|
See artikkel raagib asutusest; ansambli kohta vaata artiklit
Kino (ansambel)
|
Kino Soprus
Tallinnas
Metro-Kino
Viinis
Kino
on
filmide
naitamisega tegelev asutus, samuti selleks otstarbeks ehitatud voi kasutatav
hoone
voi mingi muu hoone (kultuurimaja vms) osa.
Kino ajalugu sai alguse ajast, mil prantsuse vennad Lumiere'd korraldasid
Pariisis
esimese tasulise filmiseansi. Programmis naidati luhifilmi sellest, kuidas
rong
saabub jaama. See stseen ehmatas oma toelisuses vaatajaid.
Esimene kinoks ehitatud maja
Eestis
avati
17. aprillil
1908
Tartus
Ulejoel
?
elektriteater
Illusion
, kus oli 360 istekohta. 4?6. aprilli kava oli jargmine: 1) kapp, 2) meri kuupaistel, 3) kuradi reisikaik, 4) armukadedus ja nodrameelsus, 5) noid ja liblikad, 6) tulekahju.
Tallinnas
sai 1908. aasta esimesel poolel filme vaadata mitmes kohas.
Balti jaama
lahedal
Naitusevaljaku
paviljonis tegutses randkino
Grand Imperial Vio
, Harjumael
The English Biograph Co. London
ning
Merepuiesteel
Promenaadi
aares Rotermanni ja
piiritusevabriku
vastas kinonaitamiseks kohandatud teatris Modern.
Rataskaevu tanaval
naitas elavpilte
Karl Stefani Elektro-Biograph
.
Kevadel 1908 hakati Tallinna endise
saksa teatri
asemele
Vene turul
, praeguse
Musumae
vastas, ehitama uut kinohoonet
Metropol
, mis avati 26. juulil 1908 kell pool uheksa ohtul.
1926. aastal oli Tallinnas 17 kino, Tartus 5, Narvas 3, Valgas, Parnus, Rakveres ja Viljandis 2.
[1]
Oomisjoni
seltsi koosolekul 28. detsembril 1932 valjendas pastor
Adalgoth Seck
oma muret selle ule, et moned kirikuopetajad joovad, suitsetavad ja kulastavad kinosid, selle asemel et oma eeskujuga kasvatavalt mojuda.
[2]
Eesti NSV Rahvakomissaride Noukogu
natsionaliseeris oma otsusega 30. septembrist
1940
Eestis 47 kino. Tallinnas tegutses sellal 14 kino,
Nommel
oli siis kaks kino.
1991
. aastal oli Tallinnas 12 kino. 2007. aastal tegutses Eesti Filmi Sihtasutuse andmetel Eestis 12 kino kokku 67 saaliga.
Pikemalt artiklis
Eesti kinode loend
,
Tallinna kinode loend
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides:
Kino
|