Ukraina jaotus. Laanepoolsed alad on tahistatud oran?iga
Laane-Ukraina
on
Austria-Ungari
ja
Rzeczpospolita
koosseisu kuulunud praeguse
Ukraina
alad. Laane-Ukraina moodustavad
Galiitsia
(
Lvivi oblast
,
Ternopili oblast
,
Ivano-Frankivski oblast
), Voloonia (
Voloonia oblast
,
Rivne oblast
, monikord ka
?otomori oblasti
laaneosa), Bukoviina (
T?ernivtsi oblast
) ja
Taga-Karpaadi oblast
. Monikord loetakse Laane-Ukraina alla kuuluvaks ka
Hmelnotskoi oblast
. Laane-Ukraina suurim linn on
Lviv
.
Laane-Ukraina alad
Rzeczpospolita
koosseisus 1635. aastal. Roosaga on margitud
Moskva tsaaririigile
(
Andrussovo vaherahu
1667, "Igavese rahu" lepinguga 1686 loovutatud alad
Laane-Ukraina kuulus algselt
Poola-Leedule
, kuid 18. sajandil toimunud
Poola jagamiste
kaigus ala jagati: Galiitsia laks 1772. aastal
Austriale
ning
Voloonia
1795. aastal
Venemaa keisririigile
.
Parast
esimest maailmasoda
ning
Noukogude-Poola soda
jagunes Laane-Ukraina sodijate vahel: Galiitsia ja Voloonia laksid
Poolale
;
Ida-Ukraina
,
Louna-Ukraina
ja Ukraina tuumik jaid Noukogude Liidu voimu alla, kus moodustati
Ukraina Noukogude Sotsialistlik Vabariik
. Ukrainlased tegid ka katse iseseisvust saavutada, kuulutades valja
Laane-Ukraina Rahvavabariigi
, aga selle liitis endaga Poola. Sellele lisaks jaid
Austria-Ungari
jagamise jarel tanapaeval Laane-Ukrainale kuuluvad
Ruteenia
T?ehhoslovakkiale
ja
Bukoviina
Rumeeniale
.
Kui
Saksamaa
1939. aastal T?ehhoslovakkia
okupeeris
,
vallutas
Ungari
15. martsil 1939 Ruteenia. Sama aasta septembris tungis Noukogude Liit Poolasse ning Galiitsia ja Voloonia langesid ka Noukogude voimu alla. 1940. aastal noudis Noukogude Liit Rumeenialt
ultimaatumiga
valja ka
Bessaraabia
ning Bukoviina. Teise maailmasoja lopupaevil joudsid Noukogude vaed ka Taga-Karpaatiasse, okupeerisid selle ja kuulutasid valja
Tagakarpaatia Ukraina Vabariigi
, mis Noukogude Liiduga liitus. T?ehhoslovakkia tunnustas piiride muutust 1946. aastal ning nonda sai terve tanapaevane Laane-Ukraina esimest korda ajaloos uhe riigi alla uhendatud.
1940.-1950. aastatel toimus just Laane-Ukrainas suurim Noukogude-vastane tegevus Ukrainas -
Stepan Bandera
ja
Roman ?uhhevot?i
juhitud
UPA
partisanid. Sellele reageerisid ka Noukogude voimud vastavalt - Laane-Ukrainas toimusid samuti 1940. ja 1950. aastatel
kuuditamised
.
[1]
Piirkond on tugevalt
ukrainakeelne
ja rahvuslik - 1. detsembril 1991 toimunud
Ukraina iseseisvusreferendumil
toetas Laane-Ukrainas iseseisvust igas oblastis ule 90% haaletanutest. Laane-Ukrainas on populaarsed laanemeelsemad poliitikud, nagu
Viktor Ju?t?enko
ja
Julija Tomo?enko
. Samas on Bukoviinas ning Taga-Karpaatias palju rahvusvahemusi (Bukoviinas
rumeenlased
, Taga-Karpaatias
russiinid
ning
ungarlased
).
Austria-Ungari
: 1.
Boomimaa
, 2.
Bukoviina
, 3.
Karnten
, 4.
Krajna
, 5.
Dalmaatsia
,
6.
Galiitsia
, 7.
Kustenland
, 8.
Alam-Austria
, 9.
Moraavia
, 10.
Salzburg
, 11.
Sileesia
, 12. Steiermark, 13.
Tirool
, 14.
Ulem-Austria
, 15.
Vorarlberg
Ungari kuningriik
: 16. Polisungari 17.
Horvaatia
-
Slavoonia
Austria-Ungari
kondomiinium
: 18.
Bosnia ja Hertsegoviina
- Tanapaeva Ukraina sh Krimm
- ↑
"Laane-Ukrainlased kuuditatakse Kesk-Aasiasse".
Stockholms-Tidningen Eestlastele
. 12.04.1950.