Leonhard Otto Mardna (kuni 1936 Martinov; 28. mai 1901 Tallinn ? 24. juuni 1982 Tallinn ) oli eesti arst ja sojavaelane (kapten, 1938).

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Leonhard Mardna kasvas ules kooliopetajast vanaisa juures Raplas, tema isa Bernhard Martinoff oli kaupmees, kes suri, kui poeg oli 15-aastane. Ta laks 1918. aastal Vabadussotta ja oppis ka sojakoolis, mille lopetas lipnikuna. 1921. aastal lopetas ta Tallinna Reaalkooli , mille jarel astus Tartu Ulikooli arstiteaduskonda, mille ta lopetas 1929. aastal. Oli korp! Vironia liige. ^[1]

Opingute ajal tootas ta Tartu Naistekliinikus subassistendina ja parast kooli lopetamist ordinaatorina Tallinnas Juhkentali haiglas . Aastatel 1937?1938 taiendas ta end, tootades Pariisi Arstiteaduse Ulikoolis professorite Ch. Laubry, C. Liani, E. Sergent' ja P. Carnot' juures, mille jarel oli ta Tallinna Sojavaehaigla teraapiaosakonna juhataja ja Konstantin Patsi raviarst. 1939. aastal astus ta doktorantuuri, opingud katkesid teise maailmasoja tottu. ^[1]

1941. aastal formeeriti umber sojavaehaigla, Mardnast sai punaarmees 415. sidepataljoni arst meditsiinikapteni auastmes. Samal aastal arreteriti ta Varska suvelaagris ja saadeti Norilskisse tooparanduslaagrisse , kus ta tootas Mae- ja Metallurgiakombinaadi arstina. ^[1]

Laagrist 1947. aastal vabanemise jarel voeti ta toole noorema teadusliku tootajana Teaduste Akadeemia Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituuti , kus ta alustas tood doktorivaitekirjaga teemal "Nikotiinhappe mojust veresuhkrule". Valminud too konfiskeeriti arreteerimisel 1949. aasta veebruaris ja see kaitstmata, Mardna saadeti Krasnojarski kraisse , kus ta sai velskri koha meditsiinipunkti juhatajana Berjozovka kulas. 1950. aastal sai ta sudameinfarkti, parast ravi Suur-Ului rajoonihaiglas jai ta sinna toole rajooni terapeudina. Siberi laagrihaiglates tegi ta uurimistood vangide haiguste ja ravi kohta, tootas labi tuhatkond haiguslugu ja paastis sadu vange naljasurmast. Eestisse tagasi joudis ta 1954. aastal, tootades esialgu 2. Linnahaiglas ja 1956. aastast alates Valitsuse IV Haigla siseosakonnajuhatajana kuni pensionile siirdumiseni 1980. aastal. Ta suri 1982. aastal kolmanda infarkti tagajarjel. ^[1]

Isiklikku [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tema vend oli arstiteadlane Georg Martinoff . Mardna naine Adda oli arst, neil olid lapsed Silver, Toomas ja Peeter .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944