Laats (kaunvili)

Laats
	; Harilik laats
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae ;
Hoimkond	Oistaimed Magnoliophyta ;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida ;
Selts	Oalaadsed Fabales ;
Sugukond	Liblikoielised Fabaceae ;
Perekond	Laats Lens ;
Liik	Harilik laats ;
Binaarne nimetus
	Lens culinaris ; L.

See artikkel raagib taimeliigist; toiduaine kohta vaata artiklit Laatsed (toiduaine) ; taimeperekonna kohta vaata artiklit Laats (perekond)

Kiirluupvideo laatse kasvust

Harilik laats ( Lens culinaris ) on uheaastane taim liblikoieliste sugukonnast . Eestis kutsutakse laatse mitmesuguste nimetustega: liats, liatse, leats, laatse ja ka laats. Siiski kasvatatakse kumnest laatse perekonna liigist ainult uhte soodavat ? harilikku laatse ? paljude sortidena ^[1].

Laatsede varvus varieerub olenevalt sordist ja kasvatuspiirkonnast ? roheline, pruun, hall, kollane, kirju voi oran? ^[1]. Taime vars on 25?60 cm korge, norgalt harunenud 5?7 sulglehekesega ja koitraagudega . Oied on vaikesed, valkja voi ornsinise tooniga, uksi voi kahe kuni nelja kaupa kaenlasisestes kobarates . Kaunad on lamedad rombja kujuga, ilma vaheseinteta kuni 15 mm pikad ja 8?9 mm laiad ^[2]. Kaunas on 1?3 seemet, mis on lapikud umara kujuga ja mille kaal jaab 40?50 g/1000 seemne kohta ^[3]. Taimede oitseaeg on juuni?juuli ^[2].

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Koige varasem laatse teadaolev ajalugu parineb Kreekast Franchthi koopast paleoliitikumi ja mesoliitikumi kihtidest 13 000 aastat eKr. ^[4]^[5]

Peamiselt kasvas laats Indias , Bangladeshis , Pakistanis , Vahemere piirkonnas ning Pohja-Ameerikas . Arheoloogiliste leidude jargi kasutati Pohja-Iisraelis laatse pollumajanduses juba 6800 aastat eKr ^[5]. Vana-Kreekas kasutati laatse suppides ja lisati leivasse. ^[5]

Sordid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Maailmas on palju laatsesorte, allpool on toodud koige tuntumad.

Roheline laats [ muuda | muuda lahteteksti ]

Rohelised laatsed on upris suured. Keetmisel nad oma kuju ei muuda. Sobivad hasti salatitesse ja pilaffi ^[3].

Prantsuse roheline laats [ muuda | muuda lahteteksti ]

Prantsuse rohelised laatsed on rohelistest laatsedest vaiksemad ning varvuselt tumedamad. Toidu valmistamisel on nende kupsemisaeg umbes 40 minutit ^[3].

Kollane laats [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kollased laatsed on magusad ning seest punaka viljalihaga . Toidu valmistamisel keevad nad vaga ruttu katki ning seetottu sobivad paremini India retseptidesse, kus laatsed keedetakse pudruks. ^[3]

Punane laats [ muuda | muuda lahteteksti ]

Punastel laatsedel on helepunane kuni oran? varvus. Nad on vaiksemootmelised. Toidu valmistamisel valmivad need koige kiiremini ning neist saab vaga hea puree. ^[3]

Must laats [ muuda | muuda lahteteksti ]

Mustad laatsed on vaikesed ja ummargused. Neid kutsutakse tihti ka beluuga laatsedeks, sest kupsedes meenutavad nad beluuga kaaviari . ^[3]

Tootmine maailmas [ muuda | muuda lahteteksti ]

2016. aastal toodeti maailmas laatsi kokku 6,3 miljonit tonni ^[6]. Maailmaturul on tootja ja eksportijana esikohal Kanada , kus laatsede toodang oli 2017. aastal oli 3,39 miljonit tonni . Kanadas toodetakse 95% laatsedest Saskatchewani provintsis , kus laatsed kulvatakse mai alguses ning saak koristatakse juba augusti keskel. ^[7]

2017. aastal toodeti laatsi koige rohkem Kanadas (3,39 miljonit tonni aastas), sellele jargnes India (1,01 miljonit tonni aastas) ^[8].

Kasutamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laatsed sisaldavad ohtralt valke , nad on mineraalaine - ja vitamiinirikkad . Tanapaeval valmistatakse laatsedest suppe ja putrusid. Neid kasutatakse ka salatite valmistamiseks, vormiroogades voi lihatoitude korvale taimse lisandina. ^[9] Samuti kasutatakse haljasmassi loomasoodana ja seemnejahu mitmesuguste sootade toitevaartuse tostmiseks. ^[2]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

↑ ^1,0 ^1,1 Urmas Kokasaar (detsember 2005). "Liats, liatse, leats, laatse = laatsed" . Vaadatud 03.03.2018 .
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Karl Eichwald, M. Kask, S. Talts, A. Vaga, E. Varep (1959). "Eesti NSV Floora III" . Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lk 208. {{ raamatuviide }}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend ( link )
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 "Growing lentils" . Originaali arhiivikoopia seisuga 13.03.2018 . Vaadatud 06.03.2018 .
↑ Sandhu, J.S., Singh, S. 2007: "Lentil: An Ancient Crop for Modern Times". Springer, Holland. Lk 4.
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 "A Short History of Lentils" . Vaadatud 03.03.2018 .
↑ "Lentils, production quantity (tons) ? for all countries" . Originaali arhiivikoopia seisuga 13.03.2018 . Vaadatud 03.03.2018 .
↑ "Lentil Production" . Vaadatud 03.03.2018 .
↑ "Production volume of lentils worldwide from 2013 to 2017, by country (in 1,000 metric tons)" . Vaadatud 03.03.2018 .
↑ Bethany Moncel. "What Are Lentils?" . Vaadatud 06.03.2018 .

[:0-1] 1,0 ^1,1 Urmas Kokasaar (detsember 2005). "Liats, liatse, leats, laatse = laatsed" . Vaadatud 03.03.2018 .

[:1-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Karl Eichwald, M. Kask, S. Talts, A. Vaga, E. Varep (1959). "Eesti NSV Floora III" . Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lk 208. {{ raamatuviide }}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend ( link )

[:2-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 ^3,4 ^3,5 "Growing lentils" . Originaali arhiivikoopia seisuga 13.03.2018 . Vaadatud 06.03.2018 .

[PMp8I-4] Sandhu, J.S., Singh, S. 2007: "Lentil: An Ancient Crop for Modern Times". Springer, Holland. Lk 4.

[:3-5] 5,0 ^5,1 ^5,2 "A Short History of Lentils" . Vaadatud 03.03.2018 .

[QlvIK-6] "Lentils, production quantity (tons) ? for all countries" . Originaali arhiivikoopia seisuga 13.03.2018 . Vaadatud 03.03.2018 .

[9j8ce-7] "Lentil Production" . Vaadatud 03.03.2018 .

[xjAkB-8] "Production volume of lentils worldwide from 2013 to 2017, by country (in 1,000 metric tons)" . Vaadatud 03.03.2018 .

[TOfgx-9] Bethany Moncel. "What Are Lentils?" . Vaadatud 06.03.2018 .

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]