 m), laserjalgimise ja 3-D animatsioonidega.
Ars Electronica Center
  • Nordico linnamuuseumis on nii kunstikogu kui ka ajalooline ja arheoloogiline kollektsioon, mis koik on seotud Linzi linnaga. 2013. aastal kulastas muuseumi umbes 16 000 inimest.
  • Ulem-Austria regionaalmuuseumil ( Oberosterreichisches Landesmuseum ) on kolm peamist asukohta, mis keskenduvad piirkonna ajaloo erinevatele aspektidele: Landesgalerie (piirkondlik galerii) eksponeerib moodsat ja kaasaegset kunsti, Schlossmuseum sisaldab arheoloogilisi leide, mis koik kajastavad Ulem-Austria kultuurilugu, samas kui Biologiezentrum Linz-Dornachi (bioloogiakeskus) eesmark on jalgida piirkonna looduslugu umbes 16 miljonist esemest koosneva naitusega (mis teeb sellest Austria suuruselt teise loodusloomuuseumi).
Piirkondlik galerii
  • Ulem-Austria kunstiuhingu ( Oberosterreichischer Kunstverein ) peakorteris Ursulinenhofis Linzis toimuvad regulaarselt kaasaegse kunsti naitused.
  • Ulem-Austria kirjandusmuuseum ( Oberosterrreischisches Literaturmuseum ), Adalbert Stifteri kirjanduse ja keeleteaduse instituut ning Ulem-Austria kirjandusmaja ( Oberosterreichisches Literaturhaus ) asuvad koik StifterHausis , kus Austria kirjanik, maalikunstnik ja haridusteadlane Adalbert Stifter elas 1848. aastast kuni oma surmani 1868. aastal.
  • Ulem-Austria arhitektuurifoorum ( Architekturforum Oberosterreich ) arhitektuurimajas ( Haus der Architektur ) meelitab igal aastal ligi 6000 kulastajat. Foorum korraldab loenguid, naitusi, konverentse ja konkursse.

Muusika [ muuda | muuda lahteteksti ]

Brucknerhaus
Musiktheater Linz

Linzi kuulus kontsertisaal Brucknerhaus on oma nime saanud Anton Bruckneri jargi. See asub "Lentosest" vaid u. 200 m kaugusel. See on koduks "Bruckner Orchestrale" ja seda kasutatakse sageli kontsertide, ballide ja muude urituste jaoks. See on ka "Linz Festi" toimumiskoht, mis toimub igal aastal mais, samuti uks Ars Electronica festivali toimumiskohti septembri alguses. Juunis, juulis ja augustis on pargis "Musikpavillon", kus neljapaeviti, reedeti, laupaeviti ja puhapaeviti esinevad tasuta erineva stiiliga muusikakollektiivid.

Musiktheater (muusikateater) avati 2013. aasta aprillis ja seda peetakse uheks moodsaimaks ooperimajaks Euroopas. See pakub viit erineva suurusega lava; suur saal ("Großer Saal") 1200 istekohaga, BlackBox kuni 270 istekohaga, BlackBoxLounge kuni 150 istekohaga, orkestrisaal ("Orchestersaal") kuni 200 kohaga ja veel uks lava fuajees ("FoyerBuhne"). Musiktheateri etendused holmavad oopereid ning tavaliselt Austria operette , ballette ja muusikale .

Linzi Landestheateri (regionaalteater) ansambel esitas nii muusikalisi lavastusi kui ka teatrilavastusi Linzi siselinna "Promenadel" (seda kohta nimetatakse siiani lihtsalt "Landestheateriks"). Alates uue Musiktheateri avamisest toimuvad "Promenadel" ainult teatrietendused, Musiktheateris aga muusikalavastused. Landestheater Linz on eriti tuntud oma noortele vaatajatele moeldud teatriga nimega u\hof:.

Posthof on uks Linzi suurimaid uritustekeskusi, kus on kolm ruumi, mis pakuvad suures saalis vastavalt kuni 630 istekohta voi seisuruumi umbes 1200 inimesele. Programm keskendub kaasaegsele kunstile ning holmab kontserte, teatrit, kabareed, tantsu ja kirjandust. Linzi kunstnikke kutsutakse regulaarselt kohalikku kultuurimaastikku taiustama; naiteks Linzi bandid saavad voimaluse mangida soojendusbandina korvuti riiklikult ja rahvusvaheliselt tuntud artistidega. Aastas toimub Posthofis kokku u. 250 uritust, mille kulastajate arv on u. 80 000.

Stadtwerkstatt on iseseisev kultuuriuhendus ja asutati 1979. aastal. Selle peakorter asub Urfahri ringkonnas Doonau pohjakaldal Ars Electronica Centre lahedal ning on muusikaurituste ning muude kunsti- ja kultuuriurituste toimumiskohaks. Samal aadressil asub ka Stadtwerkstatti oma kohvik/baar Cafe Strom .

Kino [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kino- ja filmiajalugu algab Linzis 1896. aasta septembris, mil varieteeprogrammi raames naidati Ulem-Austrias esimest korda filmiprogrammi "Roithneri vodevill". Jargmine filmilinastus toimus 20. martsil 1897, kui "Kuldlaeva hotellis" kais kulas Johann Blaseri randkino.

Esimesed tavaprogrammiga kinod avati 1908. aasta lopul. Sel ajal avas Karl Lifka selles majas oma "Lifka's Grand Theatre electrique", kus oli toimunud esimene filmilinastus. Seejarel avati moni kuu hiljem Linzi teine kino.

Kui randkinode omanik Johann Blaser asus Linzi elama, ostis ta "Kuldlaeva hotelli" ja rajas sinna kino "Bio-Kinematograph". Kolmanda pusikino nimega "Kino Kolloseum" asutas 1910. aastal vodevillioperaator Karl Roithner. Selle esimene asukoht oli endine festivalisaal Hessenplatzil.

Linzi rahvusvaheline luhifilmide festival on Ulem-Austria esimene filmifestival, mis keskendub rahvusvahelistele luhifilmidele. See kaivitati 2018. aasta oktoobris Linzis Moviementos, naidates nelja paeva jooksul 114 filmi. Idee ulatub tagasi festivali direktori Parisa Ghasemi juurde.

Kulinaarsed erisused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linzis on nii traditsioonilisi restorane ja vanu veinikortse kui ka moodsat ja eksootilist kooki. Linzi kulinaarsetes pakkumistes on tunda 140 rahvuse moju. Rohkem kui 40 restoranist, kohvikust ja muu hulgas baarist koosnevat koalitsiooni nimetatakse "kuumpunktideks". Lisaks on Linzis mitu a la carte restorani ja Gault Millau gurmeerestorani.

Linzi tuupiliste roogade hulka kuuluvad mitte ainult kuulus Linzi tort , vaid ka knodel ja struudel paljudes erinevates variatsioonides. Veel on eriline erdapfelkase , kartulipudrust ja koorest valmistatud maare. Moned tuntud Linzi kokad on Lukas Erich, kes teeb suua Verdis , ja Georg Essig Der neue Vogelkafigist .

Regulaarsed uritused [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Ars Electronica festival on meediakunsti festival, mis toimub Linzis igal aastal alates 1986. aastast ning sisaldab naitusi, kontserte, etendusi, sumpoosione ja sekkumisi muutuvatel teemadel, mis leiavad aset avalikes kohtades, nagu kirikud ja toostushallid. Uritused keskenduvad kunstile, tehnoloogiale ja uhiskonnale ning nendevahelisele seosele. 2015. aastal kulastas Ars Electronica festivali umbes 92 000 kulastajat. 2016. aasta teemaks oli "RADIKAALSED AATOMID ja meie aja alkeemikud". 2017. aastal toimus festival teema all "Tehisintellekt ? Alter Ego". Festival toimub erinevates avalikes ruumides ning seda peetakse vastasseisuks avaliku sfaariga ja avalikus sfaaris.
  • Musta huumori festival toimub iga kahe aasta tagant maikuus Linzi Posthofis , kus osalevad kulalised ule Euroopa.
  • Mullipaevad toimuvad igal aastal juunis alates 2011. aastast ja neid korraldab kohalik loominguline kollektiiv LI.K.I.DO. Urituse ajal toimuvad Linzi sadamas mitmed ekstreemspordietendused, nagu lennuetendused ja wake boarding voistlus, Red Bull WAKE OF STEEL. Lisaks on seal mitmeid kunstinaitusi ja elava muusika etendusi ning kulastajad saavad sadamat uurida paadireisidel, aerupaatidel voi sustadel. 2013. aastal kogunes mullipaevadele 12 000 kulastajat.
  • Christkindlmarkte : jouluturud Hauptplatzil ja Volksgartenis.
  • Crossing Europe Film Festival : Alates 2004. aastast toimub see festival igal aastal Linzis. Esimesel aastal kulastas Crossing Europe Film Festivali 9000 kulastajat, kumnendal korral 2014. aastal ule 20 000 inimese; naidati 184 mangu-, dokumentaal- ja luhifilmi 37 riigist. Filmilinastusi saadavad naitused, koned ja elava muusika ettekanded ("Nightline"). Praegu on Crossing Europe Film Festivalil voita kaheksa erinevat auhinda sellistes kategooriates nagu "CROSSING EUROPE Audience Award", "FEDEORA AWARD for European Documentaries" ja "CROSSING EUROPE AWARD Local Artist".
  • Donau in Flammen (Doonu leekides) on iga-aastane muusikailutulestik juunist augustini Ulem-Austrias Doonau kaldal koos laiaulatusliku toetusprogrammiga.
  • Festival der Regionen (piirkondade festival) keskendub kohalikule kaasaegsele kunstile ja kultuurile ning toimub igal teisel aastal erinevates kohtades ule Ulem-Austria. See toimus esimest korda 1993. aastal ja on puhendatud erinevatele teemadele nagu "teine", "marginaalsed tsoonid" voi "normaalsus".
  • Hohenrausch on iga-aastane kunstiprojekt, mis tootati valja 2009. aastal. Institutsioonidevahelise kultuuriprojekti DonauArt osana kannab Hohenrausch 2018 motot "Teine kallas". Vee elemendiga tegelevad rahvusvahelised kunstnikud, kusjuures kalda maaratlus on kunstilise uurimise keskmes. Erinevad ruumid ja kohad rohutavad selle projekti esitlust.
  • Rahvusvaheline Brucknerfest : parast kontserdisaali "Brucknerhaus" avamist Linzis kolm aastat varem toimus rahvusvaheline Brucknerfest esimest korda 1977. aastal. Kui esimesed kaks uritust olid puhendatud ainult klassikalisele muusikale uldiselt ja Anton Bruckneri paladele konkreetselt, siis see muutus 1979. aastal, kui toimusid rahvusvaheline Brucknerfest, Ars Electronica festival ja "Klangwolke" (helipilv), mis nuud tahistab Brucknerfesti algust, uhendati, et luua festival, mis vaarib konkureerimist Viini ja Salzburgi festivalidega. Iga aasta septembris/oktoobris kolme nadala jooksul toimuv lopetab Austria festivalihooaja.
  • Kinderfilmfestival (lastefilmide festival) : rahvusvahelist lastefilmide festivali korraldab Kinderfreunde Oberosterreich . Filme naidatakse originaalversioonis, samal ajal kui naitleja neid sunkroonib. 29. korda toimuv festival toimub vaidetavalt 2017. aasta novembris.
  • Kinderkulturwoche (laste kultuurinadal) : alates 2013. aastast toimub regulaarselt laste kultuurinadal, mille raames toimuvad naidendid, opitoad, tutvustuskursused lastele ja teismelistele.
  • Klangwolke (helipilv) : loodud uhenduslulina Ars Electronica festivali ja rahvusvahelise Brucknerfesti vahel, toimub see vabaohu-multimeedia muusikasundmus igal aastal septembri alguses Linzi joeaarses Donauparkis . See on tasuta ja meelitas 2013. aastal ligi 110 000 inimest. Tanapaeval on kolm erinevat "helipilve", visualiseeritud Klangwolke, milles laserite, videoprojektsioonide, ilutulestiku, laevade, kraanade, ohupallide jms abil on lavastatud moodne muusika (enamasti tellimustood), lastele moeldud Klangwolke (alates 1998. aastast) ja klassikaline Klangwolke.
  • Linzfest : see vabaohufestival on toimunud Linzis alates 1990. aastast. Seda rahastavad Linzi linn ja mitmed sponsorid ning korraldatakse igas vanuses laiale avalikkusele koostoos partneritega, nagu kohalikud kultuuriasutused. Festival on puhendatud igal aastal erinevale teemale (viimane 2014. aastal oli "Vana on uus uus") ning holmab kontserte, teatrit, tantsu, komoodiat, kunsti avalikus ruumis, kokakunsti, kirjandust ja pidusid, mis koik on kooskolas urituse uldteemaga. Seda peetakse Doonau aares asuvas laial pargialal "Donaupark", mida nimetatakse ka "Donaulande" voi "Kulturmeile".
  • Lido Sounds : kolmepaevane erinevate muusikastiilidega festival Doonau joe kaldal.
  • Pflasterspektakel : festival toimub alates 1986. aastast igal aastal Linzi kesklinnas ja holmab muusikalisi etteasteid, ?ongleerimist , akrobaatikat , pantomiimi , improvisatsiooniteatrit , klounaadi , tuleetendust , maalimist, sambaparaade , aga ka programmi lastele. Umbes 250 000 kulastajaga (2014) on festival uks Euroopa suurimaid tanavakunstifestivale; selle 28. uritusel osales 300 kunstnikku 36 erinevast riigist.
  • Stadtfest (linnafestival) toimub igal aastal augustis Linzi kesklinnas. Kolm paeva kestval festivalil esineb eri stiilides elavat muusikat, kusjuures iga muusikastiil on esindatud erineval laval. Kontserte viivad labi kodumaised ja rahvusvahelised artistid. Igal aastal votab sellest uritusest osa umbes 100 000 inimest.

Arhiivid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Linzi linna arhiiv : Linzi linna oluliste dokumentide kogu, mis tutvustab Linzi linna ajalugu.
  • Atelierhaus Salzamt : kunstnike elu- ja tooruum, kus on pidevad naitused.
  • Botaanikaaed : igal aastal u. 100 000 kulastajat; aiapaviljonis on kavas muusikaetendused, ettelugemised ja tantsuetendused.
  • Donaupark Linz : sisaldab riiklike ja rahvusvaheliste kunstnike, naiteks Herbert Bayeri , Max Billi ja David Rabinowitchi skulptuure. Helmuth Gsollpointneri ja Peter Baumi "forum metalliks" nimetatud projekti algne idee oli olla eeskujuks Linzist kui kunstimetropolist, kus skulptuurid sumboliseerivad kunsti ja majanduse sulandumist.

Malestusaasta 2018 [ muuda | muuda lahteteksti ]

29. juunil 2018 alanud projekt "Linz 1938/1918" tahistab vabariigi asutamise 100. aastapaeva (1918) ja "poliitilise liidu" 80. aastapaeva (1938). Selle kesklinnas esitletava avalikku ruumi installatsiooniga taidab Linz oma deklaratsiooniga oma vastutust ja kohustust rahu sailitada, andes panuse minevikuga tegelemisse. Idee on jouda inimesteni, kellel on vahe seost aastatega 1918 voi 1938.

Kolled?id ja ulikoolid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  • Johannes Kepleri Linzi Ulikool asub Linzi kirdeosas ning seal on oigus-, ari-, sotsiaalteaduste, meditsiini-, inseneriteaduste ja loodusteaduste teaduskonnad; opib umbes 24 000 opilast (2023/2024). Ulikooli korvaluksus, samuti erinevate arvutialaste opingute jaoks moeldud Fachhochschule (polutehniline korgkool) asub Linzist 32 km pohja pool Hagenberg im Muhlkreisi vaikelinnas.
  • Linzi kunsti- ja disainiulikool , avalik, kunsti ja toostusdisaini valdkonnas; 1328 opilast (2016/2017).
  • Fachhochschule Oberosterreich , Linzi ulikoolilinnak; 879 opilast (2017/2018).
  • Anton Bruckneri eraulikool muusika, naitlemise ja tantsu erialal; 871 opilast (2017/2018).
  • Ulem-Austria hariduskolled?; u. 3000 opilast.
  • Linzi diotseesi hariduskolled?.
  • Linzi katoliku eraulikool ; 341 uliopilast (2017/2018), mis on alates 1978. aastast paavsti teaduskond.
  • LIMAK Austria arikool
  • KMU Akademie AG (Londoni Middlesexi ulikool)

Pargid ja aiad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Donaulande
  • Jarved ja avalikud ujulad: Pichlingi jarv , Pleschingi jarv , Weikerlsee , Biesenfeldbad, Hummelhofbad, Parkbad, Schorgenhubbad. Uks esimesi avalikke ujulaid oli endine "Fabriksarm", Doonau haruoja (Parkbadist Winterhafenisse), mis aeti kinni 1890. aastal. Seejarel ehitati "Obere Donaulande" ajutine umberehitus, mis eksisteeris kuni 1954. aasta uleujutuseni. 1901. aastal ehitati endise Parkbadi asemele "Stadtische Schwimmschule" (linna ujumiskool).
  • Botaanikaaed meelitab ligi 100 000 kulastajat, mistottu on see uks linna kulastatavamaid vaatamisvaarsusi alates 1952. aastast. Bauernbergis asuv 4,2 ha suurune rajatis eristub harmoonilise disaini, taimeliikide rohkuse (kultuuris umbes 8000 erinevat tuupi) ning mitmekulgse kultuuri- ja uritusteprogrammi poolest.
  • Donaulande voi "Lande": avalik park Doonau aares Lentose ja Brucknerhausi vahel. Suvel on Donaulande Linzis elavate noorte uhine kohtumispaik. Samuti voorustab see Linzer Klangwolket.
  • Freinberg: avalik park, mida kulastavad pered ja jooksjad.
  • Pfenningberg on osa kirdepoolsest rohelisest voondist, mis suundub Steyreggi . Sellest avaneb vaade sadamarajatistele ja VOEST territooriumile.
  • Wasserwald: suur park (umbes 1 km²) Linzi lounaosas. Park asub Kleinmuncheni ringkonnas, kus asuvad suured veevargid. Sagedasemad kulastajad on jalutajad, jooksjad, kepikondijad ja koeraomanikud, kes naudivad pargi idullilist atmosfaari. Park on varustatud heakorrastatud konniteede, manguvaljakute, kahe kelgumae, terviseraja, jooksuraja ja seeniorpargi malega. Lisaks on saadaval kaks avalikku tualetti.
  • Stadtpark: 22. augustil 2003 avati Huemer-, Museum-, Noßberger- ja Kornerstraße vahel ametlikult uus Linzi linnapark. 10 807 m² suuruse haljasalaga on see suuruselt teine linnapark. Linzi linn on selle piirkonna omandanud tanu Austria postiteenistusega solmitud vahetustehingule. Alates Schilleri pargist 1909. aastal ei ole Linzi kesklinnas uhtegi sellise ulatusega parki avatud.
  • Landschaftspark Bindermichl-Spallerhof: 8,3 ha suuruse ala rajamise esimeses etapis, mis taasuhendab Bindermichli ja Spallerhofi linnaosad, vastutas Ulem-Austria liidumaa pargi laiendamise eest. Park asendab linna kiirteed, mis kulgeb alates 2006. aastast selles piirkonnas maa-all. Vanad rajad taastati ja kuni 2007. aasta keskpaigani kujundasid linna aednikud uue pargiala, kus on 550 puud ja erinevad poosad, pusililled ja lillepeenrad.
  • Linzi loomaaed: Linzi loomaaed asub Postlingsbergil ja seal elab 2 ha suurusel alal umbes 600 looma 110 erinevast liigist. Viimastel aastatel on loomaaed suutnud oma kulastajate arvu pidevalt kasvatada. 2014. aastal kulastas Linzi loomaaeda umbes 132 000 kulastajat.
  • Kirchschlag bei Linzi suusakuurort asub Linzist 15 km pohja pool ja seal on kolm suusatostukit: Hauslift , Waldlift voi Babylift . Suusaala eriparaks on "Kui kiire ma olen ? marsruut", mis moodab automaatselt kellaaega voi oist suusatamist. Suusapiirkonnas on ka 2 km pikkune murdmaasuusarada, kurlinguvaljak ja looduslik liuvaljak.

Donausteig [ muuda | muuda lahteteksti ]

Donausteig on mitte-Alpide Austria-Baieri pikamaa matkarada, mille pikkus on 450 km ja mis on jagatud 23 etapiks. Alates 2010. aasta suvest viib see peamiselt Doonau molema kalda korval Passaust labi Linzi ja St. Nikolai Greini. Rada kulgeb peamiselt labi looduse ja viib mitmele vaatepunktile.

Sadamatuur [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aprilli lopust oktoobri alguseni pakub Design-Ship MS Linzerin kolm korda paevas (teisipaevast puhapaevani) 100-minutilist sadamaekskursiooni. Ekskursiooni alguspunkt on Linzer Donaupark ja ekskursioon kulgeb mooda Linzer Kulturmeilet, moodub Brucknerhausist ja lopeb OSWAG Schiffswerft Linzi kaldapealses. Toimub ka seinamaalingu sadamatuur, mis uhendab paadireisi graffitikunstiga.

Linzer Stadt-Wald [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linz asub linnametsapiirkonnas Grazi ees, isegi kui linn ise omab vaid 500 ha. Neid majandatakse ja hooldatakse saastvalt, 87 ha kasutust, 46 ha kaitseala, 30 ha puhke- ja 353 ha heaolufunktsiooni. Viimane esindab Linzer Waldi pohifunktsiooni. 18 % linnast, mille pindala on kokku 96 km², on metsaga kaetud ja selle pindala on kuni 1724 ha, mis on 74 ha rohkem kui 2004. aastal. See on pohjus, miks seda nimetatakse Stadt-Wald, linnamets.

Markimisvaarsed inimesed [ muuda | muuda lahteteksti ]

Avalik teenistus ja motlemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maria Anna von Osterreich , u. 1729. aastal

Kunstid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Anton Bruckner
Alois Riegl , u. 1890. aastal
Julius von Hann , 1885

Teadus ja ari [ muuda | muuda lahteteksti ]

Elisabeth Theurer & Mon Cherie, 1980
Andreas Ulmer , 2021

Sport [ muuda | muuda lahteteksti ]

Elab/elanud Linzis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sopruslinnad [ muuda | muuda lahteteksti ]

1977. aastal Tuneesias Gabesiga loodud sopruslinnade koostoo lopetati 2016. aastal kontakti puudumise tottu.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. ↑ Dauersiedlungsraum der Gemeinden Politischen Bezirke und Bundeslander - Gebietsstand 1.1.2018 , vaadatud 10.03.2019.
  2. ↑ Bevolkerung zu Jahresbeginn nach administrativen Gebietseinheiten (Bundeslander, NUTS-Regionen, Bezirke, Gemeinden) seit 2002 (.ods) , vaadatud 26.02.2023.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Linz ? pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

1985  Ateena 1986  Firenze 1987  Amsterdam 1988  Laane-Berliin 1989  Pariis 1990  Glasgow 1991  Dublin 1992  Madrid 1993  Antwerpen 1994  Lissabon 1995  Luxembourg 1996  Kopenhaagen 1997  Thessaloniki 1998  Stockholm 1999  Weimar 2000  Reykjavik   · Bergen   · Helsingi   · Brussel   · Praha   · Krakow   · Santiago de Compostela   · Avignon   · Bologna 2001  Rotterdam   · Porto 2002  Brugge   · Salamanca 2003  Graz 2004  Genova   · Lille 2005  Cork 2006  Patra 2007  Luxembourg   · Sibiu 2008  Liverpool   · Stavanger 2009  Linz   · Vilnius 2010  Essen   · ?stanbul   · Pecs 2011  Tallinn   · Turu 2012  Maribor   · Guimaraes 2013  Ko?ice   · Marseille 2014  Riia   · Umea 2015  Mons   · Plze? 2016  Wrocław   · Donostia / San Sebastian 2017  Aarhus   · Paphos 2018  Leeuwarden   · Valletta 2019  Matera   · Plovdiv 2020/2021  Galway   · Rijeka 2022  Kaunas   · Esch-sur-Alzette   · Novi Sad 2023  Veszprem   · Timi?oara   · Elefsina 2024  Tartu   · Bad Ischl   · Bodø 2025  Nova Gorica / Gorizia   · Chemnitz 2026  Oulu   · Tren?in 2027  Liep?ja

Parit lehekuljelt " https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Linz&oldid=6664272 "