Laavatunnel

Laavatunnel on laava kiire voolamise tagajarjel laavavoolu sisse tekkinud tunnel.

Moodustumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laavatunnel tekib vulkaanipurske kaigus, kui purske avausest valjuva laavavoolu pind jahtudes tardub, aga seespool voolab laava vedelas olekus edasi. ^[1] Tunnelite moodustumine on omane madala viskoossusega laavadele, eelkoige basaldile . Laavavoolu pinnale tekib jarjest paksenev kova koorik, mis isoleerib ja kaitseb jahtumise eest seespool liikuvat kuuma voolu. Kooriku all on laaval voimalik pusida kaua mobiilsena ning voolata pikki vahemaid. Vulkaani purske loppedes voi laavavoolu suuna muutudes voib tunnel laavast osaliselt tuhjaks joosta ja alles jaab maa-alune piklik torukujuline tuhimik.

Iseloomustus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laavatunnelite diameeter voib varieeruda vahem kui meetrist mitmete meetriteni. Laavatunnelid voivad olla kilomeetreid pikad ning hargneda laiaulatuslikeks poimuvate ja mitmekorruseliste tunnelite susteemideks.

Moodustised laavatunnelites [ muuda | muuda lahteteksti ]

Sarnaselt karstikoobastega , voib laavatunnelisse moodustuda speleoteeme . Lakke voivad tekkida tilkuvast laavast stalaktiidid ning nende alla porandale langenud laavatilkadest kuhjuda stalagmiidid . ^[2] Stalagmiidid on haruldasemad, kuna laes asuvast stalaktiidist tilgub materjal tihti veel sulas olekus laavavoolu, mis kas kandub voi sulab ara. Molemad moodustised kujunevad luhikese aja jooksul, tundidest nadalateni ja vaid sel juhul, kui laava veel vedelas olekus voolab. Niipea kui voolamine loppeb ja laava tardub, peatub ka stalagmiitide ja stalaktiitide teke.

Tuntud laavatunneleid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laavatunneleid leidub mitmel pool maailma vulkaanilistes piirkondades ja neid teatakse rohkem kui 200. Hawaii saare K?lauea vulkaani nolval asuv Kazumura Cave on teadaolevalt maailma koige pikem ja sugavam laavatunnel. ^[3] Ta moodustab voolukanalite susteemi, mille pikkus on 65,5 km, ulatudes 1102 m sugavuseni. Valjaspool Hawaii saart on koige pikem laavatunnelite susteem Kanaari saarestikus Tenerifel asuv rohkem kui 17 km pikk Cueva del Viento. Islandi koige pikem ja tuntum laavatunnel on 1970 m pikkusega Surtshellir ^[4], mille koige avarama osa korgus on kuni 10 m ning mille laius ulatub kuni 15 m-ni.

Surtshelliri laavatunneli suue, Hallmundarhrauni laavavaljal Islandil, taustal magi Strutur

Maavalised laavatunnelid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Ka Kuu pealt on taheldatud laavatunneleid. ^[5] On uuritud nende sobivust inimkolbulikuks elamiseks, kuna need pakuksid looduslikku kaitset kosmilise kiirguse eest. ^[6] Paikesesusteemi teadaolevalt koige ulatuslikumad laavatunnelid asuvad Veenusel ^[7]. Laavatunnelid Marsil on seostatavad arvukate laavavoolude ja laavakanalitega vulkaani Olympus Mons nolvadel. ^[8]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ The virtual lava tube. http://www.goodearthgraphics.com/virtual_tube/virtube.html (11.04.2018)
↑ Russel Harter, 1993. Lava Stalactites: Terminology, shape and possible origins , Proceedings of the Third International Symposium of Vulcanospeleology 1982, p. 111-112, International Speleological Foundation. http://www.vulcanospeleology.org/sym03/ISV3x18.pdf (11.04.2018)
↑ Joshua Foer, 2017. Inside the Deep Caves Carved by Lava, National Geographic, June 2017. https://www.nationalgeographic.com/magazine/2017/06/lava-tubes-hawaii-caves/ (11.04.2018)
↑ Surtshellir-Stefanshellir system. http://www.showcaves.com/english/misc/caves/Surtshellir.html (11.04.2018)
↑ Brian Handwerk, 26.10.2009. First Moon "Skylight" Found ? Could House Lunar Base?, National Geographic News. https://news.nationalgeographic.com/news/2009/10/091026-moon-skylight-lunar-base.html (11.04.2018)
↑ G. De Angelis, J.W. Wilson, M.S. Clowdsley, J.E. Nealy, D.H. Humes, J.M. Clem, 2001. Lunar Lava Tubes Radiation Safety Analysis, Division for Planetary Sciences 2001 meeting, American Astronomical Society, November 2001. https://web.archive.org/web/20020923033914/http://www.aas.org/publications/baas/v33n3/dps2001/316.htm (11.04.2018)
↑ Graeme Melville, 1994. Lava tubes and channels of the Earth, Venus, Moon and Mars, University of Wollongong. http://ro.uow.edu.au/theses/2859/ (11.04.2018)
↑ P.W. Richardson, J.E. Bleacher, L.S. Glaze, S.M. Baloga, 2009. The Relationship between Lava Fans and Tubes on Olympus Mons in the Tharsis Region, Mars, 40th Lunar and Planetary Science Conference, Abstract #1527. http://www.lpi.usra.edu/meetings/lpsc2009/pdf/1527.pdf (11.04.2018)

[1] The virtual lava tube. http://www.goodearthgraphics.com/virtual_tube/virtube.html (11.04.2018)

[2] Russel Harter, 1993. Lava Stalactites: Terminology, shape and possible origins , Proceedings of the Third International Symposium of Vulcanospeleology 1982, p. 111-112, International Speleological Foundation. http://www.vulcanospeleology.org/sym03/ISV3x18.pdf (11.04.2018)

[3] Joshua Foer, 2017. Inside the Deep Caves Carved by Lava, National Geographic, June 2017. https://www.nationalgeographic.com/magazine/2017/06/lava-tubes-hawaii-caves/ (11.04.2018)

[4] Surtshellir-Stefanshellir system. http://www.showcaves.com/english/misc/caves/Surtshellir.html (11.04.2018)

[5] Brian Handwerk, 26.10.2009. First Moon "Skylight" Found ? Could House Lunar Base?, National Geographic News. https://news.nationalgeographic.com/news/2009/10/091026-moon-skylight-lunar-base.html (11.04.2018)

[6] G. De Angelis, J.W. Wilson, M.S. Clowdsley, J.E. Nealy, D.H. Humes, J.M. Clem, 2001. Lunar Lava Tubes Radiation Safety Analysis, Division for Planetary Sciences 2001 meeting, American Astronomical Society, November 2001. https://web.archive.org/web/20020923033914/http://www.aas.org/publications/baas/v33n3/dps2001/316.htm (11.04.2018)

[7] Graeme Melville, 1994. Lava tubes and channels of the Earth, Venus, Moon and Mars, University of Wollongong. http://ro.uow.edu.au/theses/2859/ (11.04.2018)

[8] P.W. Richardson, J.E. Bleacher, L.S. Glaze, S.M. Baloga, 2009. The Relationship between Lava Fans and Tubes on Olympus Mons in the Tharsis Region, Mars, 40th Lunar and Planetary Science Conference, Abstract #1527. http://www.lpi.usra.edu/meetings/lpsc2009/pdf/1527.pdf (11.04.2018)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]