Konstantin Nikolajevit? Batju?kov ( vene keeles Константин Николаевич Батюшков ; 29. mai ( vana kalendri jargi 18. mai) 1787 Vologda ? 19. juuli (vana kalendri jargi 7. juuli) 1855 Vologda) oli vene luuletaja, kelle luuletused on mojutanud Aleksandr Pu?kini varast loomingut.

Elulugu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Paritolu ja lapsepolv [ muuda | muuda lahteteksti ]

Konstantin Batju?kov parines vanast Novgorodi aadlisuguvosast. Ta sundis Vologdas ja veetis suurema osa oma lapsepolvest perekonna valdustes Tveri kubermangus Danilovskoje kulas. Konstantini ema suri tulevase luuletaja seitsmendal eluaastal. Ema oli kannatanud aastaid pariliku vaimuhaiguse kaes, mis kandus edasi ka Batju?kovile ja tema vanemale oele Aleksandrale. Kuigi laste isa Nikolai Batju?kov elas aastani 1817 , vastutas nende koduse kasvatuse ja hariduse eest hoopis vanaisa.

Aastatel 1797 ? 1802 oppis Konstantin Batju?kov pealinna Peterburi erapansionites. Parast pansionist lahkumist jai ta elama Peterburi emapoolse sugulase Mihhail Muravjovi juurde, kus jatkas oma opinguid. Ta keskendus prantsuse, itaalia ja vene kirjandusele, antiikluulele ning filosoofiale.

Rahvahariduse ministeeriumis [ muuda | muuda lahteteksti ]

Uhtlasi asus Batju?kov 1802. aastal toole rahvahariduse ministeeriumi ametnikuna, jaades sellele tookohale viieks aastaks. Ministeeriumis tootamise ajal tutvus ja suhtles ta lahedalt paljude teiste tollaste kirjandustegelastega, naiteks Gavriil Der?avini , Nikolai Gnedit?i , Nikolai Lvovi ja Aleksei Oleniniga .

Aastal 1805 avaldas ajakiri Novosti Literaturo ( Новости литературы ) Batju?kovi esimese satiirilise pala "Lakitus minu luuletuste juurde" (" Послание к стихам моим "). Sel perioodil kirjutas ja avaldaski ta peamiselt satiirilist luulet.

Sojavaeteenistuses [ muuda | muuda lahteteksti ]

Napoleoni sodade ajal liitus Batju?kov 1807 . aastal maakaitsevaega ja osales Vene armee sojakaigus Preisimaale . Heilsbergi lahingus 10. juunil 1807 sai ta haavata ja saadeti ravile Riiasse . Jargmisel aastal oli Batju?kov aga juba teenistuses tagasi ja osales Vene-Rootsi sojas . Soja loppedes 1809 . aastal laks noor luuletaja erru ja soitis Novgorodi kubermangu sugulaste juurde. Aasta lopul ei kannatanud ta aga enam elu tillukeses Hantonovo kulas valja ja siirdus Moskvasse .

1809. aasta lopust 1812 . aasta alguseni elas Batju?kov vaheldumisi Moskvas ja Hantonovos. Moskvas suhtles ta aktiivselt sealsete kirjanikega. Lahedasem soprus tekkis tal Vassili Pu?kini , Vassili ?ukovski ja Nikolai Karamziniga . Seejarel soitis ta Peterburi ja sai oma sobra Aleksei Olenini eestkostel tookoha sealses avalikus raamatukogus. Too raamatukogus ei voimaldanud kiiret karjaari ega suurt sissetulekut, kuid rahuldas sel ajal Batju?kovi.

Kaua tal raamatukogus tootada ei onnestunud, sest juba samal, 1812. aastal tungis Napoleon I oma vagedega Venemaale ja algas 1812. aasta Isamaasoda . Batju?kov naasis tegevteenistusse, nimetati peatselt kindral Nikolai Rajevski adjutandiks ning tegi aastatel 1813 ? 1814 kaasa sojakaigu labi Euroopa, osaledes ka Pariisi vallutamisel.

Oma sojakogemustest kirjutas Batju?kov nii luuletusi ("Vang", "Kindluse varemetel Rootsis", "Reini uletamine" jm) kui ka proosapalu ("Meenutus paikadest, voitlustest ja reisidest"), mis saavutasid kaasaegsete seas suure populaarsuse sojaolustiku toetruu kirjeldamise tottu. Sojakaikudel tutvus ta ka lahemalt saksa kirjandusega ja hakkas sellest lugu pidama.

Veel sojavaeteenistuses viibides kulastas ta ka Rootsit ja Inglismaad , kuid poordus peatselt tagasi Peterburi. Aastal 1815 laks ta erru, kolis algul Moskvasse ja siis uuesti tagasi Peterburi.

Viimased loomeaastad [ muuda | muuda lahteteksti ]

Aastatel 1815 ? 1818 kuulus Konstantin Batju?kov kirjandusruhmituse " Arzamass " koosseisu. 1816 . aastal alustas ta oma raamatu "Kogemused luules ja proosas" (" Опыты в стихах и прозе ") ettevalmistamist, mis ilmus 1817 . aastal Nikolai Gnedit?i kirjastatuna.

Aastal 1818 maarati Batju?kov teenistusse Vene missiooni Napolis Itaalias . Sellel eluperioodil elas ta vaheldumisi Napolis ja Roomas , kus suhtles mitmete Itaalias elanud tuntud vene kunstnikega ? Orest Kiprenski , Silvestr ?t?edrini , Fjodor Matvejevi ja teistega.

Just sellesse perioodi jaab aga ka Batju?kovi vaimsete hairete suvenemine. Tekkisid hupohondria ja kurvameelsus, hakkasid ilmnema jalitusmaania esimesed tundemargid. Vaimse seisundi halvenemise tottu oli Batju?kov sunnitud 1821 . aastal teenistusest Itaalias lahkuma.

Aastast 1822 viibis ta ravil mitmes haiglas ja kuurordis nii Vene- kui ka valismaal, aga tema seisundit parandada ei onnestunud. 1823 . aastal Simferopolis ravil viibides tabasid teda motted peatsest surmast; seoses sellega poletas luuletaja oma raamatukogu, paevikud ja mitmed kasikirjad, ning uritas kolmel korral sooritada enesetappu.

Aastal 1824 poordus ta keiser Aleksander I poole palvega lubada tal riigiteenistusest loplikult lahkuda ja asuda elama kloostrisse. Keiser talle isiklikult ei vastanud, kuid ta saadeti oma oe hoole all ravile Saksamaale Sonnensteini sanatooriumisse. 1828 . aastal viidi ta jarelevalve all Moskvasse, kuid seal haigestus jargmisel, 1829 . aastal seniajani tema eest hoolt kandnud vanem ode Aleksandra, kes pandi kinnisesse vaimuhaiglasse. Kui martsis 1830 kulastas Batju?kovi Aleksandr Pu?kin , siis ei tundnud vanem luuletaja oma nooremat kolleegi isegi ara.

Aastast 1833 elas Batju?kov oma sugulaste hoole all sunnipaigas Vologdas, kus ta suri uue kalendri jargi 19. juulil 1855 tuufusse . Tema haud asub Spasso-Prilutski kloostris veidi enam kui viie kilomeetri kaugusel Vologdast.

Looming [ muuda | muuda lahteteksti ]

Konstantin Batju?kovi peetakse vene kirjanduses Aleksandr Pu?kini vahetuks eelkaijaks ja uue, niinimetatud "kaasaegse" vene luule uheks rajajaks. Ta oli uks esimesi vene poeete, kes uhendas oma loomingus kirjandusliku klassitsismi ja sentimentalismi pohimotted.

Batju?kovi loomingus voib eristada mitmeid loomeperioode. Esimeseks trukis avaldatud teoseks oli satiiriline pala "Lakitus minu luuletuste juurde" (" Послание к стихам моим "), mis ilmus 1805 . aastal. Satiir oli aastaid tema tugevaimaks ?anriks. Ka tema kirjandusliku kupsuse perioodi juhatas sisse 1809 . aastal ilmunud satiiriline pala "Nagemus Leta joe kallastel" (" Видение на берегах Леты ").

Aastatel 1810 ? 1812 kirjutatud luulet on peetud mojutatuks epikureismist . Domineerivateks teemadeks on soprus ja armastus; tema luuletuste tegelastes voib tunnetada kirge ja kiindumust maisesse ellu. Neil aastatel pani ta oma loominguga aluse niinimetatud vene "kergele luulele".

Soja-aastatel ja parast soda, perioodil 1812 ? 1814 domineerisid Batju?kovi luules sojateemad ja isamaalised motiivid. Tuntud on tema 1813 . aastast parinev lakitus "Da?kovile" (" К Дашкову "), milles ta utles lahti oma senistest teemadest. Lisaks luulele kirjutas ta ka sojateemalist proosat ? kuulus on pala " Путешествие в замок Сирей " ("Reis Sirey kindlusse"), mis on kirjutatud kirjana Da?kovile. Soja-aastatel muutusid ka tema eeskujud ja sumpaatiad ? senine prantsusmeelsus asendus huviga saksa ja itaalia kirjanduse ning kultuuri vastu.

Aastatel 1814 ? 1817 joudis Konstantin Batju?kov kirjandusliku edu tippu ja saavutas Venemaa esiluuletaja staatuse. Sellel perioodil kirjutas ta romantismist mojutatud luulet, kuid tema luulesse ilmuvad ka filosoofilised ja usulised motisklused ning uha enam traagilise armastuse ja surmaga seotud teemad. Tuntud on itaalia poeedi Torquato Tasso saatust kajastav luuletus "Surev Tasso" (" Умирающий Тасс ", 1817). Armastusluulest vaarivad mainimist teosed "Eleegia" (" Элегия ") ja "Lahkumine" (" Разлука "), filosoofilis-usulisest luulest teosed "Sobrale" (" К другу ") ja "Lootus" (" Надежда "). Suvenevate vaimsete probleemide tottu kirjutas Batju?kov uha vahem ja uldse mitte nendel teemadel, mida lugejad oleksid lugeda soovinud. Taielikult loobus ta satiirist ja epigrammidest .

Aastal 1817 ilmunud kahekoiteline kogumik "Kogemused luules ja proosas" (" Опыты в стихах и прозе ") oli lugejaskonna seas siiski vaga menukas. Koondteose esimesse ossa olid kogutud markmed, tolked, filosoofilised motisklused, kirjandusteoreetilised arutlused, uurimused mineviku kirjanikest ja paljud muud proosapalad. Teine osa sisaldas ?anrite jargi ruhmitatud luuletusi.

Kolmkummend kolm aastat kestnud tosise vaimuhaiguse perioodil Batju?kov kull kirjutas luuletusi, ent tanapaevani on need sailinud vaid fragmentaarselt. Suure osa oma loomingust havitas autor ise. Olulised on kaks luuletsuklit ? "Kreeka antoloogiast" (" Из греческой антологии ") ja "Iidse jaljendused" (" Подражания древним "), mis on otseselt mojutatud antiikluulest.

Batju?kov oli ka hinnatud antiikluule tolkija ? tema tolkeid kasutas oma 1820 . aastal ilmunud "Kreeka antoloogias" (" Греческая антология ") tuntud riigiametnik ja akadeemik Sergei Uvarov , kellega koos kuulus Batju?kov kirjandusruhmitusse Arzamass .

Eesti keeles ei ole Batju?kovi loomingut iseseisva kogumikuna avaldatud. Luuletaja 200. sunniaastapaeva puhul avaldati Kalle Muuli tolkes ja saatesonaga luuletused "Arkamine" (" Пробуждение "), "***See igavesti nooreks jaab" ja "Tervenemine" (" Выздоровление ") ajakirja Noorus 1987 . aasta viiendas numbris.

Isiklik elu [ muuda | muuda lahteteksti ]

Konstantin Batju?kov ei abiellunud kunagi ja tema suhted naistega olid usna pealiskaudsed. Paevikutes ilmneb tema vordlemisi negatiivne ja konservatiivne suhtumine naissoo esindajatesse. Nii on ta kirjutanud: " Kus on ta [naine] koige voluvam? Kas harfi , raamatu voi tikkimisraami taga, palves voi kadrilli tantsides? Ei, uldse mitte! Hoopis laua taga salatit valmistamas. "

Nooruses kasutas ta koos sopradega kull Peterburi prostituutide teenuseid, kuid pusisuhteid on tema elust teada ainult uks. Selleks daamiks oli Batju?kovi sobra Aleksei Olenini kasvandik Anna Furman ( 1791 ? 1850 ). Nad pidid kihluma 1815 . aasta suvel, kuid Batju?kov pogenes ootamatult Peterburist ja tuhistas kihluse, vaites, et ta ei ole naist vaart. Hiljem uritati Batju?kovile veel naist leida 1824 . aastal, lootuses, et see aitaks kaasa tema vaimse seisundi paranemisele, kuid luuletaja keeldus pakutud kandidaadiga abiellumast.

Moningate uurijate hinnangul ( Kirsanov ) oli Batju?kovi taoline suhtumine naistesse tingitud lapsepolve kogemustest vaimuhaige emaga, aga ka tema homoseksuaalsetest kalduvustest. Nii on kirjutatud naiteks tema lahedasest suhtest kaasohvitseri ja asjaarmastajast luuletaja Ivan Petiniga ( 1789 ? 1813 ), mis olevat uletanud tavasopruse piirid.

Kirjandus [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Кирсанов, Владимир. 69. Русские геи, лесбиянки, бисексуалы и транссексуалы. Москва: Ганимед, 2005. ISBN 5-902333-04-0
• Русские писатели и поэты: краткий биографический словарь. Москва: РИПОЛ КЛАССИК, 2004. ISBN 5-7905-2698-5

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

• Антология русской поэзии: стихи Константина Батюшкова ( valik luuletusi vene keeles )
• Peoples.ru: Константин Николаевич Батюшков ( biograafia ja luuletused vene keeles )
• Хронос: Батюшков, Константин Николаевич ( valik biograafiaid vene keeles )