Kohtupraktika (ingl case law ) on kohtulahendites moodustunud viited eeskirjadele ja pohimotetele, mis on valjaarendatud kohtute seisukohtades. ^[1] Kohtupraktika peab olema uhtne, lahenditest tuleneb oiguskindlus, mis tagab kohtususteemi mojuvoimu. ^[2]

Rooma oigusel pohinevates tsiviiloigusega riikides, muu hulgas Eestis , pole kohtupraktika seisukohad kohtutele kohustuslikud. Tavaoigusel pohinevates riikides, naiteks Ameerika Uhendriikides , loetakse kohtupraktikat oiguse allikaks, mida peab sunduslikult jargima oiguslike vaidluste lahendamisel. ^[1]

Eesti kohtute praktika on kattesaadav Riigi Teataja vahendusel. Lihtsalt ligipaasetava kohtupraktika avaldamine annab kodanikele voimaluse tutvuda lahenditega. See edendab nii oigusteadusega mitteseotud isikute kui ka juristide teadlikkust oigusvaldkondades. ^[3] Uue kohtupraktika kujundamine on kiirelt muutuvas ajas hadavajalik, vastu voetakse uusi seadusi ja praktika peab olema kooskolas joustunud oigusnormidega. ^[4] Riigikohus avaldab seisukohti nii kohtupraktikate analuusides kui ka kohtulahendites, kuid ainult viimases on arvamused oiguslikult siduvad. ^[5]

Oigusriigi kohtupraktika sisaldab elulistes naidetes erinevatest seadustest kinnipidamist, mis ongi oigusnormide tegelik eesmark, mitte lihtsalt nende teoreetiline satestus. Just Euroopa Inimoiguste Kohtu praktika toel on demokraatia kujunenud selliseks, nagu see 21. sajandil on: tahtsal kohal on erinevad inimestele suunatud vabadused, naiteks sona- ja mottevabadus. Euroopa Inimoiguste Kohtu praktika moodustab koos pohiseaduse ja Euroopa inimoiguste konventsiooniga standardi, millega Eesti Vabariigi korgeima kohtususteemi astmel asuv Riigikohus tuvastab inimoiguste rikkumisi. ^[6]

Kohtupraktika avalikustamine [ muuda | muuda lahteteksti ]

Vaba kohtupraktikaga tutvumist voimaldab avaliku teabe seadus , mille kohaselt kuuluvad kohustuslikult avalikustatava teabe hulka joustunud kohtulahendid. ^[7] Kohtulahendite avaldamisel on suur roll oigusemoistmisel, aga informatsiooni avaldamisel tuleb kinni pidada erinevatest reeglitest. ^[8] Tahtis on austada igauhe oigust eraelu puutumatusele, mis on satestatud Eesti Vabariigi pohiseaduses . ^[9]

Delikaatse informatsiooni alla kuuluvad isikuandmed. Mojuval pohjusel voib tsiviil- ja halduskohtumenetluses kohus jatta avalikustamata kohtuotsuse voi lansseerida uksnes resolutsiooni. Kriminaalmenetluses voib suudistatava andmete avalikustamist mojutada tema vanus, st alaealise isikut ei avalikustata. ^[10]

Euroopa Kohtu praktika moju Eesti kohtutele [ muuda | muuda lahteteksti ]

Euroopa Uhenduse asutamislepingu artikkel 10 satestab liikmesriikide meetmete kasutuselevotu taitmaks kohustusi, mis on vajalikud uhenduse tohusaks toimimiseks. ^[11] Euroopa Kohus on eelnimetatud satet laiendanud ka koikide liikmesriikide kohtutele. ^[10]

Eesti kohtute otsustes, eelkoige Riigikohtu lahendites, arvestatakse Euroopa Kohtu praktikaga. Esimestes lahendites kirjutati lahendites pohimotted kohtunikele, kuidas oiguslikke vaidlusi Euroopa Liidu oigusega kooskolas lahendada. ^[12] Peale Euroopa kohtupraktika moju on siseriiklikes kohtutes (nt Euroopa Inimoiguste Kohtu lahendid) praktikat arvesse voetud riigivoimuorganites, nii Riigikogu kui ka Vabariigi Valitsuse toos. ^[13]

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]