Liivimaa-Pihkva soda
oli aastatel
1341
?
1343
Liivi ordu
,
Eestimaa hertsogkonna
ja
Pihkva vurstriigi
vagede vahel peetud
sojaretkedest
koosnenud lahingutegevus
Eesti-
ja
Pihkvamaal
.
Louna-Eestit ja Latimaad valitseva
Liivi ordu
ja
Pihkva vurstriigi
vahelise sojategevuse pohjuseks oli Liivi ordu esindajate poolt Latimaal Pihkva vurstriigi saadikute solvamine (peksmine), millele pihkvalased vastasid 1341. aasta detsembri lopus sojaretkega Latimaale, Pihkva valitud vursti
Vsevolod Aleksandrovit?i
juhtimisel. Parast sojaretke aga vurst Vsevolod Aleksandrovit? lahkus Pihkvast.
1341. aastal tegi Liivi ordu vastusojakaigu Pihkva suunal, ehitas Pihkva suunal strateegilisel kohal,
Piusa joe
korgel kaldal kohas, kus
Meeksi oja
Piusasse suubub,
1342
. aasta kevadel linnuse (
Vastseliina
).
Pihkvalaste vagi aga sooritas sellel ajal sojaretke Kirde-Eestisse, kus
1. aprillil
1342
poletasid Pihkva vurstiriigi vaed
Narva
linna, tungides
missa
ajal lossi ja tappes koik linlased. Parast Narva vallutamist jatkasid Pihkva vaed sojaretke Tartu suunal, kus toimus ka kokkuporge Emajoel orduvagedega. Samaaegselt sojaretkega Eestimaale, saatsid pihkvalased ka abipalve
Vitebskis
valitsevale
Leedu suurvursti
Algirdasase
pojale
Vitebski vurstile
Andreile, kes saabus Pihkvasse oma vaega
20. juunil
1342.
2. augustil
1342 suundus vurst Andrei vojevood vaesalgaga piirialale, kus aga vaesalk purustati orduvae poolt, kes seejarel piiras viis paeva
Irboskat
, kuid ei vallutanud linnust.
1343. aastal kogusid pihkvalased ja irboskalased umbes 5000-mehelise sojavae ning tegid Irboska valitseja (
наместник
) vurst Jevstafi (
Евстафи
), vurst Ivani ja Pihkva
possaadniku
Volod?i (
Володш
) juhtimisel sojakaigu
Otepaale
. Venelased piirasid
Otepaa linnust
viis oopaeva ja ruustasid umberkaudseid maid, kuid ei vallutanud linnust.
Orduvaed joudsid taganevale Pihkva vaele
Vastseliina
juures jarele ning tekitasid pihkvalastele suuri kaotusi.
Pikemalt artiklis
Otepaa-Vastseliina lahing
