Kinkeleping
on
leping
, millega uks isik (kinkija) kohustub tasuta teisele isikule (kingisaaja) ule andma talle kuuluva
eseme
ja tegema voimalikuks
omandi
ulemineku kingisaajale voi tasuta
varalisest oigusest
kingisaaja kasuks loobuma voi muul viisil kingisaajat
rikastama
.
[1]
Uldjoontes on kinkeleping uhepoolselt kohustav leping, mille esemeks voib olla nii ukskoik milline asi kui ka muu ese (
oigus
,
noue
, noude loovutamine jms).
[2]
Kinkelepingu tunnusteks on kinkija soov kingisaajat tasuta rikastada ning lepingu tasuta iseloom ehk tuleb eeldada, et kinkija uldjoontes ei soovi
kingi
eest mingit
vastutasu
(lepingu raames on voimalik siiski
koormisi
voi
kohustusi
kingisaajale rakendada).
[3]
Mistahes lepingute solmimine eeldab lepingupoolte
teo-
ja
oigusvoime
olemasolu. Kinkelepingute solmimise puhul on seega oluline, milline on kingisaaja oigusvoimelisus.
[2]
Alla 7-aastase lapsega on voimalik kinkelepingut solmida ainult siis, kui tema seaduslik esindaja solmib selle lapse nimel (sellistel asjaoludel on teatud esemete kinkimisel siiski vaja tehingu tegemiseks kohtu luba). 7?18-aastasele kinkimisel on vajalik lapse seadusjargse eestkostja nousolek voi tagantjarele heakskiit ehk nimetatud vanuses lapsele ei tohi kinkelepingu esemega tekitada mistahes kohustusi voi koormisi. Kui kinkelepingu pooleks on sundimata laps, siis otsustab kingi vastuvotmise tulevase lapse vanem voi eestkostja ning tehingu oiguslikud tagajarjed tekivad alles parast lapse sundi.
[2]
Kinkelepingu solmimisel peab olema kirjalik ainult kinkija avaldus lepinguliste kohustuste votmise kohta, kui seadusest ei tulene teisiti.
[4]
Kingisaaja voib anda oma nousoleku voi keeldumise ukskoik millises vormis, kui seadus seda ei nae ette teisti (nt
kinnisasja
kinkimisel peab olema kinkeleping
notariaalselt toestatud
). Kui kinkija on omapoolset vorminouet rikkunud, siis on kinkeleping tuhine, kuid kui kohustus on juba taidetud, siis loetakse kinkeleping kehtivaks.
[2]
Kinkija kohustus on anda talle kuuluv ese tasuta ule ning tagada kingitud eseme omandi voi kasutusoiguse uleminek.
[2]
Kui kinkija ei taida uleandmiskohustust, voib kingisaaja kasutada oiguskaitsevahendeid:
- nouda kohustuse taitmist;
[1]
- taganeda lepingust, kui tegemist on olulise rikkumisega;
[1]
- nouda kahju huvitamist.
[1]
Kinkija ei pea uleandmisega viivitamisel aga maksma
viivist
ega kompenseerima kingitud esemest saadud kasu. Kinkija ule antud ese peab vastama kinkelepingul solmitud tingimustele (eelkoige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas). Kui omadusi ei lepita kokku, peab kingitud ese olema vahemalt keskmise kvaliteediga. Kui kinkelepingu esemel on puudused ja kinkija vastutab nende eest, siis voib kingisaaja esitada kohustuse korrektse taitmise noude ning ka kahju esitamise noude.
[2]
Kui kingisaajale on tehtud avaldus kinkelepingu solmimiseks, peab kingisaaja sellega noustumist voi keeldumist kinkijale selgelt valjendama (vormivabadus). Kui kinkelepinguga on kingisaajale ette nahtud koormisi voi kohustusi, siis neid tuleb taita, uldjuhul parast kingi uleandmist.
[5]
Kokku lepitud koormiste voi kohustuste taitmine voib olla ka kinkelepingu solmimise pohjuseks (
stipendiumi
voitmine teadustoo voi muu oppetoo finantseerimiseks). Kui kingisaaja koormised voi kohustused uletavad kingi enda vaartust, siis on tal oigus nende tegemisest keelduda, eeldusel et talle ei huvitata uletatavaid kulutusi. Kinkelepinguga saab panna koormisi voi kohustusi ka
avalikes huvides
, nt
Eesti Rahvusraamatukogule
kingitud kunstnike toode kogu peab kord aastas olema avalikkusele naidata.
[2]
Kui koormis voi kohustus on kinkelepinguga maaratud mitmele isikule ning koormise osade suurus pole maaratud, siis uhe isiku surma puhul votab teine isik koormise voi kohustuse taiel maaral enda kanda. Kui kingisaaja rikub kohustust voi jatab koormise taitmata, voib kinkija kasutada oiguskaitsevahendeid. Eelkoige tulevad kone alla lepingust taganemine voi kingitud eseme valja noudmine.
[2]
Volaoigusseaduse kohaselt loppeb kinkeleping kinkija vastu algatatud
taitemenetluse
peatamisega vara puudumise tottu voi kinkija
pankroti
valjakuulutamisega, et kaitsta kinkijat voimatute kohustuste eest ning kaitsta kinkija
volausaldajaid
, kelle huvid voivad kinkelepinguga kahjustuda. Kinkeleping loppeb ka fuusilisest isikust kinkija voi kingisaaja surma korral voi juriidilisest isikust kinkija loppemisel.
[2]
- ↑
1,0
1,1
1,2
1,3
Volaoigusseadus. RT I, 08.01.2020, 10.
- ↑
2,0
2,1
2,2
2,3
2,4
2,5
2,6
2,7
2,8
P. Kalamees, M. Kaerdi, S. Karson, K Sein. Lepinguoigus. Tallinn: Tallinna Raamatutrukikoda 2017.
- ↑
Riigikohtu tsiviilkollegiumi otsus 3-2-1-119-09, punkt 14.
- ↑
K. Sein. Tehingu vorminouded ja nende jargimata jatmise tagajarjed. ? Juridica 2010, nr 7, lk 508.
- ↑
RKTKo 3-2-1-119-09, p 14.