Kuritegevus

Allikas: Vikipeedia
  See artikkel raagib kuritegude toimepanemisest, kuritegevuse all voidakse moista ka kuritegevuse taset .

Kuritegevus on teatud territooriumil teatud aja jooksul toime pandud kuritegude kogum. Kuriteo toimepanija on kurjategija . Kuritegevuse pohjuste kohta on valja tootatud hulk teooriaid. Koige levinumaks vaateks on, et kuritegevus on sotsiaalsete ja bioloogiliste tegurite koostoime tulemus. Juriidiliselt on tegemist kuriteo puhul oigusrikkumise (uhiskonnaohtlik tegevus) kui riigi poolt karistatava ebaseadusliku tegevusega, mis toob endaga kaasa oigusliku vastutuse.

Kuritegevuse ja riigivoimu seose organisatoorsed tasemed ja arengujargud [ muuda | muuda lahteteksti ]

Patricia Rollinson eristab kriminaalse uhiskonna tekke protsessis nelja staadiumi. Neist igauhte iseloomustab voimu ja kriminaalide vaheliste vahekordade oma spetsiifika [1]

Reaktiivne staadium , kui voim ja kuritegevus on vastastikuses aktiivses vastasseisus ja tugev riigivoim ei oma vajadust minna kuritegelike formeeringutega kompromissidele. Siin eristuvad omavahel organiseerimata ja organiseeritud kuritegevus .

Passiivse assimilatsiooni staadium , kui norgenevad riiklikud institutsioonid, esmajarjekorras okonoomilised, ja algavad kompromissid organiseeritud kuritegevusega, mis viivad voimusstruktuuridele kasulike varimajanduse institutsioonide tekkele, moodukale korruptsioonile ja altkaemaksuvotmisele. Maffia teke.

Aktiivse assimilatsiooni staadium , kui organiseeritud kuritegevuse formeeringud tungivad voimustruktuuridesse ja tagavad endale voimaluse tegutseda paralleelselt ametliku voimuga. Riik kaotab kontrolli oma varem kurjategijatega korraldatud vastastikuste mojude protsesside ule. Kurjategijate formeeringud avaldavad olulist moju okonoomikale ja poliitikale. Maffia voimuletulek.

Proaktiivne staadium,  kui organiseeritud kuritegevus muutub uhiskonnas domineerivaks jouks, allutades endale nii riiklikud kui ka uhiskondlikud struktuurid. Siin saab eristada maffiariiki ja maffiauhiskonda. Saint-Simoni utlust mooda saavad rahvused, nagu uksikud inimesedki, elada kas tootades voi varastades.

Vaata ka [ muuda | muuda lahteteksti ]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

  1. Роулинсон П. Российская организованная преступность: краткая история // Российская организованная преступность: новая угроза? М., 2000. lk 18.