Laanenaar

Laanenaar
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis ( IUCN 3.1 )
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia ;
Hoimkond	Keelikloomad Chordata ;
Klass	Linnud Aves ;
Selts	Varvulised Passeriformes ;
Sugukond	Vareslased Corvidae ;
Perekond	Laanenaar Perisoreus ;
Liik	Laanenaar ;
Binaarne nimetus
	Perisoreus infaustus ; ( Linnaeus , 1758)
	;

See artikkel raagib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Laanenaar (perekond)

Laanenaar ( Perisoreus infaustus ) on linnu liik vareslaste sugukonnast laanenaari perekonnast .

Levila [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laanenaar on levinud Euraasia taigavoondis Skandinaavia poolsaarest kuni Anadori piirkonna, Sahhalini ja Primorjeni . Ta on paigalind. Eestis on ta haruldane juhukulaline, keda igal aastal ei kohata.

Valimus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Linnu uldpikkus on 25?31 cm. Tal on pohiliselt hallpruunides toonides kohev sulestik ja usna pikk saba. Sugupooled ja noorlind on sarnased. Laanenaar on elava loomuga uudishimulik ja liikuv lind. Ta lendab kergelt ja haaletult, ajades seejuures saba lehvikuna laiali. Haalitsusi on mitmesuguseid, sealhulgas matkimishaalitsusi. Laul on vaikne ning kostab vaid monekumne meetri kaugusele.

Varieeruvus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laanenaari alamliikide tapne arv pole teada. Naiteks Vaurie ^[1] jargi eristatakse laanenaaril kumme alamliiki.

Elupaik [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laanenaar elab tihedates okasmetsades. Eelistab metsamassiivi siseosasid. Pohja-Euroopa samblikurohketes kuusikutes on ta iseloomulik lind.

Pesitsemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laanenaar on kullaltki varane pesitseja. Kesk-Soomes on kurn tais martsis. ^[2] Laanenaar moodustab paari ilmselt kogu eluks. Pesaterritoorium on suur. Pesa on tugev ja koosneb oksaraagudest, samblikust, sulgedest ja samblast. Sugav pesalohk on paksult vooderdatud sulgede, karvade ja pehme taimse materjaliga. Pesa asetseb vastu okaspuu tuve 2?6 meetri korgusel. Kurnas on kolm kuni viis, keskmiselt neli muna. Munad on sinakasrohelised voi rohekashallid, pruunide ja hallide tahnide ning laikudega. Haudumine algab esimese muna munemisest ja kestab umbes kaks ja pool nadalat. Noored saavad lennuvoimelisteks juunis, juuli algul. Nad jaavad oma sunnikohta monikord kuni aastaks, enne kui edasi liiguvad. Mittepesitsevad laanenaarid moodustavad vaikseid salkasid.

Toitumine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laanenaar on segatoiduline. Tema menuusse kuuluvad mitmesugused marjad, puuviljad, putukad ja putukavastsed, nalkjad , teod, hiired, vaikeste lindude munad, lisaks raiped ja inimeste toidujaatmed. Viimast tulevad nad sageli laagripaikadest otsima. Kogub talvevarudeks putukaid, seemneid ja marju, peamiselt mustikaid , mida peidab koorepragude ja samblikutortide vahele. Toitu otsib nii puude otsas kui maas. Sarnaselt tihastega voib rippuda oksal, selg allapoole.

Kaitse [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laanenaari peetakse soodsas seisundis olevaks liigiks. Kuigi tema levila on ulatuslik, pole ta igal pool tavaline.

Soomes on laanenaari arvukus jarjekindlalt vahenenud, pohjusteks on ilmselt vanade okasmetsade raie, ja voimalik konkurents ning roovlus pasknaari poolt, kes levib jarjest pohja poole. 2007 . aastal oli laanenaar Soomes aasta lind .

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ Vaurie, C. The Birds of the Palearctic Fauna . vol. 1. Witherby. London 1959
↑ Renno, O. Eesti Linnuatlas . Tallinn Valgus , 1993

Allikad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Loomade elu 6. kd. Tallinn: Valgus 1980, lk. 431.
Madge, S., Burn, H. 1994. Crows and Jays . Princeton University Press.

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laanenaar andmebaasis eElurikkus

[1] Vaurie, C. The Birds of the Palearctic Fauna . vol. 1. Witherby. London 1959

[2] Renno, O. Eesti Linnuatlas . Tallinn Valgus , 1993

[1]

[2]