See artikkel vajab toimetamist . (Veebruar 2022) Palun aita artiklit toimetada . ( Kuidas ja millal see markus eemaldada? )

Leopold Trepper ( 23. veebruar 1904 Nowy Targ , Austria-Ungari (praegu Poolas ) ? 19. jaanuar 1982 Jeruusalemm , Iisrael ) oli juudist NSV Liidu luuraja ja jidi?ikeelne ajakirjanik.

Ta tootas Punaarmee heaks umbes 1930. aastast. Ta tegeles agentide varbamise ja luurevorgustike pustitamisega Laane-Euroopas.

Asus 1974. aastal umber Iisraeli.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

1916 suri tema isa, mille jarel oli pere majanduslikes raskustes. Trepper liitus sotsialistiku juudiorganisatsiooniga Hashomer Hatzair .

Ta oppis koolis Lvivis , kus tutvus neiuga, kellest sai hiljem tema abikaasa; uhtlasi oli too kommunist. Seejarel oppis ta Jagiełło ulikooli Krakowis . Oktoobrirevolutsiooni jarel liitus bol?evikega .

Soja jarel valitsesid Poolas rasked olud ja Trepper jattis rahapuudusel ulikooli pooleli. Ta tegi mitmesuguseid toid. Katowice kaevandustes sai temast uks tooliste ulestousu juhte. Seetottu istus ta kaheksa kuud vangis.

1924. aastal sai ta Hashomer Hatzairi abil emigreeruda Haifasse Mandatoorses Palestiinas . 1929. aastal asus ta umber Tel Avivi , kus temast sai Palestiina kommunistliku partei keskkomitee liige. Tema kommunistlik tegevus ei meeldinud kohalikele voimudele ja 1930. aastaks sundisid britid ka Palestiinast lahkuma.

Trepper joudis Prantsusmaale, kus sattus kontakti kohalike kommunistidega, kes edastasid luureinfot Moskvasse. Prantsuse luure pani sellele tegevusele piiri 1932. Trepper suundus edasi Berliini, kus vottis uhendust Noukogude saatkonnaga ja saadeti Moskvasse, kus ta sai kuni 1935. aastani valjaopet saamaks Luure Peavalitsuse agendiks.

Tema esimene too oli Pariisis. 1936. aastal viibis ta luhemat aega ka Skandinaavias, enne kui laks pikemaks ajaks tagasi Pariisi. 1937. aastal tegeles ta Noukogude terve Laane-Euroopa luurevorgu umberkorraldamisega ning 1938. aastal asutas ta koos Leon Grossvogeliga Brusselis Foreign Excellent Raincoat Company, mis toimis kattevarjuna luuretegevusele.

Kui Saksa vaed okupeerisid Brusseli, siis sai uue kattevarjuna Pariisi toodud ettevotte Simexco haru, mille kasumitest rahastati luuretegevust.

Punase Orkestrina tuntud spioonivorgustik kasutas luureinfo edastamiseks raadiosidet. Seejuures onnestus neil edastada teave selle kohta, et operatsioon Barbarossa algab juunis 1941, kuid Stalin ei usaldanud seda infot piisavalt, et selle pohjal midagi ette votta. ^[1]

Trepper tabati novembris 1942. Septembris 1943 onnestus tal aga gestaapo kaest pogeneda. 1945. aastal arreteerisid Trepperi venelased ja viisid ta Noukogude Liitu, kus ta oli vangis kuni 1955. aastani. Seejarel naasis ta Varssavisse oma naise ja kolme poja juurde.

Kuuepaevase soja jarel kasvasid Poolas antisemiitlikud meeleolud. Trepper plaanis emigreeruda Iisraeli, kuid tal oli raskusi viisa saamisega. Viimaks onnestus tal 1974. aastal Jeruusalemma umber asuda.

1975. aastal ilmusid tema memuaarid.

Teoseid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• The great game: memoirs of the spy Hitler couldn't silence. New York : McGraw-Hill, 1977 (inglise keeles)
• ?? ???? ????????? ( Di roite kapelie ). Jeruusalemm : Yerusholaimer almonakh, 1978 (jidi?i keeles)
• Большая игра. New York: Liberty Publishing House, 1989 (vene keeles)

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]