Linoolloige
on
puuloikega
sarnanev
graafikatehnika
, kus
trukkimisel
kasutatakse
linooli
. Tegemist on
korgtrukiga
, kuna
paberile
jatavad jalje
varviga
maaritud
trukiplaadi
korgemad osad.
Kuigi
linoleumi
leiutas
Frederick Walton
juba
19. sajandi
keskpaigas (
patent
aastast
1860
), vottis veel hulk aega, enne kui seda porandakatteks moeldud materjali ka kunstnike seas trukivahendina kasutama hakati.
Linoolloike kasutuselevotjateks voib pidada
Saksamaa
kunstnikeruhmitust
Die Brucke
, mis tegutses aastatel
1905
?
1913
. Aga nemadki nimetasid alguses oma trukiseid puuloigeteks, mis kolas tollal paremini ja vaarikamalt.
Pablo Picasso
ja
Henri Matisse
aitasid kergitada linoolloike mainet ning tasapisi sai sellest uks taiesti tavalisi
meediume
graafikaga tegelevatele kunstnikele.
Lihtsuse tottu on linoolloige saanud isearanis populaarseks kunstioppes ja asjaarmastajatest kunstnike seas, kuid leidub ka palju elukutselisi kunstnikke, kes seda tehnikat laialdaselt kasutavad.
Eestis
on nuudisaja tuntuim linoolloiget viljelev kunstnik
Peeter Allik
. Varaseimad sailinud linoolloiked eesti graafikas on
Paul Burmani
Tallinna vaated (1909), mis on tehtud Moskvas, Stroganovi kunstikoolis, ilmselt selle tehnika viljeleja Ivan Pavlovi napunaidetel.
[1]
Linoolloige on trukitehnika, kus aluspinnana kasutatakse linooli. Neid on olemas palju liike ja on ka spetsiaalselt trukkimiseks moelduid. Erinevalt
puidust
puudub sellel materjalil puidule iseloomulik tekstuur ja see lihtsustab mone kunstilise efekti saavutamist. Uhtlasi on linooli oluliselt holpsam loigata kui puitu. Materjali pehmuse tottu on aga raskem saada suurte mootmetega
teoseid
ja uldiselt ei voimalda linool suure hulga
tommiste
tegemist.
Joonise need osad, mis tahetakse trukkimise kaigus trukivarvist puutumata jatta, loigatakse valja, kasutades
peitlit
, teravat nuga voi monda muud terariista. Seejuures tuleb arvestada, et parast trukkimist jaab kujutis vorreldes trukiplaadile joonistatuga peegelpilti.
Tekkinud kontuur kaetakse uhtlaselt
trukivarviga
ja kokkupuutes paberiga jatab linool sellele trukijalje. Trukkida saab nii kasitsi kui ka spetsiaalsete trukipresside abil.
Mitmevarvilise ja detailirohke teose saamiseks on voimalik kasutada mitut plaati ja mitut trukivarvi. Naiteks on korvaloleval pildil kasutatud kahte trukiplaati, millest esimesega loodi kollane taust ja teisega lisati puutuvi koos sellel istuva linnuga. Samas ei ole kaks varvi mingi piir ja luua saab ka mitmekumne varviga teoseid.
Loikeriist
|
Linooli loikamine
|
Rullikud
|
|
|
|
- ↑
Mai Levin. Esimesest eesti kunstpildiloikajast originaalestambi taassunnini. Naituse "Eesti graafika ajalugu 1860-1944" saatetekst, Eesti Kunstimuuseum, 2015