한국   대만   중국   일본 
Laane-Ukraina ? Vikipeedia Mine sisu juurde

Laane-Ukraina

Allikas: Vikipeedia
Ukraina jaotus. Laanepoolsed alad on tahistatud oran?iga

Laane-Ukraina on Austria-Ungari ja Rzeczpospolita koosseisu kuulunud praeguse Ukraina alad. Laane-Ukraina moodustavad Galiitsia ( Lvivi oblast , Ternopili oblast , Ivano-Frankivski oblast ), Voloonia ( Voloonia oblast , Rivne oblast , monikord ka ?otomori oblasti laaneosa), Bukoviina ( T?ernivtsi oblast ) ja Taga-Karpaadi oblast . Monikord loetakse Laane-Ukraina alla kuuluvaks ka Hmelnotskoi oblast . Laane-Ukraina suurim linn on Lviv .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Laane-Ukraina alad Rzeczpospolita koosseisus 1635. aastal. Roosaga on margitud Moskva tsaaririigile ( Andrussovo vaherahu 1667, "Igavese rahu" lepinguga 1686 loovutatud alad

Laane-Ukraina kuulus algselt Poola-Leedule , kuid 18. sajandil toimunud Poola jagamiste kaigus ala jagati: Galiitsia laks 1772. aastal Austriale ning Voloonia 1795. aastal Venemaa keisririigile .

Parast esimest maailmasoda ning Noukogude-Poola soda jagunes Laane-Ukraina sodijate vahel: Galiitsia ja Voloonia laksid Poolale ; Ida-Ukraina , Louna-Ukraina ja Ukraina tuumik jaid Noukogude Liidu voimu alla, kus moodustati Ukraina Noukogude Sotsialistlik Vabariik . Ukrainlased tegid ka katse iseseisvust saavutada, kuulutades valja Laane-Ukraina Rahvavabariigi , aga selle liitis endaga Poola. Sellele lisaks jaid Austria-Ungari jagamise jarel tanapaeval Laane-Ukrainale kuuluvad Ruteenia T?ehhoslovakkiale ja Bukoviina Rumeeniale .

Kui Saksamaa 1939. aastal T?ehhoslovakkia okupeeris , vallutas Ungari 15. martsil 1939 Ruteenia. Sama aasta septembris tungis Noukogude Liit Poolasse ning Galiitsia ja Voloonia langesid ka Noukogude voimu alla. 1940. aastal noudis Noukogude Liit Rumeenialt ultimaatumiga valja ka Bessaraabia ning Bukoviina. Teise maailmasoja lopupaevil joudsid Noukogude vaed ka Taga-Karpaatiasse, okupeerisid selle ja kuulutasid valja Tagakarpaatia Ukraina Vabariigi , mis Noukogude Liiduga liitus. T?ehhoslovakkia tunnustas piiride muutust 1946. aastal ning nonda sai terve tanapaevane Laane-Ukraina esimest korda ajaloos uhe riigi alla uhendatud.

1940.-1950. aastatel toimus just Laane-Ukrainas suurim Noukogude-vastane tegevus Ukrainas - Stepan Bandera ja Roman ?uhhevot?i juhitud UPA partisanid. Sellele reageerisid ka Noukogude voimud vastavalt - Laane-Ukrainas toimusid samuti 1940. ja 1950. aastatel kuuditamised . [1]

Piirkond on tugevalt ukrainakeelne ja rahvuslik - 1. detsembril 1991 toimunud Ukraina iseseisvusreferendumil toetas Laane-Ukrainas iseseisvust igas oblastis ule 90% haaletanutest. Laane-Ukrainas on populaarsed laanemeelsemad poliitikud, nagu Viktor Ju?t?enko ja Julija Tomo?enko . Samas on Bukoviinas ning Taga-Karpaatias palju rahvusvahemusi (Bukoviinas rumeenlased , Taga-Karpaatias russiinid ning ungarlased ).

Austria-Ungari : 1. Boomimaa , 2. Bukoviina , 3. Karnten , 4. Krajna , 5. Dalmaatsia , 6. Galiitsia , 7. Kustenland , 8. Alam-Austria , 9. Moraavia , 10. Salzburg , 11. Sileesia , 12. Steiermark, 13. Tirool , 14. Ulem-Austria , 15. Vorarlberg
Ungari kuningriik : 16. Polisungari 17. Horvaatia - Slavoonia
Austria-Ungari kondomiinium : 18. Bosnia ja Hertsegoviina
Tanapaeva Ukraina sh Krimm

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. "Laane-Ukrainlased kuuditatakse Kesk-Aasiasse". Stockholms-Tidningen Eestlastele . 12.04.1950. {{ netiviide }} : puuduv voi tuhi |url= ( juhend )