Kodakondsuseta isik
ehk maaratlemata kodakondsusega isik on inimene, kellel pole
kodakondsust
. Kodakondsuseta isikute oiguslik seisund on moneti sarnane
valismaalaste
omaga (puuduvad mitmed
kodanikuoigused
), moneti aga kehvem (pole riiki, kes saaks teostada
diplomaatilist kaitset
).
Oigusterminoloogias kasutatakse ka moistet
maaratlemata kodakondsusega isik
, pidades silmas isikuid, kes on jaanud varasemast kodakondsusest ilma, kuna kodakondsusjargne riik on lakanud olemast (nt
Noukogude Liit
voi
Jugoslaavia
)
[1]
, kuid ei ole realiseerinud voimalust saada mone jarglasriigi kodakondsus.
Kodakondsusetus voib tekkida muuhulgas siis, kui:
- riik, mille kodakondsusega isik oli, on lakanud olemast voi on okupeeritud ning
oigusjarglusega
riiki pole;
- solmitakse
abielu
eri kodakondsusega inimeste vahel. Moned riigid loevad oma kodaniku seelabi kodakondsusest lahkunuks, moned riigid aga ei anna kodakondsust oma kodaniku abikaasale.
-
Pikemalt artiklis
Maaratlemata kodakondsusega isikud Eestis
Kui
2006
. aasta alguses elas
Eestis
125 799
maaratlemata kodakondsusega isikut
[2]
(endise
Noukogude Liidu
kodanikku), siis 2020. aasta alguseks oli nende arv langenud
71 361
isikule
[3]
.