Laaneanakardi ebaviljad
India pahklid
Laaneanakard
ehk
india nakrapuu
(
Anacardium occidentale
; varasem eestikeelne nimetus
aka?uu-anakardium
) on
anakardiliste
sugukonda
anakardi
perekonda
kuuluv
puu
.
Laaneanakard on vaike
igihaljas
puu
, mis kasvab 10?12 meetrit korgeks. Puu
tuvi
on luhike ja sageli ebakorraparase kujuga.
Puu
lehed
paiknevad
oksal
spiraalselt
, on nahkja pinnaga, kujult
elliptilised
voi
araspidimunajad
, 4?22 cm pikad ja 2?15 cm laiad.
Oied
moodustavad
kobara
voi
poorise
, mis on kuni 26 cm pikk. Oied ise on vaikesed, algul kahvaturohelised, parast tombuvad punaseks. Oiel on 5 kitsast
kroonlehte
, mis on 7?15 mm pikad.
Taime
vili
on
aka?uu
(portugali keeles
caju
[ka?uu]. Tavaliselt peetakse ja nimetatakse viljaks ovaalset kuni pirnikujulist
ebavilja
, mis areneb
oiepohjast
ja koosneb
viljaraagudest
. Seda nimetatakse
aka?uuounaks
ehk
ka?uounaks
. See on kollane ja/voi punane ploomi- voi pirnisuurune (labimoot 5?11 cm) moodustis. See on magushapu ja mahlakas ning seda suuakse toorelt, sest see ei kannata transporti: selle koor on vaga habras.
Taime tegelik vili on ligikaudu neeru- voi poksikindakujuline
luuvili
, mis kasvab ebavilja otsas.
Luuvili
kasvabki koigepealt, seejarel tekib
oieraost
ebavili. Tegeliku vilja sees on uksainus
seeme
(nakar ehk aka?uupahkel ehk
india pahkel
ehk ka?upahkel). See seeme ei ole botaanilises mottes
pahkel
, kuigi vilja ennast peavad moned botaanikud pahkliks. Seemet umbritseb kahekordne koor, mis sisaldab soovitavat
fenoolvaiku
. Moned inimesed on nakarde vastu
allergilised
, kuid nakrad on
allergeenina
haruldasemad kui muud pahklid.
Taim on parit
Brasiilia
kirdeosast, kus seda
portugali keeles
nimetatakse
cajueiro
[ka?u'eiru]. Perioodil 1560?1565 viisid
portugallased
selle oma
Indias
asuvasse
kolooniasse
Goasse
. Sealt levis see ule
Kagu-Aasia
ja lopuks
Aafrikasse
. Tanapaeval kasvab seda koikjal, kus on piisavalt soe ja niiske kliima. Teda kasvatatakse
viljapuuna
troopikas
.
Aka?uuouna suuakse mahlase ja hapu viljaliha parast. Seda suuakse toorelt ning sellest tehakse
moosi
, vurtsitatud kastet ja jooke. Mones kohas on kombeks teha sellest
alkohoolset jooki
voi lahjendatud ja suhkruga segatud mahla. Goas tehakse sellest alkohoolset jooki nimega
fenny
. Aka?uuounas on palju
tanniini
ja ta rikneb kergesti. Seetottu visatakse see paljudes kohtades parast nakra eemaldamist lihtsalt ara.
Brasiilias on aka?uumahl koikjal levinud. Kirde-Brasiilias on tavaline, et nakramuujad muuvad uhtlasi odavalt aka?uumahla.
Vilja kovad rohelised koored sisaldavad tugeva nahka arritava toimega
toksiini
uru?iooli
. Enne seemne tarvitamist tuleb koored eemaldada. Selle kaigus saavad toolised sageli tugevasti korvetada (toime sarnaneb
roniva murgipuu
omaga). Tervisepoodides on saadaval toornakraid, mis on ainult
keedetud
, mitte
rostitud
ega
pruunistatud
.
Aasia koogis
on nakrad laialt levinud, naiteks valmistatakse kana nakardega. Samuti tehakse nakardest
maapahklivoisarnast
maaret. Nakrad on vaga olirikkad ja neid lisatakse teistessegi
pahklivoidesse
, et olisisaldust tosta.
Aka?uuouna tootlemise korvalsaadusena saadakse viljakestavedelikku, mis koosneb peamiselt
anakardhapetest
. Need happed on murgised igasugustele
grampositiivsetele bakteritele
ja selleparast kasutatakse viljakestavedelikku
hambapoletiku
korral. Anakardhappeid kasutatakse
keemiatoostuses
kardanooli
valmistamiseks ja seda omakorda mitmesuguste
vaikude
, katete ja hoordmaterjalide tootmiseks.
Nakrad on levinud
naksid
ja nende rikka maitsebuketi tottu suuakse neid sageli paljalt, kergelt
soolatatuna
voi
suhkurdatuna
. Neid kaetakse ka
?okolaadiga
, ent nad on
sarapuupahklitest
ja
mandlitest
kallimad ning seetottu neid
kompvekkides
uldiselt ei kasutata, valja arvatud mone erilise horgutisetootja toodangus.