Kuldnokk
(
Sturnus vulgaris
) on
linnu
liik
kuldnoklaste
sugukonnast
kuldnoka
perekonnast
.
Rahvaparaseid nimetusi: kuldnokk, rastas, turgi varblane, puurivarblane, mustmats, tulilind, nogikikas, kullalind, rootsvarblane, rootsvilistaja, teomees.
Kuldnokk on musta laikiva sulestikuga, mida katavad vaikesed valged tahnid. Kehapikkus on 21?23 cm, kaal 65?80 g
[
viide?
]
. Maapinnal liigub joostes voi astudes (mitte hupates).
Kuldnokk on levinud haudelind kogu
Euroopas
(valja arvatud
Purenee poolsaarel
, Louna-
Itaalias
ja
Koola poolsaarel
),
Siberi
metsa- ja stepivoondis kuni
Irkutskini
,
Vaike-Aasias
,
Lahis-Idas
,
Kaukaasias
ja
Kesk-Aasias
(v.a
korbealad
).
Eestis
on levinud ule kogu riigi, kuigi arvukus on viimase 20 aasta jooksul tugevalt vahenenud. Viimase arvukushinnangu jargi pesitseb Eestis 150 000 ? 250 000 paari kuldnokki. Talvel on meil hinnanguliselt 100?2000 kuldnokka
[2]
.
Kuldnokk on inimese poolt viidud ka
Pohja-Ameerikasse
,
Austraaliasse
ja
Uus-Meremaale
, kus nad on valja torjunud kohalikke linnuliike. Pohja-Ameerika kuldnokkade populatsiooni hinnatakse 2 miljonile, neid on lubatud igal ajal tappa. Laane-Austraalias, kuhu kuldnokad pole veel joudnud, on valitsus palganud pusivaid patrulle, kes peavad maha laskma koik kuldnokad, kes sinna uritavad tulla.
Kuldnokk tarvitab nii loomset (
putukad
ja nende vastsed, ussid, teod jt selgrootud) kui ka taimset toitu (seemned,
marjad
, taimepungad). Pesitsusajal on valdavalt loomtoiduline.
Kuldnoka munad
Kuldnokk elutseb peamiselt kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes. Valdib paksu
metsa
ja laia avamaastikku. Eelistab
segametsa
, metsaservi ja
puisniite
.
Kuldnoka vaenlasteks looduses on
pistrikulised
ja
kakulised
, poegadele on ohtlikud
varesed
ja
oravad
, ka
karplased
. Toob kasu kahjurputukate havitamisega.
Pesitseb paaridena, kuid valjaspool pesitsusaega tegutseb alati salgati voi suurte parvedena. Paevase eluviisiga. Suur hulk kuldnokki pesitseb inimese paigaldatud pesakastides voi puuoonsustes. Pesa asetseb maapinnast kuni 15 meetri korgusel.
Kurn
on tais aprilli lopuks voi mai alguseks ja selles on 4?7 muna. Mune hauvad emas- ja isaslind vaheldumisi, haudumine kestab 13?15 paeva. Monikord voivad pesitseda samal suvel ka teist korda. Pojad lennuvoimestuvad kolmenadalaselt.
Kuldnokk
Kuldnokk on randlind. Eestisse saabub juba veebruari lopus voi martsi alguses. Sugisranne voib alata juba juuli II poolel ja kesta oktoobri lopuni. Talvitub Louna-Euroopas, Pohja-
Aafrikas
ja
Lahis-Idas
. Eesti kuldnokad talvitavad peamiselt
Hollandis
ja
Belgias
. Uksikud kuldnokad jaavad ka meile talvituma. Suur osa kuldnokki hukkub varakevadel ebasoodsate ilmaolude tottu voi korgepingeliinidel voi lendamise kaigus vastu traate porkamisel.
Rande ajal kogunevad suurtesse parvedesse (erandjuhtudel kuni 1 miljon lindu). Louna-Euroopa kuldnokad on enamasti paigalinnud.
Vangistuses on elanud 20-aastaseks.
Kuldnokk on tuntud imiteerija, tema laul koosnebki jaljendatud haalitsustest ja helidest. Lisaks teiste lindude laulujuppidele ja haalitsustele voib kuldnokk oma laulu tuua ka muid helisid, naiteks kassi naugumist, ukse kriiksumist jm. Koige aktiivsemaks lauluperioodiks on neil pesa ehitamise aeg
aprillis
.
[3]
Uhes Inglismaa maakohas tehtud uuringu kohaselt voib inimeste
antidepressantide
(nait
Prozac
) manustamine ja hilisem transport
looduskeskkonda
mojutada
lindude sigimiskaitumist
paaritumise ajal.
British Trust for Ornithology
(BTO) longituuduuringud naitavad, et kuldnokkade arvukus Suurbritannias on alates 1970. aastate keskpaigast vahenenud 66
protsenti
.
Kajastatavas linnukatses moodeti koigepealt
taimedes
ja lindude soogis fluoksetiinisisaldus, seejarel manustasid uurijad kinnipuutud kuldnokkadele samas koguses fluoksetiini. Tulemusi analuusides leidsid uurijad, et sugupooltevaheline atraktiivsus vahenes.
[4]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Kuldnokk
|