Kuldvillaku ordu Hispaania haru tunnusmark
Kuldvillaku ordu
on keskajal
Burgundias
asutatud eksklusiivne
ruutliordu
, mis on tanapaevani aktiivne
Austrias
ja
Hispaanias
. Ordu asutas
1430
. aastal
Brugge
linnas
Burgundia hertsog
Philippe Hea
(Philippe III).
Burgundia oli
hiliskeskaja
rikkamaid riike ning selle
oukond
ja ulikud toretsevad ja pillavad. Hertsogil endal oli kindel plaan ukspaev kuningaks saada. Kuldvillaku ordu asutamine oli moeldud selle koige manifestatsiooniks ning selleks, et teatud ulikuid kindlamalt trooniga siduda. Hertsog soovis oma loodud orduga hiilguselt uletada inglaste
Sukapaela ordut
. Viimaselt voeti palju eeskuju ? ule voeti mitmeid reegleid ning liikmete arv piirati 24 liikmega, seega tahendas sinna kuulumine selget prestii?i tousu. Hiljem suurendati liikmete arvu 31-ni ja viimaks 51-ni.
Ordu sai nime
vanakreeka muudi
jargi
Iasonist
ja
kuldvillakust
ning viitas ka otseselt Philippe'i ambitsioonidele ? antiikaja muutiline kangelanegi jahtis kuldvillakut just selleparast, et see oleks ta kuningavoimu legitimeerinud. Vana-Kreeka muut tekitas esialgu poleemikat, sest see oli viide paganlikule sumbolile ja ka Iasonile, kes ei olnud just koige ausam kangelane. Ebakola lepitas Neversi
piiskop
, kes seostas kuldvillaku
Vana Testamendi
kangelase
Gideoniga
. Ordu peamiseks ulesandeks nimetati Jumala ulistamist ja usu kaitsmist.
Burgundia sodade
(1474?1477) tagajarjel kaotas riik aga oma viimase meessoost valitseja
Charles Sudi
ning viimase tutre
Burgundia Maria
surma jarel laks suurem osa endisest riigist
Habsburgide
dunastia katte. Selle tulemusena kujunes Kuldvillaku ordu Hispaania ja hilisema Austria-Ungari keisririigi tahtsaimaks ja prestii?seimaks aadliuhenduseks. 18. sajandil jagunes ordu kaheks iseseisvaks ? Hispaania ja Austria ? haruks. Molemad on tegevad tanapaevani.
Hispaania haru ordeni andmise oigus on tanapaeval
Hispaania kuninga
kaes.
Austria orduharu juhivad Habsburgide jareltulijad ning see on jatkuvalt aristokraatlik ja katoliiklik ordu, mille ordenit tohib annetada vaid kuninglikust soost katoliiklastele.
