|
See artikkel raagib geoloogia moistest; rahva kohta vaata artiklit
Kurdid
; teiste tahenduste kohta vaata lehekulge
Kurd (tapsustus)
|
Kurrutatud kivimid
Kreetal
Kurd
on lainjas
geoloogiline struktuur
, mille suurus voib ulatuda mikroskoopilisest regionaalseni.
Enamasti on kurrud tekkinud algselt tasapinnalise
kihi
deformeerumisel
survepingete
valjas. Tavaliselt tekivad kurrud
orogeneesi
ehk maetekkeprotsessi kaigus. Kurrud on
plastsed deformatsioonid
ning saavad seetottu tekkida sugaval
maakoores
, kus
kivimid
on korge
temperatuuri
ja
rohu
tottu plastilisemad. Maakoore hapramas ulaosas tekivad kurdude asemel peamiselt
murrangud
.
Kurrud voivad tekkida ka mitte
tektooniliselt
. Naiteks
kompaktsioon
ehk setete tihenemine voib viia kurru tekkeni, sest erinevad
setted
tihenevad erineval maaral, mistottu voib nende kohal olev algselt enam-vahem tasapinnaline kiht saada kurrutatud valimuse.
Kurru elemendid
Kurru kulgi nimetatakse tiibadeks (ingl
limbs
) ja neid uhendab ?arniir (ingl
hinge
)
Kurru suurim koverus asub ?arniiri kohal. Kurru hari (ingl
crest
) on koige korgem koht ja nogu (ingl
trough
) koige madalam koht.
Poordepunkti (ingl
inflection point
) kohal kurru tiival muudab kaardumine suunda. Summeetrilistel kurdudel on poordepunkt tiiva keskpunkt.
Ulepaindepunktid piki kurrutatud pinda moodustavad ?arniirijoone.
?arniirijoone suund ja lasundikalle (ingl
plunge
) annavad informatsiooni kurru orientatsioonist.
Telgpind (ingl
axial plane
) uhendab kurru kihipindade ?arniirijooned.
Telgpinda kasutatakse kurru orientatsiooni kirjeldamiseks (rohtsiht ja kalle, ingl
strike
ja
dip
).
Kurru telg (ing
fold axis
) on kujutletav sirge joon, mis jargib kurru kuju.
