Lumfotsuut

Allikas: Vikipeedia
(Umber suunatud lehekuljelt Lumfotsuudid )
Inimese lumfotsuut elektronmikroskoobis

Lumfotsuut ehk lumfirakk ( ladina keeles lymphocytus ) on paljude selgroogsete immuunsusteemi agranuloosne rakk . Lumfotsuudid kuuluvad leukotsuutide hulka ja neile omistatakse tahtis osa organismi immuunvastuses . [1] [2]

Lumfotsuutide areng, morfoloogia ja patoloogia voivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Lumfotsuudid moodustavad omandatud immuunsuse . Lumfotsuutide populatsioonid liiguvad kehes vere (ligi 2%) ja lumfiga ning neid leidub lumfikoes , lumfisoontes , lumfisolmedes , harkelundis , pornas , luuudis ja vahem muudes kudedes. Lumfotsuutide populatsioonid infiltreeruvad ka kasvaja mikrokeskkonda.

Lumfotsuudid on vaga tundlikud rontgenikiirguse suhtes ja voivad kergesti immuunvastuse minetada.

Inimestel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lumfotsuudid on kantud kehtivasse inimese tsutoloogia ja histoloogia nomenklatuuri Terminologia Histologica .

Liigitus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lumfotsuudid erinevad uksteisest diferentseerumiskoha ja funktsioonide poolest. Neid voib eristada spetsiifiliste pinnamarkerite jargi. [3]

Lumfotsuutidel eristatakse kolme pohilist tuupi: [3]

Varvunud lumfotsuut veres valgusmikroskoobis

Lumfotsuutide hulka liigitatakse ka lumfoidkoe arengut mojutavad rakud .

Retseptorid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis ''Homing''-retseptor

Homing -retseptor ehk suunaretseptor on lumfotsuutide ja ka metastaseeruvate vahirakkude retseptor , mille abil rakk kinnitub teatud kudedele .

Roomajatel [ muuda | muuda lahteteksti ]

Roomajate lumfotsuudid sarnanevad valimuselt imetajate ja lindude lumfotsuutide ja plasmarakkudega . Ka lumfotsuutide ulesanne arvatakse olevat sarnane. Lumfotsuutide repertuaari kuuluvad nii T-lumfotsuudid (kupsevad tuumuses ) kui B-lumfotsuudid (kupsevad luuudis ). [4]

Lumfotsuudid liigitatakse vaikesteks (5,5?10 μm) ja suurteks (kuni 15 μm).

Lumfotsuutide arv alla 1,5 × 10 3 raku μL kohta voib inditseerida lumfotsutopeeniat . [5] Lumfotsuutide arvu vahenemist seostatakse madudel loomuliku immunosupressiooniga hormoonide toimel naiteks paaritumisperioodil. Lumfotsutopeeniat esineb ka talveunejargsel ajal.

Lumfotsuutide arv on vaiksem isastel madudel ja korgeim juveniilsetel madudel. [4]

Immuunvastus poletikule ei pohjusta madudel alati leukotsutoosi ja analuus voib naidata normvaartuseid (5?15 × 10 3 μ/L).

Ebanormaalsed on reaktiivsed voi neoplastilised lumfotsuudid, mida voib olla keeruline eristada. Neoplastilisi lumfotsuute on tuvastatud lumfosarkoomide korral.

Paiknemine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lumfotsuutide populatsioonide vahekorrad on uksikutes elundites ja perifeerses veres erinevad, naiteks paiknevad T-lumfotsuudid lumfisolme parakortikaalses osas ja B-lumfotsuudid lumfisolme koore valisosas. [6]

Pornas paiknevad T-lumfotsuudid arterioole umbritsevates tuppedes.

T- ja B-lumfotsuudid [ muuda | muuda lahteteksti ]

T-lumfotsuudid ja B-lumfotsuudid on adaptiivse immuunvastuse peamised komponendid. T-rakud on seotud rakulise immuunsusega ja diferentseeruvad tuumuses. B-rakud vastutavad peamiselt humoraalse immuunsuse eest (seostumine antikehadega). Algul avastati B-rakud lindude kloakaalpaunast (ladina bursa Fabricii ), [7] millest tuleneb ka B-rakkude nimetus. Imetajatel diferentseeruvad B-rakud luuudis.

T- ja B-rakkude ulesanne on antigeeni esitluse pohjal ara tunda kehavooraid valke. Antigeeni esitlus on immuunsusteemi protsess, mille kaigus makrofaagid , dendriitrakud ja teised rakud puuavad antigeenid kinni ja tutvustavad neid T-rakkudele. B-rakud reageerivad patogeenidele , tootes suurel hulgal antikehi , mis neutraliseerivad kehavoorad objektid ( bakterid ja viirused ). Vastava signaali saabumisel diferentseeruvad B-lumfotsuudid plasmarakkudeks, mis produtseerivad antigeenidega seonduvaid valke ? antikehi.

B- ja T-lumfotsuute, mis pole kokku puutunud antigeeniga, nimetatakse neitsilikeks voi naiivseteks rakkudeks ( naive cells ). Parast kokkupuudet antigeeniga diferentseeruvad naiivsed rakud malurakkudeks ning aktiveeritud B- ja T-rakkudeks, mis diferentseeruvad antikehasid produtseerivateks plasmarakkudeks ning retseptoreid produtseerivateks T-rakkudeks.

Malurakud on pikaealised ? nad voivad organismis pusida kuu ja isegi aastaid. Malurakud voivad jargmise kokkupuute korral sama antigeeniga vaga kiiresti diferentseeruda plasmarakkudeks ning tappurrakkudeks, tagades kiire immuunvastuse. [8]

Lumfotsuutide areng [ muuda | muuda lahteteksti ]

Hematopoees

Imetajate tuvirakud diferentseeruvad luuudis mitut tuupi verelibledeks. [9] Seda protsessi nimetatakse vereloomeks e hematopoeesiks. Protsessi kaigus parinevad koik diferentseerumata lumfotsuudid uhisest lumfoidsest eellasrakust . Lumfotsuutide diferentseerumine toimub hierarhiliselt. Lumfotsuutide moodustumise protsessi kutsutakse lumfopoeesiks . B-rakud kupsevad B-lumfotsuutideks luuudis, [10] aga T-rakud randavad luuudist harkelundisse, kus nad valmivad. Parast B-lumfotsuutide ja T-lumfotsuutide valmimist sisenevad nad perifeersetesse lumfoidsetesse elunditesse (naiteks porna ja lumfisolmedesse ), kus nad hakkavad taitma oma ulesannet, jalgides sissetungivaid patogeene ja vahirakke .

Lumfotsuudid, mis on seotud omandatud immuunsusega, diferentseeruvad parast kokkupuudet antigeeniga efektor- ehk aktiivseteks ja lumfotsuutideks ja malurakkudeks. Aktiivsete lumfotsuutide ulesanne on korvaldada antigeen, tootes antikehi (B-lumfotsuutide puhul), tootes tsutotoksilisi graanuleid (T-rakud) voi saates signaale teistele immuunrakkudele (T-abistajarakud). Malurakud jaavad perifeersetesse kudedesse ja vereringesse pikemaks ajaks, et reageerida samale antigeenile hiljem kiiremini. Nad voivad erinevalt teistest leukotsuutidest elada kuid voi aastaid ja isegi kuni organismi elu lopuni.

Lumfotsuutide arenemisel on tsusteiin piiravaks teguriks. [11]

Omadused [ muuda | muuda lahteteksti ]

Elektronmikroskoobi pilt: Inimese vereringe. Pildil on punased verelibled ja valged verelibled: lumfotsuudid, monotsuut , neutrofiil ja mitmed vaikesed kettakujulised trombotsuudid

Wrighti varvinguga on normaalsel lumfotsuudil naha tumedalt varvunud suur rakutuum ja vahe eosinofiilset tsutoplasmat . Harilikult on lumfotsuudi tuuma suurus vorreldav punase vereliblega (diameeter on umbes 7 μm). Poluribosoomid on lumfotsuutide silmapaistvad tunnused. Neid saab vaadelda elektronmikroskoobiga. Perifeerses veres on voimatu eristada B- ja T-rakke. [9] FACSi (labivoolutsutomeetrit) kasutatakse erinevate lumfotsuutide loendamiseks ja nende osakaalu maaramiseks. Selle meetodi puhul eristatakse lumfotsuute nende pinnavalkude pohjal. Pinnavalkudeks voivad olla immuunglobuliinid voi CD-valgud ( cluster of differentiation ). [3] Lumfotsuutide tuubi maaramiseks saab kasutada ka ELISPOT voi sekretsiooni analuusi tehnikat (protsess, mida kasutatakse rakkude identifitseerimiseks nende eritatava valgu pohjal). [12]

Lumfotsuutidele omased pinnamarkerid [13]
Klass Funktsioon Kogus (hulk) Fenotuubilised markerid
NK-rakud viiruslikult nakatunud rakkude ja kasvajarakkude luusimine 7% (2?13%) CD16, CD56 aga mitte CD3
T-abistajarakud tsutokiinide ja kasvufaktorite tootmine,
mis reguleerivad teisi immuunsusteemi rakke
46% (28?59%) TCRαβ, CD3 ja CD4
Tsutotoksilised T-rakud viiruslikult nakatunud rakkude, kasvajarakkude ja
siirikute luusimine
19% (13?32%) TCRαβ, CD3 ja CD8
γδT-rakud immuunvastuse regulatsioon ja tsutotoksilisus 5% (2?8%) TCRγδ ja CD3
B-rakud antikehade eritamine 23% (18?47%) MHC klass II, CD19 ja CD21

Meditsiin [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lumfotsuutidega seotud haiguslikud seisundid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kliinilises meditsiinis diagnoositakse mitmeid lumfoproliferatiivseid haigusi, naiteks age lumfoblastleukeemia , pahaloomulised lumfoomid ( Hodgkini lumfoom , mitte-Hodgkini lumfoom ), lumfotsutoos jpt.

Tuumuse haiguslikud seisundid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Tumektoomia [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis Tumektoomia

Lapseeas tehtud tumektoomia ehk tuumuse eemaldamise jarel puuab organism uue olukorraga kohaneda ja korraldada oma tood, nimelt ei komplekteeri tuumus enam piisavas koguses CD4+ abistajarakke ega saada neid lumfisolmedesse ja porna, parsitud on nii rakuline kui ka humoraalne immuunsus.

T-rakkude anomaaliatega seostatakse jargmisi haiguslikke seisundeid:

Lumfotsuutide hulk vereproovis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Lumfotsuutide ( lym ) normvaartused taisvereanaluusi pohjal [14]
Vanus Kogus (hulk) SI -susteemi uhikutes
Vastsundinul 5500/μL 5500 × 10 6 /L
12?24 tundi parast sundi 5800/μL 5800 × 10 6 /L
1. sunnijargsel nadalal 5000/μL 5000 × 10 6 /L
2. sunnijargsel nadalal 5500/μL 5500 × 10 6 /L
1. sunnikuu kuni 1. eluaasta 6000?7000/μL 6000?7000 × 10 6 /L
2. eluaastal 6300/μL 6300 × 10 6 /L
4. eluaastal 4500/μL 4500 × 10 6 /L
6. eluaastal 3500/μL 3500 × 10 6 /L
8.?20. eluaastal 2500-3300/μL 2500?3300 × 10 6 /L

Lumfotsuudid moodustavad osa verelibledest ja nende osakaalu valjendatakse protsendina valgete vereliblede hulgast.

Lumfotsuutide arvu suurenemine on lumfotsutoos ja lumfotsuutide arvu langus on lumfotsutopeenia . Suurenenud lumfotsuutide kontsentratsioon viitab tavaliselt viiruslikule infektsioonile (harva viitab suurenenud lumfotsuutide hulk leukeemiale). Vahenenud lumfotsuutide hulk voib kaasa tuua suurenenud nakkusohu parast operatsiooni voi traumat.

HIV [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kui inimene nakatub HIV-i, sekkuvad viiruseosakesed T-lumfotsuutide taastootmistsuklisse. T-lumfotsuute kull komplekteeritakse tavaparaselt, kuid HI-viiruse molekulid rundavad ja havitavad massiliselt CD4 + T-rakke . Kuna need on immuunvastuse toimimiseks olulised rakud, muutub keha vastuvotlikuks ka sellistele viirustele , mis terveid inimesi ei mojutaks. HIV-i nakatumist maaratakse tavaliselt CD4+ T-rakkude hulga jargi patsiendi veres, aga ka HIV-antikehade testiga.

Kasvajasse infiltreeruvad lumfotsuudid [ muuda | muuda lahteteksti ]

  Pikemalt artiklis TIL-rakk

Monede pahaloomuliste kasvajate, naiteks melanoomi [15] ja parasoolevahi korral lumfotsuudid migreeruvad ja rundavad kasvajat. Monel juhul voib see viia primaarse kasvaja taandumiseni. [16]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. "Dorlands Medical Dictionary:lymphocyte" . Vaadatud 27.01.2009 .
  2. " Meditsiinisonastik " 446:2004.
  3. 3,0 3,1 3,2 Marina Aunapuu (2016). Veterinaarhistoloogia . Tartu: Tartu Ulikooli Kirjastus . Lk 87?88; 276?278.
  4. 4,0 4,1 Stacy, Nicole I.; Alleman, A. Rick; Sayler, Katherine A. "Diagnostic Hematology of Reptiles" (PDF) . Clin Lab Med . 31 : 87?108. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 5. marts 2016 . Vaadatud 13. martsil 2018 cit. via seaturtle.org.
  5. Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, Manual of Exotic Pet Practice , lk 147, 2009, Saunders Elsevier, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 07.07.2014) (inglise keeles)
  6. Sirje Velbri , "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 14?15, 2002, ISBN 9985 829 41 7
  7. The process of B-cell maturation was elucidated in birds and the B most likely means "bursa-derived" referring to the bursa of Fabricius . "B Cell" . Merriam-Webster Dictionary . Encyclopedia Brittanica . Vaadatud 28. oktoobril 2011 .
  8. "Immuunsusteem" . cellbio.ebc.ee . Vaadatud 13.03.2018 .
  9. 9,0 9,1 Abbas AK and Lichtman AH (2003). Cellular and Molecular Immunology (5th ed.). Saunders, Philadelphia. ISBN   0-7216-0008-5 .
  10. Kumar, Abbas, Fausto. Pathologic Basis of Disease (7th ed.). {{ cite book }} : CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend ( link )
  11. Aimee L. Edinger ja Craig B. Thompson, Antigen-presenting cells control T cell proliferation by regulating amino acid availability , 99. valjaanne, nr 3, lk 1107?1109, doi: 10.1073/pnas.042707999, veebiversioon (vaadatud 14.11.2014.a.)(inglise keeles)
  12. Janeway, Charles ; Paul Travers, Mark Walport, and Mark Shlomchik (2001). Immunobiology; Fifth Edition . New York and London: Garland Science. ISBN   0-8153-4101-6 . {{ cite book }} : CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend ( link ) .
  13. Berrington, J. E.; Barge, D; Fenton, AC; Cant, AJ; Spickett, GP (mai 2005). "Lymphocyte subsets in term and significantly preterm UK infants in the first year of life analysed by single platform flow cytometry" . Clin Exp Immunol . 140 (2): 289?292. DOI : 10.1111/j.1365-2249.2005.02767.x . PMC   1809375 . PMID   15807853 .
  14. Cynthia C. Chernecky, Barbara J. Berger, "Laboratory Tests and Diagnostic Procedures", 5 ed, lk 370, 2008, Saunders Elsevier, ISBN 978 1 4160 3704 0
  15. "Current Topics in Oncology" . Originaali arhiivikoopia seisuga 16. juuli 2011 . Vaadatud 4. novembril 2011 .
  16. "Protective effect of a brisk tumor infiltrating lymphocyte infiltrate in melanoma: An EORTC melanoma group study. 2007" . Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2011 . Vaadatud 11. novembril 2011 .

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]