Kolmas sektor
(ka
valitsusvaline sektor
,
mittetulundussektor
,
vabasektor
,
vabakond
) on valjend, mida kasutatakse mitteriiklike organisatsioonide ja
mittetulundusuhingute
kohta.
Eestis maaratletakse kodanikuuhiskonda kui koiki inimesi huvide ja voimete kohaselt kaasavat osalusuhiskonda, mis holmab inimeste omaalgatuslikku koostood oma huvide jargimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostood voimaldavaid uhendusi, vorgustikke ja institutsioone. Kodanikuuhiskond tahendab suutlikku avalikku sektorit, tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit.
Eestis toimub kodanikuuhiskonna arendamine vastavalt
Eesti kodanikuuhiskonna arengu kontseptsioonile
.
Kodanikuuhiskond on laiem moiste kui kolmas sektor; termin pohineb jargneval loogikal:
Uhiskonda
saab jaotada kolmeks koostoimivaks sektoriks.
- Avalik
ehk riiklik sektor tegeleb uldiste ja rahvuslike huvede kaitsmise, vastavate poliitikate kujundamise, seadusandluse jms nii uleriigilisel kui kohalikul tasandil.
- Arisektor
, mis tegeleb kasumi tootmisega
ettevotluse
kaudu (osa erasektorist).
- Kolmas sektor
, mis viimase aja arengute pohjal on omakorda jagunenud kaheks segunenud osaks(osa erasektorist):
- professionaalne mittetulundussfaar, kus inimesed palgatood tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne,
- puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma
kodanikualgatust
vabatahtlikkuse alusel ellu viivad.
Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide oiguslikeks vormideks on
Need ei tegutse kasumi teenimise eesmargil, vaid aitavad kaasa mitmesuguste uhiskonnaprobleemide lahendamisele, toetudes
kodanikualgatusele
.
Koneledes kodanikuuhiskonnast, tuleb vahet teha avalikes huvides tegutsevate kodanikuuhenduste ja teiste vahel. Juriidiliselt saab kodanikuuhendusi luua ka avalik- ja arisektor, mis ei ole otseselt kodanikuuhendused, ehkki tegutsemisvormina mahuvad kolmanda sektori alla.
Uhistegevus seltsides ja klubides oli esimese arkamisaja edu aluseks.
