See artikkel raagib munakogumist. Teiste tahenduste kohta vaata lehekulge Kurn (tapsustus) .

Kurn ehk munakurn on korraga hautav munade komplekt.

Moistet kasutatakse lisaks lindudele ka roomajate kohta. Sealjuures osa roomajaid haub mune korralikult, naiteks puuton , aga osa ei tee seda kunagi, naiteks kilpkonnad . Selgrootute kohta sona "kurn" ei kasutata, isegi kui nad oma munade eest hasti hoolitsevad, naiteks kaheksajalad ja amblikud.

Harilikult asub kurn pesas . Koik pesas olevad munad ei pruugi olla uhe emase munetud: mitmel liigil, naiteks emul ja jaanalinnul , muneb mitu emast uhte pessa. Sellistes pesades on tavalisest suurem toenaosus, et osast munadest ei kooru jarglasi, samuti langeb sellistes pesades toenaolisemalt osa mune pesaroovlite saagiks.

Kas kurna hulka arvatakse ka munetud, kuid kaduma lainud voi katkised munad, selles osas teadlaste seisukohad lahknevad.

Kurna suurus [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kurna suurus oleneb suuresti liigist , vahel isegi uhe perekonna piires. Kurna suurust mojutavad paljud teisedki asjaolud, naiteks elupaik, vanemate tervis ja toitumine, roovloomade ja saakloomade arvukus ning aastaaeg. Kui monel paaril on aasta jooksul kaks kurna, on teine neist harilikult vaiksem, aga kui esimene pesitsemine ebaonnestus ja koik pojad selles hukkusid, ei pruugi teine kurn esimesest vaiksem olla. Roovlindudel soltub kurna suurus koige rohkem saakloomade arvukusest ja voib saakloomade massilise sigimise aastatel olla mitu korda suurem pikaajalisest keskmisest. Pika elueaga liikidel on kurna keskmine suurus vaiksem kui luhikese elueaga liikidel, kuna jouavad elu jooksul rohkem pesitseda.

Eelpoolmainitud tunnused ei ole munevatele loomaliikidele ainuomased, vaid kui kurna asemel raakida pesakonnast voi veelgi uldisemalt jarglastest, siis nad kehtivad nendegi liikide kohta, kes ei mune.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Haue