Kortrijk

Kortrijk
hollandi	Kortrijk
prantsuse	Courtrai
	Kortrijki raekoda
	Pindala: 80,02 km²
	Elanikke: 77 741 (1.01.2022)
	Koordinaadid: 50° 50′ N , 3° 16′ E

Kortrijk ( prantsuse Courtrai ) on linn Belgias Laane-Flandria provintsis . Asub Leie joe aares.

Keskaegsel kujul sailinud Kortrijki vanalinn on Belgia suurimaid turismimagneteid ja kuulub UNESCO maailmaparandi nimistusse .

Ajalugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Kortrijk asutati juba Vana-Rooma ajal. See kandis nime Cortoriacum ja oli tuupiline provintsilinn Leie joe ja kaubateede ristumiskohal. Tahtsaimad maanteed laksid Cortoriacumist loodesse Oudenburgi , laande Casselisse , kagusse Tournaisse ja itta Tongereni .

9. sajandil laskis Flandria krahv Baldwin II rajada asula umber kindlustused viikingite vastu. Veel hiljem rajati linnamuur , millest tanapaeval on sailinud uksnes kaks torni ( Broeltorens ).

Kortrijk sai linnaoigused 1190 . aastal. Need oigused andis talle Flandria krahv Philipp I .

13. sajandi alguses toimus sealkandis soda Prantsusmaa kuninga Louis VIII ja tema onututre abikaasa, Flandria krahvi ja Portugali printsi Ferdinando vahel. Louis voitis soja ja vangistas Ferdinando. Sojas Kortrijk havis, aga hilisemad Flandria krahvid lasksid linna taastada.

Sajandi lopul vallutas Prantsusmaa Flandria ja liidendas selle. Mone aasta parast, 1302 puhkes Brugges prantslastevastane ulestous, mille kaigus 18. mail tapeti koik linna prantslased. Prantsuse kuningas Philippe IV saatis sojavae ulestousu maha suruma ja 11. juulil 1302 toimus Kortrijki lahedal Kuldkannuste lahing , milles 8 tuhande meheline prantslaste hasti valja opetatud ja relvastatud ratsavagi sai flaamlaste 9 tuhande meheliselt jalavaelt, peamiselt lihtrahvalt ja talupoegadelt, havitavalt luua. Prantslastest aadlikke langes sadade viisi, sest flaamlastel oli kask mitte vange votta.

1323 tousid flaamlased ules oma krahvi Louis I vastu. Ulestousnud vallutasid mitu linna, sealhulgas Kortrijki, ja vangistasid Kortrijkis Louis', kes oli vangis 1326 . aastani. Alles 1328 suudeti ulestous maha suruda. Prantsusmaa kuningas Philippe VI juhtis sojavage isiklikult ja saavutas Casseli lahingus selle aasta 23. augustil flaamlaste ule otsustava voidu.

1379 tousid flaamlased Louis I poja Louis II vastu ules. Ulestousnud suutsid muuhulgas Kortrijki vallutada, kuid lopuks sekkus asjasse Prantsuse sojavagi, kes 27. novembril 1382 Roosebeke lahingus ulestousnuid voitis. Ulestousu juht Philipp van Artevelde hukkus ja ulestous suruti maha. Parast seda tabas piirkonda uus ruustamise ja havitamise laine.

15. sajandil oli Kortrijki oitseaeg. Sel ajal olid Flandria krahvideks uhtlasi Burgundia hertsogid . Seevastu 16. sajandil tabasid seda piirkonda sojad Prantsusmaaga, reformatsiooniga kaasnenud verevalamised katoliiklaste ja protestantide vahel ning Hollandi ulestous Hispaania vastu. Louis XIV valitsusajal okupeeris Prantsusmaa Kortrijki 60 aasta jooksul 5 korda. Uhtlasi kaskis Louis Kortrijki kindlustused maatasa teha. 1713 solmitud Utrechti rahuga maarati Kortrijk Austriale , kes valitses linna kuni Napoleoni sodadeni .

19. sajandil loi linn taas oitsele. Belgia riik kuulutati valja 1830 . Linnas oli arenenud tekstiilitoostus , mis pohines linakasvatusel .

Kortrijki pommitati rangalt 1917 . aasta suvel, aga veelgi tugevamalt pommitasid teda liitlased 1944 . aasta suvel. Kortrijk oli Wehrmachti tahtis raudteesolm ja sel pohjusel korraldasid liitlased sellele sageli ohulooke. 21. juulil 1944 (Belgia rahvuspuhal) viskasid 300 Briti pommitajat linnale ule 5000 pommi ning sel paeval havis linnas palju ajaloolisi hooneid, sealhulgas vana raudteejaam .

Kortrijk oli esimene linn Belgias, kus loodi uksnes jalakaijatele moeldud poetanav. See juhtus 1962 . Hiljem muudeti hulk naabruses asuvaid tanavaid samuti jalakaijate alaks. Selle tulemusena on tanapaeval Kortrijkis uks Belgia suurimaid autovabu alasid.

Linnas on ulikool KULAK ( Louvaini katoliikliku ulikooli linnak).