Korallid
on mereorganismid, kes kuuluvad
ainuoossete
hoimkonna
oisloomade
klassi. Nad on koloonialised
poluubid
.
Korallid kuuluvad oisloomade klassi, mis jaotatakse kaheks alamklassiks ja paljudeks seltsideks:
Vana-
ja
keskaegkonna
piiril muutus taielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna pohik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes valja
sumbioos
nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide ?
zooksantellidega
, kes varustasid koralle
hapniku
ja toitainetega, saades ise vastu
susihappegaasi
.
Koralle on umbes 6500 liiki.
Korallid toituvad
planktonist
.
Korallid voivad olla nii uhe- kui ka kahesoolised (
hermafrodiitsed
) ning sigida nii
sugulisel teel
kui ka
soota paljunemise
abil nagu pungumine.
Uhe koralli suurus on monest millimeetrist 2 meetrini.
Harilikult on korallidel lubi- voi sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) voi moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad oisloomad korallrahude moodustamises.
Korallpoluubi kombitsad on varustatud korverakkudega.
Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuoosseteks, see tahendab loomadeks, kellel soolte asemel on oos.
Oisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes.
Korallid elutsevad
ekvaatori
ligiduses, kuna seal on nende eluks koige paremad tingimused. Nimelt vajavad nad sooja (27?30 °C) ja suhteliselt soolast vett (27?45‰), kus on piisavalt
hapnikku
ja
toitaineid
. Sobivaks veesugavuseks loetakse umbes 50 meetrit, kuid kasvu kiirus on suurim paari meetri sugavuses vees, vahetult allpool moonavee taset. Oluline on ka, et vesi oleks puhas ja selge. Moistagi on uute kasvualade koloniseerimise seisukohast oluline kaljune pohi, kuhu oleks voimalik kinnituda, kuid rifid (ja eriti suured rifisusteemid) arenevad pikka aega samal kohal ja seal arenevad uued kolooniad eelkaijate toestele.
Kuigi korallrahud ei kata maakera pindalast isegi 1%, on nad koduks 25%-le merekaladest.
Suvaveekorall
Lophelia pertusa
kasvavab kulmas, sugavas ja pimedas vees ning seda leidub naiteks
Norra
rannikul.
Pikemalt artiklis
Korallriff
Kui uks polvkond koralle sureb, kasvab surnud korallide skelettide peale uus polvkond. Nii tekivadki korallrifid. Korallide kolooniad kasvavad vaga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Kuna korallid on olemas olnud juba miljoneid aastaid, siis on monede riffide laiuseks isegi paar kilomeetrit.
Paari viimase aastakumnega on saastatus, liiga suur kalapuuk, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid havitanud kumnendiku koigist maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jatkudes on toenaoliselt kolmveerand korallriffidest havinud juba viiekumne aastaga.
Uleilmse kliimamuutuse uurimisega tegeleva
Pew keskuse
teatel havineb 2100. aastaks ule poole maailma korallrahudest juhul, kui nende kaitseks kiiresti midagi ette ei voeta. Pew keskuse aruande kohaselt ohustavad korallrahusid korge temperatuur, saastumine, ulekalastamine, haigused ja maalt vette uhutav pinnas.
Koige hullem on praegu korallide olukord
India ookeanis
ja
Kariibi meres
. Kuid ka maailma teistes meredes pole korallide seisund oluliselt parem.
Koige suurem korallriff on
Austraalia
rannikul asuv
Suur Vallrahu
mis on enam kui 2000 km pikkune.
Korallrahusid esineb kolme tuupi:
- aarisrifid
? leidub pohiliselt Hawaiil ja Kariibi meres, mis palistavad randa ning paljanduvad moonaperioodil;
- vallrahud
? leidub Kariibi meres, India ja Vaikses ookeanis, mis paiknevad rannast veidi eemal;
- atollid
? peamiselt India ja Vaikses ookeanis, mis moodustuvad veealustel korgendikel ja umbritsevad madalaid laguune.
Korallrifid on elupaigaks veerandile kogu maailma ookeaniliikidest ning korgeima bioproduktsiooniga alad meredes-ookeanides. Seega on korallrifid koos nende juures elavate loomadega
vihmametsade
jarel suuruselt teine
okosusteem
maailmas. Ja kui havivad korallrifid, satub ka kogu ulejaanud susteem ohtu.
Paljud looma- ja taimeliigid elavadki korallriffidel; paljud muud liigid veedavad riffide kaitsvas varjus oma elu alguse.
Korall-liiv
Bermudalt
. See liiv annab Bermuda randadele roosaka tooni. Roosa varvusega on
foraminifeeride
Homotrema rubrum
kojad. Heledat tooni on korallid, aga ka teised foraminifeerid ning samuti limused (peamiselt
karbid
). Vasakul all on naha okasnahkse (
merisiiliku
) fragmenti. Pildil kujutatu laius on 32 mm.
Inimesed kasutavad koralle
meditsiinis
ja
kosmeetikas
. Teadlased on eraldanud uhe korallidel elavalt
koonusteo
murgist aine nimega
zikonitiid
, mis on ligi tuhat korda efektiivsem
valuvaigisti
kui
morfiin
[1]
. Korallid ise toodavad
ultraviolettkiirguse
kaitseks ainet, mida kasutatakse
paevituskreemide
tootmises.
Korallrifid on paljude
riikide
jaoks tulutoovateks
turismiobjektideks
.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis:
Korallid
|