Mobiiltelefoni liitiumpolumeeraku
Liitiumpolumeeraku
ehk luhemalt
Li-polumeeraku
(ka
Li-Po aku
) on
liitiumioonaku
edasiarendus (kasutusel 1997. aastast). Sellel akul on nagu lahtetuubilgi negatiivne
elektrood
liitiumist (grafiidi kristallivoretasandite vahel) ja positiivne elektrood metallide oksiidist Li
Co
O
2
voi Li
Mn
2
O
4
. Ka toopohimotte poolest on need akutuubid sarnased.
Olulise erinevusena on Li-polumerakus vedela elektroluudi asemel kasutusel
polumeermaterjalist
(poluetuleenoksiidist) kile, milles sisaldub liitiumi ioone juhtiva aine osakesi
geelina
.
Elektroodimaterjalid
paiknevad ohukese kihina metallfooliumil. Niisugustest elemendikihtidest on kokkurullimise voi voltimise teel voimalik valmistada iga toidetava seadme jaoks sobiva kuju ja mootmetega aku. Li-polumeerakud on uhtlasi kerged ja energiamahukad (
erivoimsus
kuni 7,5 kW/kg). Nende omaduste parast on polumeerakud peamiseks energiaallikaks eriti kaasaskantavais seadmeis, nagu telefonid, tahvel- ja sulearvutid, samuti ka mudelsoidukites.
- Li-polumeeraku elemendi nimipinge on 3,7 V; seega voib akupatarei pinge olla nt 7,4 V, 11,1 V voi 14,4 V. Tuhjendamise kestel on pinge peaaegu pusiva vaartusega. Tuhjendamise lopp-pinge on 3,3 V.
- Nagu teistelgi liitiumakudel puudub Li-polumeerakudel maluefekt, s.t tema energia mahutamise voime ei vahene ebakorraparase laadimise voi tuhjendamise tagajarjel. Niisiis voib laadida ka osaliselt tuhjendatud akut, samuti pole teda vaja lopuni tais laadida. Isegi vastupidi: piirre?iimidest hoidumine mojub aku elueale soodsalt.
- Isetuhjenemine toimub vordlemisi aeglaselt ? umbes 5% kuus. Isetuhjenemise pohjuseks on peamiselt sisemine kaitselulitus, mis vajab ka aku mittekasutamisel teatavat voolu.
- Tootsuklite (s.o taislaadimise ja lubatud pingeni tuhjendamise kordade) arvuks lubavad tootjad enamasti 500, kallimatel akudel 1000. Parast seda peab tema mahutavus moodustama veel 80% algmahutavusest; seejarel hakkab mahutavus pidevalt vahenema.
- Laadimise kasutegur on vahemalt 98%, s.t aku on suuteline tagasi andma peaaegu kogu laadimiseks kulunud energia.
- Normaalne tootemperatuur on 15?30 °C; temperatuur ule 60 °C voib akut poordumatult kahjustada; temperatuuril alla 5 °C suureneb elemendi sisetakistus ja vastavalt vaheneb valjaantav voimsus. Kasutamata aku sailitamiseks sobivaimaks temperatuuriks loetakse 12?18 °C.
Li-polumeeraku laadimine toimub samal meetodil kui
liitiumioonaku
puhul. Kiirlaadimine (nt vooluga 2C voi rohkem luhendab uldisel aku kasutusiga ja seejuures seda enam, mida suurem on C-arv. Moistagi tohib kasutada uksnes seda laadimisseadet, mis vastava akutuubi jaoks on ette nahtud. Ainult siis on valditud ulelaadimine, mille tagajarjel voib aku isegi lohkeda. Liitiumakudele ei sobi niisugune norga vooluga laadimise re?iim nagu
NimH-akude
puhul, sest isega 0,1C-vooluga ulelaadimine rikub aku.
[1]
Li-polumeerakule on ohtlik sugav tuhjakslaadimine, kui elemendi pinge langeb alla 3,3 voldi. Pingel 3 V voib aku olla juba uletuhjendamise tottu kahjustatud, mis avaldub tema mahutavuse vahenemises ja pinge alanemises. Alla 3,0 voldi tuhjenenud akut pole enam voimalik laadida. Kuigi ulemaarast tuhjendamist peab ara hoidma aku sisemine kaitselulitus ja ka akust toidetav seade, tuleb aku pinget siiski aeg-ajalt kontrollida. Naiteks voib aku pinge ka isetuhjenemise tottu ohtlikult madalale langeda. Samuti voib moningal maaral energiat kulutada ka valjalulitatud seade, millega aku on uhendatud.
Igati tuleb valtida aku valjundklemmide luhistamist, sest selle tagajarjeks on aku purunemine ja suttimine. Seeparast tuleb akut hoida ja transportida spetsiaalses mittesuttivas umbrises.
Kui akut pikemat aega ei kasutata, on soovitatav teda hoida umbes pooleni laetult.
Akut, mille kest on vigastatud, muljutud voi pundunud, ei tohi edasi kasutada; selline aku voib teatud tingimustel suttida, eriti laadimisel.