Konfiskeerimine
(ladinakeelsest sonast
confiscatio
'fiskusega uhendamine') on
omandi
voi muu oiguse loplik, tahtevastane ja tasuta uleminek oiguse seniselt omajalt
riigile
.
[1]
Suuteo
ja konfiskeeritava eseme omavahelise seose alusel eristab seadus kolme konfiskeerimise liiki:
- suuteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist
[2]
;
- suuteo objekti konfiskeerimist
[2]
;
- suuteoga saadud vara ehk kriminaaltulu voi kuriteo vilja konfiskeerimist
[2]
[1]
.
Konfiskeerimise kui
karistusoigusliku
meetme eesmark on votta ara toimepanijalt kogu sellise rahaliselt hinnatav kasu, mis on omandatud
ebaseadusliku tegevuse
kaigus.
[3]
Konfiskeerimisotsuse adressaat on suuteo toimepanija voi
kolmas isik
, kes on toimepanija arvel rikastunud.
[1]
- ↑
1,0
1,1
1,2
Jaan Sootak, Priit Pikamae (koost). Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura, 2021.
- ↑
2,0
2,1
2,2
Karistusseadustik. Riigi Teataja, RT I, 21.05.2021, 9, § 83, lg-d 1?4.
https://www.riigiteataja.ee/akt/12937917?leiaKehtiv
- ↑
Confiscation of criminal and illegal assets: European perpectives in combat against seriuos crime. Policy Paper. lk 3.